24. jaanuaril toimus Põlva Maavalitsuse saalis maakondlike arendus-, maine- ja hariduskomisjonide ühiskoosolek. Arutelu kujunes piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme ja selle rakendamise maakondliku kavandamise ümber.
Nimetatud meetme prioriteetne suund on tööhõive suurendamise ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmise kaudu konkurentsivõime tugevdamine Eesti maakondades. Meetme lõplik väljatöötamine veel toimub, kuid üht-teist on juba selgunud, mis võimaldab ka maakondades tööd alustada. Maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tegevdirektor Veiko Maastiku eestvedamisel kokku kutsutud komisjonide ühiskoosolek oli alles pika protsessi algus.
“Sel poolaastal toimuvad kohtumised veel mitmete erinevate huvigruppidega (nt omavalitsused, ettevõtjad). Kindlasti on vaja selle meetme raames üle vaadata ka maakonna arengukava, kuna hetkel on seal prioriteedid sõnastatud üsna üldsõnaliselt. Dokument, mis vastu võetakse on antud meetmest lähtuv piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas kehtiva arengukavaga. Lisaks, on tõenäoline, et pehmete tegevuste jaoks saab olema eraldi meede, mille raames koostatakse piirkonna tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kava,” tutvustas eesseisvaid tegevusi maavanem. Loe edasi: Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut
Neljapäeval, 31. jaanuaril aset leidnud Viljandi maakonna noorte osaluskogude ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindajate kokkusaamisel tutvuti üksteise tegemistega ning rõhutati eeskätt koostöö olulisust.
Viljandi Maavalitsuse väikses saalis peetud ümarlaua eestvedajaks oli Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), keda esindasid ümarlaual osaluskogude koordinaator Liina Rüütel ja raamatupidaja Mailika Suurpere. Kohtumine sai teoks koostöös maavalitsuse noorsootöö spetsialisti Riina Tootsiga.
ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus
Riina Toosi ütles kokkusaamist avades, et noorte osalus on ühiskonna jaoks oluline teema ning see ei puuduta ainult noorsoovaldkonda, vaid on toimimise aluspõhimõte kõikides teistes noortega kokku puutuvates poliitikates nagu haridus, sotsiaalvaldkond, tervis, keskkond jne.
“Riiklikul tasandil hakati seda valdkonda tähtsustama alates 2006. aastast, mil kõikide maavalitsuste juurde moodustati maakondlikud noortekogud,”, rääkis Riina Tootsi. “Suure panuse noorte osaluse arendamisse on andnud seegi, et haridus-ja teadusministeerium on pannud vastava valdkonna edendamise vastutava rolli Eesti Noorteühenduste Liidule, millest on noorte osaluskogudele tõhus abi olnud. ”
Viljandimaa noorte osaluskogudest osalesid ümarlaual Viljandi, Pärsti, Tarvastu ja Suure-Jaani Noorte volikogu ning kohalike osaluskogude katusorganisatsiooniks oleva Viljandimaa Noortekogu esindajad.
Paaritunnise arutelu käigus saadi vastastikku huvitavat teavet ENLi ning Viljandimaa noorte osaluskogude tegemiste, kordaminekute ja probleemide kohta. Kokkutulnud tutvustasid oma organisatsiooni, selle liikmeskonda, tegevust ja eesmärke. Pikemalt peatuti eelmise aasta tähtsamatel tegevustel ja saavutustel ning olulisematel eesootavatel ettevõtmistel.
Viljandi Noorte Volikogu liige Juhan-Mart Salumäe pidas märkimisväärseks, et Viljandi Linnavalitsus tuli vastu noorte välja pakutud ideele ning leidis võimaluse toetada 3500 euroga aastas Viljandi noorte omaalgatuslikke projekte. Samuti tõi ta välja, et ümberkorraldused Viljandi koolielus on kasvatanud põhikoolide huvi osaluskogu vastu. Noorte volikogu aitas ühtlasi kaasa Viljandi gümnaasiumi õpilaskogu moodustamisele, et see võimalikult tõhusalt tööle hakkaks.
ENL ja Viljandimaa noorte osaluskogude ümarlaud. Foto: Viljandi Maavalitsus
Pärsti Noorte Volikogu esimees Lauri Alver nimetas suuremaks eesolevaks tööks noorte volikogu jätkamist ka pärast nelja Viljandit ümbritseva valla — Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi — ühinemist sügiseste kohalike valimiste järel. “Praegu on neist neljast noorte volikogu olemas vaid Pärsti vallas, aga see peaks kindlasti olema ka uues Viljandi vallas,” oli Lauri Alver veendunud. “Selline punkt on ka valdade ühinemislepingusse sisse kirjutatud.”
Enamiku sõnavõtjate jutust käis läbi vajadus ja soov teha tihedamat koostööd. Seda nii osaluskogudel omavahel kui noorteühenduste liiduga, aga ka kohalike noorte ja omavalitsusjuhtidega, et tugevamalt kaasa rääkida oma piirkonna ja kogukonna tegemistes. Rõhutati, et eesmärk on ju olla kohalike noorte esindusorgan ning et üksteiselt selles osas alati midagi kasulikku õppida.
Ühise murena nimetati eeskätt ajanappust, mis muudab tihtipeale keerukaks noortekogu liikmete kokkusaamise. Tõdeti, et koolides on suhtumine osaluskogudesse ja noorte osalemisse neis väga erinev. Osaluskogu tegevuse ja eesmärkide selgitamiseks noorte hulgas peeti oluliseks senisest sihipärasemat info levitamist.
Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad rääkisid kohtumisel lähemalt ka ENLi 2013. aasta plaanidest ning võimalustest osa saada erinevatest üritustest ja koolitustest. Samuti tutvustati põhjalikumalt ENLi projektifondi, kust noorte osaluskogudel on võimalik oma ettevõtmiste jaoks toetust taotleda.
Ümarlaua lõpul võeti plaani samalaadseid kokkusaamisi edaspidi regulaarselt jätkata.
“Osaluskogude mõte on selles, et noored saaksid aidata kaasa neid puudutavate küsimuste lahendamisel. See aitab noortes õpetada olulisi oskusi aktiivseks kodanikuks olemiseks; annab julguse, ettevõtlikkuse ja
valmiduse otsustada. Noored ongi igati hakkajad, aga on selge, et nad vajavad selle kõige juures siiski täiskasvanute abi,” selgitas Riina Tootsi.
Ta möönis, et hiljuti Viljandi Maavalitsuse eestvedamisel Viljandimaal ja Põhja-Lätis läbi viidud noorte osalusprojekt tõi välja, et noorte hääl jõuab kohalike otsustajateni siis, kui istutakse sama laua taga
võrdväärsetena. “Selleks tuleb aga noori juba varasest east peale erinevate otsuste tegemisse kaasata, seda protsessi õpetada ja selgitada,” rääkis Riina Tootsi.
“Kindlasti peaks noori senisest rohkem kaasama ka maakondlikul tasandil asjade arutamisse ja otsustamisse. See ei ole sugugi lihtne protsess ning nõuab suurt panustamist nii täiskasvanutelt kui noortelt. Oluline on aga mõista, et see ei ole mitte lisakohustus, vaid kaasava juhtimise põhimõte,” jätkas peaspetsialist. “Näiteks Viljandi maakonna uue arengustrateegia koostamise juures on lihtsam teha ehk noortega koostööd noorsootööd käsitlevates küsimustes. Kuid noori otseselt puudutavaid
valdkondi ju teisigi: haridus, ühistransport, kultuur ja sport jne.,” selgitas ta.
Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komissjoni sekretär, tel 4330 430, e-post riina.tootsi@viljandimaa.ee
Lapsed autasustavad maavanemat. Foto: Viljandi Maavalitsus
“Meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul,” selgitas maavanem Lembit Kruuse väikestele külalistele maavalitsuse ülesandeid vastuseks küsimusele, mida maavanem üldse teeb. “Selleks peab ikka päris-päris palju asju tegema,” lisas Kruuse.
Maavanema juures said lapsed uudistada maavanema ametiketti, Eesti presidentide pilte ning erinevaid laualippe. Samuti põnevaid meeneid, mida maavanem on aegade jooksul kingituseks saanud. Koos heideti pilk ka maavalitsuse külalisteraamatusse ja tõdeti ühte sissekannet vaadates, et küll see hiina keel on ikka raske.
Et täna tähistatakse Eestis kauni emakeele päeva, siis said külalised kingituseks kaasa Soomaast ja haabja ehitamisest rääkiva raamatu “Lootsiku loomine”, mille teksti on kirjutanud “Sakala” ajakirjanik Hans Väre ning pildid joonistanud kunstnik Olja Korts. Loe edasi: Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm
Viljandimaa Vapimärgi nõukogu otsustas Viljandimaa Vapimärgiga autasustada maakonna arengus mitmes valdkonnas silma paistnud Heiki Raudlat.
Maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Heiki Raudla on teinud aastakümnete jooksul Viljandimaa heaks nii Viljandi koolides õpetajana töötades, erinevates ametites olles kui aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus kaasa lüües.
Heiki Raudla on taasiseseisvumisperioodist alates aktiivselt osalenud Viljandi elus ja kuulunud alates 1989. aastast kõigisse Viljandi linnavolikogude koosseisudesse. Ta on pidanud ka Viljandi linnapea ametit. Ta on Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse ja mitme teise organisatsiooni liige.
Heiki Raudla on ka arvukate õpikute, sisukate koguteoste ja kodu-uurimuslike väljaannete autor. “Eriliselt väärib rõhutamist tema tegevus ja järjekindlus maakonna kirjandus-kultuurilise jätkväljaande “Sakala Kalender” avaldamisel, mis on ilmunud juba 23 aastat,” lisas Kruuse.
Lisaks Heiki Raudlale olid Viljandimaa Vapimärgi nominendiks tänavu seatud Ugala pikaaegne kunstnik Ingrid Agur, kauaaegne peadgoog ning Karksi kultuuri- ja seltsielu edendaja Helve Joon, keskkonnainspektsiooni legendaarne juhtivinspektor Guido Kapp, Viljandi linnaraamatukogu kauaaegne juhataja Evi Murdla, Eesti Rahvusringhäälingu Viljandi korrespondent Piret-Päiv Rist ning kunstnik ja Viljandimaa kunstielu edendaja Aate-Heli Õun.
Üks Saare Maavalitsuse teeneteplaadi saaja on laulja Ivo Linna
Maavalitsuse komisjoni otsusega saavad Saare maavalitsuse teeneteplaadi tänavu kaheksa saarlast.
Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine saab teeneteplaadi noorte merehariduse ja purjetamise edendamise eest Saaremaal. Kaarel Niine eestvedamisel hakati 1970-ndatel aastatel aktiivselt tegelema noorte mereringi ja purjetamise edendamisega. Tema algatusel rajati Nasva sadamasse jahtklubi, mille ümber koondus hulk purjetamishuvilisi noori. Roomassaare sadamakaptenina on ta igati hoolitsenud selle eest, et sadam oleks purjetajasõbralik.
Laulja Ivo Linnale määrati teeneteplaat Saare maakonna tutvustamise eest nii mandril kui väljaspool Eestit. Ivo Linna on tõeline Saare maakonna kultuurisaadik, kellel on vaieldamatult suured teened kodumaakonna tutvustamisel ja hea maine kujundamisel. Hoolimata tihedast ajagraafikust leiab ta ikka aega olemaks saarlaste-muhulaste esindaja. Muhulased ise ütlevad, et Ivo on üks hirmus südamlik inimene, kellel on teiste jaoks alati aega.
Saarte Hääle toimetaja Rita Loel saab teeneteplaadi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna taastamise, eestvedamise ning ajaloo uurimise ja talletamise eest. Rita Loel on olnud Naiskodukaitses erinevate ettevõtmiste algataja: Saaremaa ringkonna taastamine, sõduriperede toetusprogramm, sõdurikodu loomine Paldiskisse, Saare maakonna aasta ema ja isa konkurss ning tänuüritused, Naiskodukaitse ajaloo uurimine ja talletamine ning erinevate mälestusürituste läbiviimine. Loe edasi: Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate
Neljapäeval, 31. märtsil kogunevad maavanemad Viljandimaale, kus siinne maavalitsus annab maavalitsuste koordineerimise üle Võru kolleegidele.
Maavanematel on neljapäeval kavas alustada oma külaskäiku Suure-Jaani gümnaasiumist, kus tutvutakse erilahendusega võimlakompleksiga ning arutletakse maapiirkonna kooli eluolu üle. Edasi tehakse ringkäik Olustvere mõisakompleksis, kus tutvutakse lähemalt Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli köögiseadmete-õppeklassiga ja leivakojaga.
Viljandis on maavanematel kavas külastada aktsiaseltsi Hansa Candle ning Viljandi
maakonna päevalehe “Sakala” toimetust. Õhtul jätkub kokkusaamine Männimäe külalistemajas.
2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks olnud Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule
Foto: Viljandi MaavalitsusViljandi maavalitsuse teise korruse koridori seinal ripub mitmemeetrine metallkett, mille lülid meenutavad maavalitsuste koordineerimist läbi aastate. Huvilised saavad koordineerimisketiga lähemalt tutvuda kuni 30. märtsini tööpäeviti kella 8–17 maavalitsuse teisel korrusel (Viljandis Vabaduse plats 2).
2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Samuti on koordineerija tööks kokku panna igakuiste korraliste regionaalministri ja maavanemate nõupidamiste päevakava ning seda koosolekut ka juhtida. Koordineerijaks olemisega kaasneb ühtlasi tava lisada maavalitsuste ühtsust ja koostööd sümboliseerivale ketile uus lüli, enne kui kett järgmisele maavalitsusele üle antakse. Loe edasi: Viljandi maavalitsuse seinal ripub koordineerimiskett
