2018. aastal algatas Eesti Folkloorinõukogu koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega aktsiooni “Hakkame santima!”, mille eesmärgiks oli elavdada meie põliseid mardi- kadrisanditavasid.
Loe edasi: IDEEKONKURSS: AITA LEIDA 21. SAJANDI MARDI- JA KADRISANT
Võru innavalitsus kinnitas eile toimunud istungil lasteaia Punamütsike hoone arhitektuurse lahenduse ideekonkursi tulemused. Esimese koha sai OÜ Kauss Arhitektuurtöö märgusõnaga “Vaheruum”, teise koha OÜ Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik töö “Hundu” ning kolmanda koha OÜ Esplan töö “Igihaljas”.
Arhitektuurse ideekonkursi eesmärk oli arhitektide ideede seast leida parim hoone, selle õueala ning välisrajatiste lahendus. Konkursile laekus kolm tööd ning parima väljaselgitamisel osalesid nii arhitektid, linnavalitsuse esindajad kui lasteaia töötajad.
Võru abilinnapea Sixten Silla sõnul hinnati võistlustöö märgusõnaga “Vaheruum” üksmeelselt konkursi võitjaks.
“Võidutöös on planeeringuga saadud erinevate rühmade hooneblokkidest huvitav kooslus, hoonemaht on kompaktne ja liigendatud, mis vaatamata lasteaia suurusele moodustab iga rühma ette privaatse eeshoovi ning hoone sissepääsu juurde esindusliku avaliku tsooni. Hoone ülesehitus on selge, asjalik ja professionaalne, õueala lahendus on mänglev ning põnev,” võttis abilinnapea kokku võidutöö omapära.
Samas tõdes žürii, et sobimaks paremini lasteaia vajadustega on tarvis võidutöös teha mõningaid muudatusi.
“Lasteaia väliskuju ja üldine ruumilahendus olid võidutöös selgelt parimad, kuid siiski on seal veel palju suuremaid ja väiksemaid detaile, mis vajavad projekteerimise käigus revideerimist ja täpsustamist. Tegemist oligi ideekonkursiga, mille eesmärk oli leida parim põhimõtteline lahendus. Oleme seisukohal, et võidutöö täidab püstitatud energiasäästu eesmärki ja on igati sobiv lähtealus Punamütsikese lasteaia tulevase hoone projekteerimiseks.” selgitas Sild.
2016. aastal rekonstrueeritakse linnas lasteaeda Sõleke ning lasteaia Punamütsike uue hoone ehitus on linna arengukava kohaselt järjekorras järgmine.
Eesti ornitoloogiaühing kuulutas välja aasta lind 2017 ideede konkursi.
Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, tegevusplaani ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajadusel koos Eesti ornitoloogiaühinguga (EOÜ) rahataotlust koostama.
Ideed palutakse saata 27. novembriks 2015. a. e-postiga aadressil riho.kinks@eoy.ee. Aasta linnuvalib esitatud ideede seast EOÜ nõukogu, avalikult tehakse otsus teatavaks 2016. a. suvel. Eesti ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Varasemate aasta lindude kohta vaata veebilehelt www.eoy.ee/aastalind.
Lisateave: Riho Kinks, tel 742 2195.
Aasta 2007 lind oli luik. Foto: Urmas Saard →
Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen. Tänaseks on skulptoril valmis saanud üks täismõõdus bareljeefi kipskavand. Skulptor on alustanud töö kivisse raiumist.
Kokku valmib kaks bareljeefi, mis paigaldatakse Otepää Maarja kirikumüüri piirdepostidele. Ühel bareljeefil on kujutatud sini-must-valge rahvuslipu toomist Otepääle, teisel öölaulupidu, kui Eesti taasiseseisvumise sümbolit. Bareljeefid avatakse selle aasta novembrikuus.
Otepääl pühitseti 1884. aastal esimene sini-must-valge rahvuslipp. Eesti lipuloole pühendatud bareljeef toob veelgi esile Otepää linnaruumis seda nn. lipupealinnaks olemist. Pastoraadi kompleks lipumuuseumi, Jakob Hurda monumendi ning Otepää kirik 1934.aastast pärit ja uute bareljeefidega moodustavad ühtse terviku. Kogu Otepää kõneleb sini-must-valge ajaloost.
1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi. Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamisel Otepääl tehti teatavaks võidutöö autor.
Lisaks Otepää kiriku seintel olevatele bareljeefidele on Otepää pastoraadis Eesti lipu tuba, mida on plaanis koostöös partneritega välja arendada Eesti Lipu Keskuseks, et Eesti lipulugu oleks väärikalt eksponeeritud.
Eesti lipu ajaloost:
Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas, seletades piiblisalmi najal, et nõnda nagu kepp muutus maoks, kui Aaron selle maha viskas, muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja-õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse.
Allikas: eestilipp.err.ee
Tänasest saab Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursil võistelnud 47 tööd.
Tallinn kuulutas konkursi Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse leidmiseks välja 24. jaanuaril, riigimehe 148. sünniaastapäeval. Ideekonkursi eesmärk oli saada Jaan Poska mälestuse jäädvustamiseks ja talle pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ning arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.
5. mail hindas laiapõhjaline žürii I auhinna vääriliseks võistlustöö “Hetk”, mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras. II auhinna pälvis Villem Tomiste võistlustöö “Gloobus” ning III auhinna võistlustöö “Lepe”, mille autoreiks Riho Kuld, Ilme Kuld ja Ants Raid.
Mälestusmärk riigimehele on kavas avada Kadrioru pargis, Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuval poolringikujulisel väljakul 24. jaanuaril 2016, kui väljapaistva Eesti ühiskonna- ja riigitegelase ning esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe (juhataja) Jaan Poska sünnist möödub 150 aastat.
Väljapanek võistlustöödest jääb avatuks 28. juunini.
Tegemist on Pärnu Linnavalitsuse ettevõtluskonkursiga, mis arendab ettevõtlikkust ning aitab kaasa uuenduslike ideede loomisele.
Miks konkursil osaleda?
Konkursil osalemine annab hea võimaluse:
Kuidas osaleda?
Mõtle oma idee läbi ja pane kirja
Äriidee peab sisaldama:
NB! Äriidee peab realiseeruma Pärnumaal.
Ideede esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Kuidas täpsemalt osaleda, saab lugeda Pärnu linna kodulehelt
Kärdla kohvikutepäev kutsub esitama oma kohvikuideed ja looma üheskoos juba seitsmendat erilist kohvikutepäeva.
Hiiumaa suve üks armastatum ja hulgaliselt külastajaid ligimeelitav sündmus Kärdla kohvikutepäev toimub sel aastal 3. augustil. Kuigi kohvikutepäev toimub alles 3. augustil, on aga just praegu õige aeg kiirelt tegutseda ja anda endast märku neil, kes soovivad seekord ise kohviku avada ning kaugelt ja lähedalt saabujatele unustamatuid elamusi pakkuda.
Augustikuu esimesel laupäeval avavad Kärdlas uksed ja väravad viisteist ühepäevakohvikut, mis seavad end sisse koduaedades ja hoovides, mere ääres, linnaväljakul, parkides – kõikmõeldavais kohtades! Aastate jooksul on kohvikutepäev omandanud ülesaarelised mõõtmed: lisaks Kärdla kohvikutele tegutsevad üle Hiiumaa eel- ja järelkohvikud. Kohvikutepäeva nädalavahetusel saabub Hiiumaale rekordarv külastajaid, kes tulevad ikka ja jälle tagasi, olles kord kogenud kohvikutepäeva erilist ja hubast atmosfäärist, nautinud rohelise Kärdla tänavaid ja sopikesi, osa saanud kohalike siirast lahkusest.
Selleks et Kärdla kohvikutepäevast rõõmu tunda kui kohvikupidaja, palutakse oma head mõtted ja kavatsused kirja panna ning saata kohvikuidee hiljemalt 31. märtsiks e-postil erenaat@gmail.com.
Sündmusega oodatakse liituma ka eel- ja järelkohvikuid üle Hiiumaa, kellel palutakse samuti eelnevalt oma ideed jagada. Kui ettepanekuid laekub enam kui viisteist, pääsevad Kärdla ühepäevakohvikute sekka need, kelle idee ja võimalik teostus on läbimõeldum ja kes on teistega võrreldes “kohvikulikumad”.
Kohvikute ideekonkursi ja osavõtu tingimused võib leida sündmuse kodulehelt:www.kohvikutepäev.ee
Harjumaa omavalitsuste liit (HOL) on kuulutanud välja ideekonkursi, et leida Harjumaad iseloomustavaid nähtusi, sümboleid, objekte ning neile vastavat tunnuslauset, sloganit.
Võidukavandeid kasutatakse VOLi kingitusena mõeldud graafilise lehe kujundamisel ning teistel maakonda tutvustavatel trükistel ja meenetel.
Kavandite esitamise tähtaeg on 30. aprill 2011. Need palutakse saata aadressil: Harjumaa Omavalitsuste Liit, Sirge 2, 10618 Tallinn.
Töid hinnatakse kahes alagrupis: koolinoored ja täiskasvanud.
Parimate kavandite autoreid premeeritakse.
Rohkem infot: www.hol.ee.
Jõelähtme vald soovib arendada Rebala muuseumi ekspositsiooni ja pakutavaid erinevaid teenuseid ning suurendada seeläbi olulisel määral muuseumi külastatavust. Seoses sellega kuulutab Jõelähtme vald välja ideekonkursi muuseumi arendaja leidmiseks.
Konkursil osalemise tähtaeg on 1. märts 2011.
Täiendav informatsioon: Jõelähtme valla abivallavanem Priit Põldma
