4. juuni on Eesti lipu päev. Esimese sinimustvalge trikoloori õnnistamisest Otepää kiriklas möödub tänavu 138. aastat.
Loe edasi: EESTI LIPU HÄLL TÄHISTAB LIPU PÄEVAEESTI LIPU HÄLL TÄHISTAB LIPU PÄEVA
Silt: eesti lipu päev
Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia
Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.
Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.
Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.
See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia
Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga
Täna, 4. juunil, on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepääl tähistatakse Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga, milles lisaks teistele ametkondadele osaleb ka üle 360 koolinoore ja lasteaialapse. Otepää on ehitud lipuehteisse.
Rongkäik algab Otepää vallamaja eest kell 10.00, rongkäik suundub Otepää kirikumõisasse, kus toimub pidulik lipuheiskamine ja kõned. Kell 19.00 on Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Siiri Sisask – oma laulud“. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, kontsertosas esineb Siiri Sisak.
Otepää on Eesti lipu päeva auks ehitud lipuehteisse – Keskväljaku, Lipuväljaku ja osal Tartu maanteel on sinimustvalged trikoloorid paigutatud tänavapostide küljes olevatesse hoidikutesse. Otepääl asub ka teadaolevalt Eesti kõige pikem lipumast, kuhu Eesti lipu 125. aastapäeva puhul 2009. aastal heisati sini-must-valge rahvuslipp.
Loe edasi: Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga
Tarvas sai Eesti lipu päeval kaela rahvusvärvides paelad
Täna, Eesti lipu päeval, 4. juunil sidusid Rakvere eragümnaasiumi õpilased Rakvere linna sümbolile lipu päeva puhul kaela rahvusvärvides paelad.
Eesti lipu päeva puhul tutvustas Virumaa muuseumide muuseumipedagoog Kaja Visnapuu õpilastele ja linnakodanikele Rakvere Pika tänava haridus- ja kultuurielu.
Pikk tänav on Rakvere peatänavaks olnud viie sajandi jookaul. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid kui ka võõrastemajad.
Rakvere linnas on tavaks saanud, et linna sümboliks olev tarva kuju ehitakse aeg-ajalt mitmesuguste riietusesemetega. Tarva kujul on Rakvere Tarva korvpalliklubi finaalmängude ajal olnud seljas meeskonna särk, sumo MMi ajal on kuju kandnud sumovööd.
Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia
Laupäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Kell 8 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse peab lühikese päevakohase sõnavõtu. Pärast seda tantsivad Maie Roosimaa rühma rahvatantsijad kaks tantsu.
Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul. See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 127 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.
Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.
Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest
Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.
Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.
Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.
Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Loe edasi: Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest
Laupäeval tähistatakse Otepääl taas Eesti lipu päeva
Sel laupäeval tähistatakse Otepääl Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäeva ja peetakse lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu.
Otepää Maarja koguduse vaimuliku Marko Tiirmaa sõnul heisatakse tradistiooniliselt 4. juunil kell 10 koos Eesti Üliõpilaste Seltsiga rahvuslipp Otepää kirikumõisas. Kell 11 siirdutakse Otepää vanale kalmistule, kus avaldatakse austust seal puhkavatele EÜSi vilistlastest kirikuõpetajatele. Kell 16 viiakse Otepää kirikus läbi Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Villem Reimani 150. sünniaastale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jutlustab EÜS-i vil! emeriitõpetaja ja -kaplan erukolonel Tõnis Nõmmik. Jumalateenistuse järel esinevad Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeo koorid kontserdiga.
Samal päeval peetakse Otepääl ka lõuna-eesti memme-taadi suvepidu. Kell 17.30 liigub suvepeo rongkäik kiriku juurest Tehvandi suusastaadionile, kus kell 18 pidu ka algab. Valga maakonna rahvakultuurispetsialisti Eha Mandeli andmeil kohtuvad suvepeol Võru, Põlva ja Viljandi maakonna lauljad, rahvatantsijad ja – muusikud. Kokku osaleb peol 72 rahvakultuurikollektiivi 800 taidlejaga. Suvepidu juhib Veikko Täär.