arhiiv

Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.

Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283

Allikas: Rahvusraamatukogu

Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.

See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Vana pilt kõnõlõs

Jäl om alanu vahtsõnõ kooliaasta ummi murridõ ja rõõmõga, tüü ja lõbustuisiga, vannu ja vahtsidõ sõpruga. Kooliaasta tuu ka vahtsit tiidmiisi ja vahtsit avastuisi. Üts kimmäs kooliaasta osa om puuduminõ, mis om perrile, opilaisilõ ja kuulõlõ esi aol esisugumadsõ mõoga olnu. Kaemi tagasi 1923. aastahe, ku koolielo oll’ veidükese tõistsugunõ ku põra ja ka puudumistõendi olli veidükese tõistmuudu.

Võro liina poiskõisi algkooli (rahva siän tunnõt ku Sirgu kuul) juhatajal tull’ tuul aastal arvada kõgõ rohkõmb puudumistõendit vasta võtta Noorhani Alberti vanõmbidõ käest. Tankotsil omma neo tõendi võro kiilde ümbre pantu. «Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa puulpäävä, 1. joulukuul s.a. kuuli minnä siitmishädä peräst, mis koolitüü võimatus olõs tennü».

«V.a. herr! Võlssarvamiisi ärhoitmisõs anna teedä, et mu hoolõalonõ, Ti juhatamisõ all olõva kooli 1. klassi opilanõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 25., 26. ja 27. rehekuul s.a. suurõ paisõ peräst, mis suu üles paistõt’, nii et kõnõlõminõ rassõ oll’. Kõrralduisi tegemisel (trahvõ paikapandmisõl jne.) pallõ taad silmän pitä.»

«Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 10 skp. (iispäävä) tuuperäst, et pidi uma vele ristjätsile Räpinäle sõitma ja riidi 14. skp kõva (üle 24 kraadi) külmä peräst, minka pallõ rehkendä».
Marie Tugan om kirotanu säändse puudumistõendi: «Pallõ tan uma poja iist andis, et tä es saa saapidõ puudusõ peräst 24-27. skp. kuuli minnä.» (märdikuu 1923)

G.Trussmann om kirotanu koolijuhatajalõ säändse kirä: «Mu poigõ, Elmar ja Arnold Trussmanni koolist puudumist (hingämise päivil) es olõ mul võimalik 17. rehekuul s.a. hoolõkogolõ vabandama tulla. Tii tuud no kiräligult.
Ma sunni uma latsõ kõgõ hoolõga koolin käümä; a hingämise pääväl omma nimä Jumala teenistüsel. Meil om pühäpäiv, puulpääväl, seo om nädäli säitsmendäl pääväl Jumala kümne käsu perrä ja tuuperäst ei olõ näil võimalik kuuli tulla. Uma kooliülesandõ tegevä nimä är järgmädsel pääväl. Pallõmi lahkõlõ kooli Hoolõkogol näile andis anda.»

Pildi löüdse ja jutu otsõ mano Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur.

Hää lugõja! Uman Lehen om vahtsõnõ nukk «Vana pilt kõnõlõs». Ku sul om koton mõni põnnõv vana pilt ja ummamuudu jutt sinnä mano kõnõlda, anna teedä!

Uma Leht