Epp Maria Galeriis kohtuvad aiandus, kunst ja kokandus

Anni Arro.

28. mail kell 12-16 on Haapsalus Epp Maria Galerii hoovis taas kevadine aiamüük, mis on lisaks aiandushuviliste kokkusaamisele ka kunsti- ja toidugurmaanide kokkusaamine, kirjutab www.laanlane.ee.
Sel aastal on lisaks maailmatuntud roosiistikute ja kvaliteetsete aiandustarvikute pakkujatele kohal kuulsad Haapsalu salli kudujad ning ehtekunstnikud oma loominguga. 
Galeriis rõõmustab külalisi magusameistri Nadja Kaarma kauaoodatud kokaraamat ja naerusuise autori loodud maiused. Lisaks praktilistele aiakaupadele saab soetada erilisi esemeid Kokamäe-Arro naispere aardekirstust. 
Kevadhooaeg algab ka Anni Kohvikus. Uuendustest kohvikus ja menüüs pajatab kokakunstnik Anni Arro isiklikult. Traditsiooniliselt esitlevad ja müüvad galeriis oma uut loomingut Kokamäe-Arro pereliikmed.
“Minu jaoks on aiapidamine üks lõputult saagikas tegevus. Lisaks maitsvatele aiasaadustele pakub peenardel nokitsemine palju ilu ja hingekosutust, see ei tähenda ainult tööd. Olen õppinud seda nautima oma vanematelt, kes on suured roosiarmastajad,” rääkis Anni Arro. “Seepärast on meie korraldatud aiamüük ka romantilisemat laadi. Lisaks vajalikele aiakaupadele on võimalus endale soetada näiteks kleit, mida kandsin, kui käisin Roomas oma raamatut “Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal” kirjutamas. Sinna juurde veel Liisu kuldsed kingad ja kaunis jalutuskäik kevadlillelises aias võib alata,” rääkis Anni Arro.
Aiamüük on laupäeval, 28. mail kell 12-16 galerii hoovis aadressil Kalda 2. Kevadiselt aiamüügilt saab soetada lisaks istikutele ja aiakaupadele romantilist roosilõhnalist kosmeetikat ning stiiliseid taaskasutatavaid poekotte USA-st.

Teemi Är’ raames on Sänna kultuurimõisas
permakultuuri õpituba

Sänna kultuurimõisa Teemi Är’ talgutel koristatakse lagunenud kuurid ja lõigatakse saadav puitmaterjal küttepuuks. Samal päeval on plaanis permakultuuri õpituba ning permakultuuri kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Kell 10 laupäeval  algavatele talgutele tuleks kaasa võtta võimaluse korral mootorsaag, kindad, tööriistad, töösaapad ja piknikukorv. Talgulistele pakutakse teed, talgusuppi ja võimalust kümblustünnis lõõgastuda. Talgule saab registreeruda siin: http://talgud.teemeara.ee/events/saenna

Eelmisel aastal alustati Sänna kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkatakse alustatut ja soovitakse arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsuvad Sänna “mõisnikud” osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Esimene tänavune õpituba toimubki laupäeval, 7. mail ning teine pühapäeval, 8. mail kell 10. Kaasa võiks võtta vana kasutu klaasi. Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Mõisa poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Sänna kultuurimõisas elav lätlanna Ieva Dubanevica. Projekti toetab AEF Noortefond.

Info (varsti tuleb rohkem): http://permakultuur.wordpress.lv/

Mis on permakultuur? See on igaühe ökoloogiline võimalus, radikaalne lähenemine toidu tootmisele, energiamajandusele, vee kasutamisele, saastamisele, hõlmates metsa- ja põlluökosüsteemide kujundamist, maastikuarhitektuuri, öko-aiandust ja ehitusarhitektuuri. Kasutatakse tehnoloogiaid, mis annavad kõrget tulu madala sisendenergiaga, saavutades mitmekesise ja püsiva ressursi. Permakultuuri kujundamise põhimõtted on rakendatavad nii linna- kui ka maaelanikele. Permakultuur on kunst ja teadus ühes, mis rakendab loodusseadusi kujunduses ja konstruktsioonides. Kasutades neid seadusi, saavutatakse jätkusuutlik elamissüsteem.

Saaremaal läheb hiidkõrvitsate kasvatamiseks

Pihtla valla suvesaarlane Juha Ollila ja tema abikaasa Sirppa on viinud lehetoimetusse hiigelkõrvitsa- ja päevalilleseemneid, mida aiandushuvilised saavad soovi korral tasuta, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Lehetoimetusest on võimalik saada Juha Ollila kasvatatud Eesti hiidkõrvitsa (kaalus umbes 274,5 kg), Soome rekordkõrvitsa (kaalus 325,3 kg) ja 289,6 kg kaalunud rohelise kõrvitsa (pealt roheline, seest kollane) seemneid. Juha hiigelkõrvits sai mullu Soome kõrvitsafestivalil viienda koha, Eestis tunnistati aga rekordkõrvitsaks. Tegemist täiesti tavalise kõrvitsasordiga Atlantic Giant („Atlandi hiiglane”), mida Ameerikas on kasvatatud juba 150 aastat.

Sügisel toimunud Saare maapäeval oli Juha hiigelkõrvitsal palju uudistajaid ja mõnigi avaldas soovi ka seemneid saada. Nüüd on see võimalus olemas. Juha sõnul peab kindlasti arvestama sellega, et kõrvits kasvab väga kiiresti ja võtab palju ruumi. Kõige tähtsam on panna seemned kuueks tunniks vee sisse. Siis tuleb need panna märjaks tehtud ja seejärel kuivaks pigistatud paberrätiku sisse ning kile vahele. Seal tuleb neid hoida paar päeva 30 kraadi juures, kuni idu välja tuleb. Siis võib seemned potti ja pärast kahte nädalat juba õue istutada, kas siis kattekile alla või väikesesse kasvuhoonesse.

Laupäeval tuleb Pärnus rohevahetus

Kõik, kel kodus mõni toataim üle või puudu, võivad laupäeval, 19. veebruaril minna Pärnu aiandus- ja mesindusseltsi saali Allika 2a, kus kella 10-11 toimub toataimede rohevahetus. Rohevahetusse tulevad nii toataimed, tütartaimed,  pistikud, sibulad, mugulad kui seemned. Hädalised saavad kaasa ka taimepotte ja muid anumaid. Astroloogilise kalendri järgi kestab homsest kuni 25. veebruarini hea külvi- ja istutusaeg.

Kell 11 algab samas loeng toataimede kasvatamise iseärasustest, valguse, õhuniiskuse, kastmise ja väetamise nippidest, kasvusubstraatidest ja taimekaitsest. Praktilise tööna õpitakse istutama erinevaid orhideesid.

Päeva korraldab Pärnu Aiandusklubi.

Räpinas kuulutati välja Vaigla-aasta

Jaanuaris Räpina Aianduskoolis toimunud aianduskonverentsil „100 aastat Adolf Vaigla sünnist“ kuulutas Räpina vallavanem Teet Helm 2011. aasta Räpina vallas Adolf Vaigla aastaks.

„Adolf Vaigla kui meisteraednik, tuhandete aednike õpetaja, haljastusagronoom, Räpina aukodanik, Põlvamaa aasta inimene (1997) ja Valgetähe medali kavaler (1998) on kõigiti väärt, et tema elutööd ja selle jätku, mis eriti meil Räpinas silmaga näha ja südamega tunda, vääriliselt tunnustada ja huvilistele tutvustada,” ütles vallavanem. 



Adolf Vaigla on Räpina Aianduskoolis õpetanud peaaegu kõiki aianduslikke aineid, juhendanud praktikaid, tegelnud daaliate, sirelite, elulõngade ja teiste ilu- ning tarbetaimede sordiaretusega, avaldanud ajakirjanduses üle saja artikli ja raamatu „Elulõngad”, koostanud õppekirjandust.

Ta planeeris ja aitas rajada Räpinasse kuus parki, koostas haljastusplaane paljudele koduaedadele, asulatele ja asutustele.



Ettepaneku Räpinas Vaigla aasta välja kuulutamiseks tegi Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum, kes koostöös Räpina Aianduskooli, Räpina Vabahariduse Ühenduse ning aiandus- ja ajaloohuvilistega pakub Vaigla-aasta raames sel aastal välja ka palju huvitavaid ettevõtmisi. 


Lisainfo: www.rapina.ee


Räpinas on täna aianduskonverents

Täna toimub Räpina aianduskoolis konverents „100 aastat Adolf Vaigla sünnist”.

Adolf Vaigla (1911-2001) oli aianduskooli õpilane ja selle kauaaegne õpetaja. Ta aretas palju sirelisorte. Osa tema parematest sortidest võib leida ka sirelisortide rahvusvahelisest registrist.

Tänase konverentsi põhiettekande teeb Vaike Kivistik. Kaasettekannetega astuvad üles Tiina Luup, Jaan Kivistik, Tiina Tallinn, Ants Bender, Enu Mäela, Arnold Hannust, Andres Vaasa, Valdur Miller, Sirle Salmistu ja Indrek Kaeli.

Päev algab kell 12. Päevakavaga saab lähemalt tutvuda aianduskooli kodulehel.
Meeleolu loob Räpina meeskoor.

Pealinna botaanikaaias pidutsevad laupäeval aiasõbrad

11. septembril toimub Tallinna botaanikaaias aiasõprade pidu, kus saab ülevaate uue hooaja aiandustrendidest ning osta istikuid, tulbisibulaid, seemneid ja aiandustarvikuid.

Peale selle korraldatakse ekskursioonid Urmas Laansoo ja Aleksei Turovski juhendamisel. Peo lõpetab Tanja Mihhailova ja Uku Suviste kontsert. Tegevusi jagub ka lastele – kohal on ponid, batuut, karaoketelk ja korraldatakse erinevaid maastikumänge.

Allikas: www.puhkaeestis.ee

Räpina aianduskoolis algavad homme Euroopa nooraednike kutsevõistlused

1.-5. septembrini selgitatakse Räpina aianduskoolis toimuvatel kutsevõistlustel juba viiendat korda välja Euroopa parimad nooraednikud.

Võistlustel osalevad kuni 25aastased aiandusharidusega noored 17 Euroopa riigist, võisteldakse erinevatel aianduslikel ja loovatel aladel.

 Võistlusel võetakse mõõtu taimede tundmises ja paljundamises, praktilistes aianduslikes töödes, taimekaitse õiges kasutamises, tööohutuses ja loovülesannete lahendamisel.

Ettevõtmise peainitsiaatori Johannes Peperhove sõnul on võistluste peamine suundumus koostöö konkurentsi asemel. Samuti peab ta oluliseks eesmärgiks liikmesriikide kutseõppesüsteemi kvaliteedi parendamist ning uuenduslikkust.

Lisainfo: 
Maria Palusalu, 
5. Euroopa Nooraednike kutsevõistluste projektijuht. Tel: 5332 4188 
mpalusalu@gmail.com,www.ak.rapina.ee/bwb

Allikas: polvamaa.ee