Aasta isa aunimetust antakse igal aastal isadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.
Aasta isa avaldusel palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, elukoht, töökoht ja amet, laste arv, vanused ja nimed ning lühiülevaade kandidaadi elust.
Aunimetuse “Otepää valla Aasta isa” väljaandmise eesmärgiks on väärtustada isa ja isadust, tunnustada mehe rolli laste kasvatamisel. Aasta isa tiitlit annab välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallaga.
2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.
Otepää ettevõtluskonverents peetakse juba neljandat korda. Konverentsil tunnustatakse valla ettevõtjaid – antakse üle Otepää valla ettevõtlusauhind 2013.
Ettekandeid teevad SA Otepää Turism juhataja Margo Krüünvald, TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik, Tammuri talu peremees Erki Saar, Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, õpilasfirma ja minifirma programmi juhendaja Margus Mekk, Ene-Mall Vernik ja Peeter Kangur Kappermäe seltsist, Auto24 Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Konverentsi modereerib vallavanem Merlin Müür.
Raamatukogu juhataja Ly Haaviste. Foto: Monika Otrokova
Reedel, 13.septembril 2013 kell 13.00 tähistatakse Pühajärve raamatukogu tegutsemise 100. aastapäeva Pühajärve põhikooli saalis. Raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnul saab vaadata-kuulata ettekannet ajaloost ja õpilaste etteasteid, esineb Pühajärve Puhkpilliorkester ja kandleansambel, kohale tuleb üllatuskülaline ning pakutakse sünnipäevatorti.
Pühajärve vanas koolimajas on aga avatud näitus, mis kajastab raamatukogu ajalugu loomisest tänaseni. Näitust saab vaadata 13. septembril kell 11.00-13.00 ja teistel päevadel raamatukogu tööaegadel. Näitus jääb avatuks vähemalt septembri lõpuni.
Ajaloost
Pühajärve Raamatukogu sünniaastaks võib pidada 1913.aastat, kui asutati Pühajärve Rahvaraamatukogu Selts, mis tegutses 1940.aastani. Seltsi asutajaks oli tolleaegsete ajaleheartiklite andmeil kooliõpetaja Mihkel Neumann, kauaaegseks esimeheks (1921-1940) aga Pühajärve kooli juhataja Ferdinand Linnamägi. Seltsiga oli seotud kogu Pühajärve-kandi tolleaegne kultuurielu: raamatukogu ja puhkpilliorkestri loomine, näitemängude õppimine, õpiringide, kursuste ning pidude korraldamine. Seltsi raamatukogu põhikogu asus praeguses Sihva külas Otsa talus ja see oli Pühajärve raamatukogu otsene eelkäija. Lisaks sellele loodi veel kaks osakonda – Öödre talus Ilmjärvel (hävis sõjas) ja Aaviku talus Arulas, mis oli hilisema Arula raamatukogu eelkäija. Esimene raamatukoguhoidja oli Arnold Luik. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti ja koosnes 459 raamatust. Praegu asub Pühajärve raamatukogu Sihva külas, kogus on 12 121 teavikut.
Allikas: Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Koostaja Endla Schasmin, Valga 2010.
Ene Kelder esitlemas raamatut Otepää Aedlinnast Foto: Monika Otrokova
Raamatu koostaja, Aedlinna elanik Ene Kelder rääkis raamatu koostamise ideest. Esitlusel tänati kõiki aedlinlasi, kes oma loo on raamatus jutustanud. “Selles raamatukeses tahame rääkida ühe väikese kogukonna – Otepää Aedlinna majade ehitamise lugudest ja inimeste saatustest, nendest, kes siia ühel või teisel põhjusel on oma kodud rajanud,” sõnab Ene Kelder raamatu eessõnas.
Aedlinna raamatu tiraaž on 300 eksemplari. Raamatut saab osta Otepää raamatupoest.
Raamatu väljaandmist toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ning eraisikud.
Huvitavaid fakte raamatust:
Enne sõda oli Aedlinnas 19 maja, praeguseks on nende arv kasvanud 182-ni. Algselt tunti Aedlinna hoopis vaevaküla nime all. Enne II Maailmasõda oli Aedlinna juba kaks turismiga tegelevat ettevõtet: Pühajärve Turistide kodu ja 12 toaga majutus suvilas nimega Tondiloss.
Eile allkirjastasid Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Omavalitsuste Liidu juht Madis Gross, Valgamaa Spordiliidu juht Rein Leppik ja Spordiaasta MTÜ juht Ott Pärna koostöömemorandumi, mille kohaselt on Eestimaa Liikuvaks Spordipealinnaks 2014. aastal Valgamaa .
Eesti Liikuva Spordipealinna eesmärk on tõsta piirkondlikku liikumisharrastuse aktiivsust, tutvustada laiemale avalikkusele kohalikke spordisündmusi ja -rajatisi, tuua piirkonda uusi ja aktiveerida kohalikke spordivabatahtlikke. Spordipealinna staatus võimaldab tõmmata kodukanti tagasi sealt pärit spordiaktiviste, korraldada riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritusi, -debatte ja -seminare ning meelitada ligi spordi-investeeringuid. Spordipealinna staatus on muuhulgas piirkonnale tunnustuseks spordi vallas tehtud seniste edusammude eest. Loe edasi: Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa
Otepää erivajadustega nimeste päevakeskus tegutseb Otepää vallvalitsuse III korrusel
Varem Otepää hooldekodus tegutsenud erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi – alates suve lõpust tegutseb päevakeskus Otepää vallavalitsuse III korrusel.
Päevakeskus aitab psüühiliste erivajadustega inimestel toime tulla igapäevase eluga. Päevakeskuses õpitakse, kuidas tulla iseseisvalt toime tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel, kuidas kujundada tööoskusi ja suhtlemisoskust. Päevakeskuses pakutakse ka erivajadustega inimeste lähedastele nõustamist.
Otepää sotsiaalteenistuse juhataja Anneli Salumaa sõnul finantseeris päevakeskuse remonti Otepää vald, vajaminev sisustus saadi Soome Kinnaspunki ja eraisikute abiga.
Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Hetkel käib Otepää päevakeskuses üheksa inimest, päevakeskuse tööd koordineerib Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistus. Päevakeskuses töötab tegevusjuht Helen Salumaa, kes õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja psühholoogiat.
31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.
Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.
IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia
Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.
Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.
Täna, 2. septembril toimusid Otepääl enamikes haridusasutustes kooliaasta avaaktused.
Toimus traditsiooniline pannkoogipäev – Otepää vallavalitsuse töötajad jagasid vallamaja ees kooliõpilastele, lasteaialastele ja lapsevanematele pannkooke.
Koogitegemist lõid kaasa Otepää naiskodukaitsjad ja Otepää Naisselts.
Tänavu suvel korraldas Otepää Avatud Noortekeskus konkursi uue logo leidmiseks.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumetsa sõnul tekkis vajadus uue logo järele seoses keskuse kolimisega. Noortel on kokkusaamiseks nüüdisaegsed ruumid Otepää vallavalitsuse majas.
Konkursile laekus kuus tööd, millest neli oli ühelt autorilt Pukast, kes saatis kavandid postiga, kaks tööd laekus Otepää noortelt. Kavandid olid noortekeskuses teadetetahvlil üleval seitse päeva. Selle aja jooksul valisid noortekeskust külastanud noored oma lemmiku. Noorte lemmikuks sai Liina Laaseri saadetud logo, arvutisse sisestas logo Paul Poderat.
Fotodel: pannkoogipäev 2011. aasta septembris, fotod: Monika Otrokova
2. septembril 2013 toimuvad Otepääl enamike haridusasutuste õppeaasta avaaktused. 2. septembril kell 11.00 – 13.00 pakuvad Otepää vallavalitsuse töötajad vallamaja ees kõigile koolilastele, lasteaialastele ja lastevanematele koolialguse puhul pannkooke.
Ühine pannkoogipäev saab teoks tänu Otepää Naisseltsi ja Otepää Naiskodukaitse toele. “Kooliaasta alguse tähistamine pannkoogipäevaga sai Otepääl alguse paar aastat tagasi,” sõnas Otepää vallavanem Merlin Müür. “Loodame, et sellest saab edaspidi üks tore traditsioon”.
Vastvalminud Tõrva skatepargi avaüritus toimub laupäeval, 31. augustil. Alates kell 11.00 on võimalik jälgida Eesti parimate ekstreemsportlaste (BMX, rula- ja tõukerattasõitjad) demoetendust ning hiljem osaleda töötoas, kus jagatakse infot ja näpunäiteid turvaliseks Tõrva skatepargi kasutamiseks .
Noortevaldkonna eest vastutava Tõrva abilinnapea Maido Ruusmanni sõnul on vastvalminud ekstreemspordi väljak järjekordne samm selles suunas, et kujundada Tõrva noortekeskuse territooriumist välja tervilik noortele suunatud vaba aja veetmise koht, mis pakub aastaringset tegevust Tõrva linnas ja lähiümbruses elavatele noortele. „Noortele mõtestatud vaba aja veetmise võimaluste loomine on üks Tõrva Linnavalitsuse meetmeid selleks, et tulevikus vältida kasvõi Tõrva lauluväljaku põlenguga juhtunut,“ lisas Ruusmann.
Tõrva skatepargi atraktsioonid projekteeris ja ehitas maailmas kõrgelt hinnatud ekstreemspordiürituste Simpel Session korraldaja Mario Kalmre koos oma meeskonnaga.
Skatepargi rajamise idee algatajaks on MTÜ Tõrva Spordiselts, mille põhitegevuseks on spordiürituste korraldamine. 2012. aastal toimus Tõrva Spordiseltsi eestvedamisel kokku üle 30 tervisespordiürituse, millest võttis osa üle 2000 inimese.
Ekstreemspordiväljaku valmimise maksumuseks kujunes kokku 41 994 €, mida rahastati Valgamaa Partnerluskogu Leader programmi ja Tõrva Linnavalitsuse vahenditest.
Juba traditsiooniks saanud Ameerika autode kokkutulek toimub Otepääl 16.-18. augustil. Otepäälased saavad Ameerika autosid imetleda 17.augustil kell 12.00 Keskväljakul.
Ameerika autode kokkutuleku Power Camp korraldaja Argo Raid Otepää Motoklubist sõnas, et seekord koguneb Annimatsi kämpingusse ligikaudu 60-70 autot Lätist, Rootsist, Soomest ja Eestist.
Ühiselt vahetatakse kogemusi ja muljeid, vaadatakse autosid ning tehakse ühine kruiis 17.augustil marsruudil Annimatsi-Sihva-Kääriku-Sihva-Kolga tee-Pühajärve tee, mis tipneb uhke paraadiga Otepää Keskväljakul.
Otepää Ameerika autode kokkutulek Power Camp on teadaolevalt Eestis üks vanimaid kokkutulekuid. Esimene kokkutulek toimus aastal 1999, kaks aastat üritust ei toimunud. Sellel aastal toimub kokkutulek juba 13. korda.
Seoses autode paraadiga on Otepää keskväljak 17. augustil osaliselt suletud kella 11.00-14.00ni.
20. augustil on Eesti taasiseseisvumispäev. Otepääl tähistatakse seda traditsioonilise perepäevaga, kus Otepää naiskodukaitsjad õpetavad, kuidas keeta sõdurisuppi.
Perepäev algab Otepää Kultuurikeskuse pargis kell 10.00 Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja jõustruktuuride tegevuse tutvustamisega. Näha saab relvanäitust, õpetatakse andma esmaabi. Naiskodukaitse keedab kohapeal valmis supi.
Naiskodukaitse Otepää ringkonna esinaine Mari Mõttus sõnas, et sõdurisupina keetakse sel päeval hernesuppi. „Näitame, kuidas keeta toitu välitingimustes, kuna see ongi põhiline erinevus võrreldes tavalise toidutegemisega,“ ütles Mari Mõttus. „Tutvustame sõjaväekatelde eripära ning räägime erinevate toitude valmistamise võimalustest.“
Perepäeval tutvustab oma raamatut „Kui Otepää ärkas“ Aili Miks ning kuulata saab Kait Tamra kontserti.
Perepäeva korraldavad KL Valgamaa Maleva Otepää Üksik-kompanii, Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää Jaoskond, kaasatud on ka politsei ja päästekomando. Kaasa aitavad ka Otepää Kultuurikeskus ja Otepää vald.
Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamine Otepääl:
Kell 10.00 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse tutvustamine (relvanäitus, supikeetmine ja jagamine, esmaabi osutamine, organisatsiooni tutvustus)
Kell 12.00 Aili Miksi raamatu „Kui Otepää ärkas“ tutvustus
Kell 13.00 Kait Tamra kontsert
Viimasel kahel aastal on Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel viidud läbi mitmete haruldaste loomaliikide nagu eremiitpõrnikas, metsis, lendorav, rohunepp jt inventuure.
Emane eremiitpõrnikas. Foto: Vikipeedia
Eremiitpõrnikas
Haruldase eremiitpõrnika ainus seni teadaolev populatsioon Eestis asubki Vaitka puisniidul. Uute võimalike elupaikade otsingute käigus saadi vaid üks uus leiupaik asukohaga Koikküla pargis. Otsingute käigus leiti küll mardikale sobivaid haudepuid, kuid need asuvad isoleeritult või ei kasva mardikale sobivates valgustingimustes. Ilmselt seetõttu liigi tegevusmärke ka mujalt ei leitud. Vaitka puisniidu populatsiooni elujõulisust hinnati paraku kriitilisel piiril olevaks. Ekspertide sõnul aitaks olukorda parandada võsa eemaldamine haudepuude ümbert. Selleks ootame kõiki huvilisi 22. -23. augustil toimuvatele talgutele.
Kontakt ja registreerimine: kristine.palm@keskkonnaamet.ee, tel 5770 2475.
Metsis
Piiriäärsetes metsise mängupaikades läbiviidud inventuur näitas, et metsade seisund, lähtuvalt selle sobivusest metsise elupaigaks, on valdavalt hea või väga hea. Vaid ühel mängualal tuvastati seisundi halvenemine võrreldes varasemate andmetega.
Lendorav. Foto: Vikipeedia
Lendorav
Viimased tõestatud andmed lendorava kohtamisest Lõuna-Eestis pärinevad põhiliselt möödunud sajandi esimesest poolest. Ajaloolised lendorava elupaigad on asunud vastu Läti piiri Hargla ja Misso piirkonnas. Kuna seniajani leidub piiriäärses vööndis mitmeid vähe uuritud piirkondasid, inventeeriti projekti käigus lendorava ajaloolisi leiukohti. Kahjuks ei õnnestunud otsingute käigus looma kohata ja tegevusjälgi leida.
Kõigi projekti raames läbiviidud inventuuride aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/roheline-koridor-green-corridor/aruanded-3/
Eesti ja Läti ühise koostööprojekti “Roheline koridor” üheks eesmärgiks oli koguda uut teavet Natura 2000 kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta piiriäärsetel aladel ning vastavalt ekspertide soovitustele viia läbi vajalikud taastamistööd.
Projekti teostavad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ja Läti Looduskaitse Agentuur. Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames.
Pühajärve rannapark. Foto: Monika OtrokovaOtepää Vallavalitsus esitas Keskkonnainvesteeringute Keskusele projektitaotluse, mille tulemusena on Pühajärve rannaparki tellitud dendroloogiline hinnang, heakorrastusprojekt ja hoolduskava. Riigihanke tulemusena teostab neid töid Kiirprojektid OÜ.
Kiirprojektid OÜ maastikuarhitekt Kadri Maikov sõnas, et hetkel saab pargis näha rohelisega märgituid puid, mille tüve diameeter on üle 5cm. „See tähendab seda, et märgistatud puud on kantud digitaalsele aluskaardile antud projekti tarbeks,“ selgitas Kadri Maikov. „Dendroloogilise hinnangu, heakorrastusprojekti ja hoolduskava valmimise tähtaeg on selle aasta novembri lõpp.“
Hoolduskava valmimisel on oodatud ka kõigi vallaelanike ettepanekud. 16.augustil kell 14.00 tutvustab maastikuarhitekt Kadri Maikov projekti tegemist Otepää vallavolikogu saalis.
„Pühajärve rannapark on nii otepäälastele kui ka külalistele armastatud suvine ajaveetmiskoht, kus toimuvad mitmed suurüritused,“ rääkis vallavanem Merlin Müür. „Kutsume kõiki huvilisi tegema oma ettepanekuid, et vallakodanike kaasabil koostada Pühajärve rannapargi hoolduskava.“ Loe edasi: Pühajärve rannapark tehakse korda
Foto: Monika OtrokovaTuntud eesti kunstniku Johannes Uiga maastikumaalid, mis on alates 1997. aastast on olnud eksponeeritud Otepää Raekojas, kingiti nüüd Otepää vallale – kinkijaks Johannes Uiga vend Endel Uiga. Otepää vald sai 32 Pühajärve ja Otepää lähiümbruse teemalise maastikumaali omanikuks.
Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.
Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol. Loe edasi: Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale
Käärikul algas pühapäevani kestev Metsaülikool. Käesoleva aasta teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Aga justnimelt on! Majandus ei ole midagi, mis on mõeldud vaid neile, kes koolimatemaatika lõpetasid maksimumpunktidega, vaid majandus puudutab väga lähedalt meie igapäevast elu. Seekord kõnelevad teemast Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt.
Arutluse alla võetakse seekord Eesti majandusareng ja -ideoloogia, toidu tootjate toimetulek, ühiskonna edukus, kõrg- ja kutseharidus, ettevõtte sotsiaalne vastutus, inimvara ja palju muud, teatasid Metsaülikooli korraldajad.
Selleaastast programmi alustati täna Mare Taagepera mälestuspingi avamisega, mis omakorda sümboliseerib Metsaülikooli jätkusuutlikkust.
Metsaülikool on koht, kus üks Eesti ühiskonnale oluline teema arutatakse läbi mitme erineva perspektiivi kaudu. Lektoriteks ja panelistideks on oma ala spetsialistid, osalema oodatakse ärksaid inimesi, keda huvitab Eesti käekäik, et üheskoos arutada erinevaid võimalusi ja lahendusi parema Eesti saamiseks.
Üheks Metsaülikooli sihiks on tuua peamiselt üliõpilased rakendama oma ülikoolitarkust ja värsket pilku koos ekspertidega, et lahendusi leida olulistele Eesti küsimustele. Arutame eesti asja metsas ehk igapäeva elust eemal, et oleks võimalik keskenduda. Eksperdid viivad kuulajaskonna sõlmpunktideni, seejärel tekib arutelu ja mõtlemisprotsess, mis võib viia lahendusteni. Täidame sellega ühe olulise demokraatia toimemehhanismi nõudeid, mis eeldab, et kodanikud on hästi informeeritud, mille tulemusena suudavad nad ise probleemide lahendusi välja pakkuda. Teiseks sihiks on demokraatliku arutelu arendamine, mis eeldab tahet teiste inimeste seisukohtadest aru saada, kompromisse leida ning isiklikust kriitikast hoiduda.
Päevane programm koosneb hommikusest rühmatööst osavõtjatele huvi pakkuval teemal ja kahest sessioonist. Sessioone on kokku kaheksa, mis valgustavad antud teemat mitmest vaatenurgast. Õhtul on “Avatud ruum” konkreetsete lahenduste leidmiseks, saun, lõke jne.
Pühapäeval, 4. augustil kohtusid Otepääl, Kaarna järve kaldal endise Vana-Otepää koolimaja jures Vana-Otepää, Pilkuse, Kastolatsi, Otepää ja Pedajamäe endised ja praegused elanikud ning kõik need, keda seob ühine koolitee Vana-Otepääl. Toimus III Kodukoha ja Kooli päev, mis sel korral oli pühendatud kauaaegsele Vana-Otepää kooli juhatajale Jakob Pärnale. Üritusest võttis osa ligikaudu 250 inimest.
Päev algas Otepää vanal kalmistul endise koolijuhataja August Armoliku kalmul mälestusküünalde süütamisega, misjärel siirduti endise Vana-Otepää koolimaja juurde. Piduliku avakõnega esines Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa, muusikalise tervituskontserdi andis Pühajärve puhkpilliorkester Arno Antoni juhtimisel.
Päeva esimeses osas oli kohalviibijatel võimalik kuulata kaasahaaravaid ettekandeid Ain Mäesalu, Pille-Riin Larmi, Karl Õigeri, Maris Turbi, Aavo Hallingu esituses. Sõnavõttudega esinesid ka külade esindajad. Kõlama jäi mure noorte kodukohast lahkumise ja maaelu hääbumise pärast. Mitmel korral tõdeti, et oleme olukorras, kus talud on muutunud vaid elamispaigaks. Vana-Otepää kooli endine õpetaja, Sinaida Ernits andis edasi õpetajate tervitused ning meenutas, kuivõrd korrashoitud oli kooli ümbrus kooli ajal ja tundis kurvastust selle tänase seisukorra üle. Konverentsi lõpetas positiivselt Otepää vallavanem Merlin Müür, kelle sõnul on rõõmustav, et kogukonnad mäletavad ja hoiavad ajalugu ning et külad tegutsevad ühiselt.
Päeva jooksul sai tutvuda Endel Susi koostatud põhjaliku fotonäitusega “Möödunut meenutades” ja külade poolt koostatud stendiettekannetega. Peale konverentsi ootas kõiki Anneli Tanni poolt valmistatud maitsev koolisupp.
Muusikalist vahepala pakkus Lille Tali orkester Vana-Otepää külast. Esmakordselt toimus ümber Kaarna järve jooks, kus osales 19 jooksjat. Neidude arvestuses oli kiireim Kristiina Aluvee (aeg 15.46), noormeestest Mattias Jõgi (15.35), naistest Helen Aluvee (17.41) ja meestest Raivo Laanemets (17.04).
Õhtu edenedes toimusid meeleolukad mõõduvõtmise külade vahel ning vana aja kombel taimenukkude meisterdamine ja uue aja kombel tekstiilimaali katsetades. Päev lõppes ansambli Veskikivi hoogsate rütmide saatel.
Üritust toetasid Kohaliku omaalgatuse programm, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Otepää Vallavalitsus, Vana-Otepää Lihatööstus Edgar, Tallinna Ülikool. Suure panuse ürituse toimumise jaoks andsid Endel Susi, Maie Niit, Maire Niit, Anneli Tanni, perekond Tinno, Karl Mõts, Jaan-Kaarel Kukk, Merike Tootsi, Monika Otrokova, Tarmo Evestus, Albert Vipp, Siim Süldre ning külavanemad Miia Pallase, Peeter Sokk, Helken Sunts ja Heleena Jõgi.
Korraldajate nimel Evi Vipp, Ülle Kikkas, Margit Turb
4. augustil toimub algusega kell 10.00 Otepää Kultuurikeskuse pargis Otepää käsitöölaat. Käsitöölaadal, mis viiakse läbi juba 17. korda, on sellel aastal peateemaks taaskasutus.
Laada peakorraldaja, Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader sõnas, et traditsioonilisel Otepää käsitöölaadal müüvad käsitöömeistrid oma tooteid, näha saab Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite näitusi ning toimuvad õpitoad, mille teemaks on taaskasutus. “Seekord õpitakse vanadest villastest kampsunitest tegema uusi asju, mida saaks jälle kasutada,” selgitas Riita Aader. “Lisaks sellele õpitakse taimedega värvimist, näha saab Mai Normanni pitsikogu näitust.”
Käsitööpäeva sisustavad Otepää rahvamuusikud, tantsijad, lauljad ning külalised. Lastele on kavas mängud ja atraktsioonid. Külalisena esineb ansambel Tartust Remix.
“Kauplejate laadale registreerumine juba käib, kõik müüjad on oodatud!” ütles Rita Aader.
Laada korraldab Otepää Naisselts, toetavad ja aitavad Otepää vald, Otepää Kultuurikeskus, kohaliku omavalitsuse programm ning Eesti Kultuurkapital.
Palutakse tähele panna, et laada päeval on alates kella 07.00 – 18.00 Pühajärve teel, kultuurikeskuse pargi ees ajutine kiirusepiirang 30 km/h.
Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja viienda etapi, Otepää rattamaratoni, võitis Erki Pütsep Fixus Sport võistkonnast.
Sarja üldarvestuses jätkab liidrina kuuendal kohal lõpetanud Alges Maasikmets, kellele konkurendid üldarvestuses täna lähemale tulid. Kokku osales Otepää Rattamaratonil 1623 ratturit.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikul ja legendaarsel Kekkose rajal kulgenud maraton oli kiire. Võitjal kulus 63 kilomeetri läbimiseks 27 sekundit üle kahe tunni, mis teeb keskmiseks kiiruseks 31,4 km/h. Juhtkolmik Erki Pütsep, Dimitri Sorokin ja Peeter Pruus rebisid end liidergrupist lahti juba sõidu esimesel kolmandikul. Premium7 vahefinišisse Harimäele, raja 28-ndal kilomeetril, jõudsid liidrid pooleteise minutilise edumaaga.
“Täna oli minu rada,” ütles vahefiniši- ja etapivõidu võtnud Erki Pütsep. “Peeter Pruus tegi esimesel poolel vägevat sõitu, kui aga lõpuni jäi veel paar-kolmkümmend kilomeetrit tundsin, et kontrollin sõitu ja võit tuli suhteliselt kergelt,” ütles Pütsep. “Sorokin veel lõpus üllatas, kuid siiski ainult Peetrit ja mitte mind,” sõnas võitja, kes näitas täna võimsaimat minekut ka Hansgrohe kiirenduslõigul maratoniraja 24-ndal kilomeetril. Loe edasi: Erki Pütsep võitis Otepää rattamaratoni
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.
Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.
Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.
Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.
Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus
Valgamaa tuntuim järv Pühajärv. Foto: www.tourism.valgamaa.ee
Osale Valgamaa veekogude Facebooki kampaanias “Valgamaa otsib superpuhkajat – avasta meie aarded”!
Valgamaa on veekogude maakond, kus on enam kui 200 järve ning ennekuulmatu hulk paadiga läbitavaid jõekilomeetreid. Saa osa Valgamaa looduse aaretest: uju, proovi allveesukeldumist, kalasta jõekäänakutes, telgi jõeäärsetes puhkekohtades või võta ette purjereis!
Kampaania osalemiseks tuleb käia võimalikult paljude Valgamaa veekogude ääres, jagada kogemusi ning anda teada oma lemmikust. Lae kampaania lehele üles foto Valgamaa veekogust, mida külastasid, ning märgi veekogu asukoht kaardil. Kui tead selle veekoguga seoses mõnd lahedat lugu või legendi, pane see kirja enda lisatud foto alla. Auhinnad ootavad. Kampaania kestab 12. juulist 12. oktoobrini.
Kampaania peaauhind on perepuhkus imeilusa mõisamiljööga Sangaste lossis ning lõbus loodusmatk OÜga Loodusturism. Peaauhind antakse välja kõige enam Valgamaa veekogusid külastanule.
Eksklusiivsed eriauhinnad on:
Romantiline puhkus kahele Taagepera lossis koos sviidis ööbimise ja õhtusöögiga – auhinna pälvib rahva lemmik ehk kõige enam “meeldib” klikke kogunud foto.
GMP Clubhoteli & Pühajärve restorani kolmekäiguline eksklusiivne pimeõhtusöök kahele koos veinidega – auhind loositakse välja kõigi kampaania käigus üles laetud fotode vahel.
Iga nädala alguses loositakse välja ka vähemalt üks Valgamaa meene eelmisel nädalal foto(sid) laadinute seast. Auhinnad antakse välja kampaania lõpus 12. oktoobril. Võitjad tehakse teatavaks kampaania lehel ning võitjate Facebooki seinal.
Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSATäna, 6. juulil kell 10-15 toimub Pühajärve Spa Hotelli pargis öko- ja loodustoodete laat.
Pühajärvel pakutakse Eestimaist mahetoitu: valikus on köögiviljad, värske kartul ja marjad, piimasaadused, mahlad, moosid, jahud ja helbed, maitse- ja ravimtaimed, mesi, pagaritooted. Müüakse ka ökokosmeetikat ja lambavillast tooteid.
Osalevad mahetalud ja väikeettevõtted: TÜ Eesti Mahe, Tarvastu-Saariku talu, Taarapõllu talu, OÜ Sfinx-E, OÜ Süvahavva Loodustalu, OÜ Ökosahver, OÜ Taali Mesila, Pajumäe talu, OÜ Vändra Ökopagar, OÜ Kodusahver jt. Korraldajad: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Pühajärve Spa Hotell
Külastajaid oodatakse kogu perega kauni Pühajärve kaldale suvepäeva nautima!
3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.
Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.
Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.
Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.
![PoweCamp2010_Argo_raid (1) [1600x1200]](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/PoweCamp2010_Argo_raid-1-1600x1200-300x225.jpg)
Käärikul algas pühapäevani kestev Metsaülikool. Käesoleva aasta teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Aga justnimelt on! Majandus ei ole midagi, mis on mõeldud vaid neile, kes koolimatemaatika lõpetasid maksimumpunktidega, vaid majandus puudutab väga lähedalt meie igapäevast elu. Seekord kõnelevad teemast Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt.
