Valgamaa

Otepää valda külastavad tuntud kirjanikud

6. novembril on Otepää valla Pühajärve raamatukogus külas neli Eesti tuntut kirjanikku: luuletajad Jürgen Rooste, Doris Kareva, Eda Ahi ja prosaist Peeter Helme.

Pühajärve raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnas, et kõik kirjandushuvilised on oodatud 6.novembril kell 13.30 Pühajärve põhikooli saali kuulama, kaasa mõtlema, küsimusi esitama ja autogramme võtma.

Doris Kareval ja Jürgen Roostel on ilmunud hulk luuleraamatuid, nende looming on tuntud ja lugejate poolt hinnatud. Noorluuletaja Eda Ahi võitis oma debüütkoguga “Maskiball” 2012.aastal Betti Alveri luulepreemia. Prosaiste esindavalt Peeter Helmelt on ilmunud neli romaani: “Puudutus”, “September”, “Varastatud aja lõpus” ja hiljaaegu “Tuleviku mäletajad” I osa. Peeter Helme teeb lisaks raadios kirjandussaateid ning avaldab kirjandustemaatilisi artikleid.

Üle-eestilisi kirjanike ringsõite korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Seekordne ringsõit on juba kümnes. Pühajärve raamatukogust suunduvad kirjanikud kohtumisele Valka.

Raamatuesitlus “Kaika Laine inimesed” Lüllemäe raamatukogus

6. novembril kell 14.00 toimub Lüllemäe Kultuurimajas raamatuesitlus “Kaika Laine inimesed”.

Kohal on raamatu autorid Inge Pitsner ja Einar Ellermaa. Soovijatel on kohapeal võimalik osta endale ka raamat.

Kaika Laine

“Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.“ Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus “Kaika Laine inimesed”. Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. “Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,“ ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga. Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. “Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine,” ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.

UNESCO valis Eesti mittetulundusühingu rahvusvahelisele näitusele

Täna avatakse Pairiisis UNESCO peakorteris fotonäitus säästva arengu ja vaimse kultuuripärandi vahelistest seostest. Seal on väljas kuus näidet maailma eri piirkondadest: Keenia, Samoa, Egiptuse, Hispaania ja Brasiilia kõrval esindab Eestit Karula kandi MTÜ Maavillane, seisab Rahvakultuuri Keskuse pressiteates.

Näitusega tahetakse näidata, kuidas traditsioonilised teadmised, oskused, kombed ja tavad toetavad säästvat arengut. See ei puuduta mitte ainult turismimajandust, vaid paljusid igapäeva elu tahke tervishoiust ja keskkonnahoiust elatise teenimiseni.

MTÜ Maavillane, mis on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, koondab noori taluperesid, kes tegelevad Karula rahvuspargis lambakasvatuse ja villa töötlemisega. Säästva arengu seisukohalt on tähtis, et seda tehakse kooskõlas looduse ja kohalike traditsioonidega. Oma lammaste villast valmistavad nad Eesti villavabrikutes lõnga ja oma vildivabrikus vilti. Nad on asjatundjad, kes jagavad oma teadmisi koolitustel ja nõupäevadel, pakuvad lammaste pügamisteenust ja karjatervise konsultatsiooni. UNESCOle soovitas Maavillast Rahvakultuuri Keskus, kes haldab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut.

Näitusel osalemine on suur tunnustus Eesti inimestele, kes hoiavad oma kultuuripärandit elavas kasutuses.

Fotonäitusega, mis jääb avatuks 10. detsembrini, tähistatakse ka UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni kümnendat sünnipäeva.

Orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused toimuvad 2017. aastal Otepääl

Fotomeenutus möödunud orienteerumisvõistluselt. Foto: Arvo Saal

Rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni kodulehe andmeil toimuvad 2017. aasta suvel Eestis orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused. Võistluskeskus asub Otepääl, võistluspaigad mitmel pool Lõuna-Eestis.

2006. aastal toimusid ka Otepääl Euroopa meistrivõistlused orieneerumisjooksus.

Otepää Avatud Noortekeskus korraldab tantsupäeva

IMGP7226 — Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood
Foto: Monika Otrokova

23.oktoobril 2013 kell 15.00 korraldab Otepää Avatud Noortekeskus Otepää Gümnaasiumis tantsupäeva “Tantsimine on rõõm!”.

Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula ütles, et tantsupäeva eesmärgiks on tutvustada erinevaid tantsustiile erinevatelt Lõuna-Eesti tantsuõpetajatelt.

“Tantsupäeval on plaanis tutvustada moderntantsu, aeroobikat ja zumbat kõigile huvilistele,” ütles Merit Nigula. “Kohale tulevad erineva väljaõppe ja taustaga tantsuõpetajad. Kaasa tuleb võtta veepudel, head sõbrad ning seejärel tulla gümnaasiumi tantsima!”

Tantsutunnid on ühise kergusastmega ja sobivad kõigile – võhikutele, algajatele, harrastajatele, asjaarmastajatele ja isegi edasijõudnuile!

Tantsupäev on osalejatele tasuta, tantsupäeva korraldab Otepää Avatud Noortekeskus. Üritust toetab Otepää vald.

AJAKAVA:

15.00 -16.00 MODERNTANTS koos Carolin Arnoldiga (Tantsukool Ciara)
16.15-17.15 AEROOBIKA koos Carolin Arnoldiga.
17.30-18.30 ZUMBA koos Maria Murumetsaga

Otepää koolipoiss saavutas rahvusvahelisel rulluisuvõistlusel esikoha

Berliini rulluisumaraton. Foto: Jaanus Lehes

Otepää Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Jaagup Lehes saavutas 28.septembril 2013 toimunud 40. Berliini BMW Maratoni oma vanuseklassis esikoha. Võistlus kulges mööda Berliini linnatänavaid.

BMW Berliini Maraton Rulluisutamises ja Berliini jooksumaraton on iga-aastane suurim Euroopas toimuv jooksu- ja rulluisuvõistlus. Rulluisumaraton toimub ühel ja jooksumaraton teisel päeval.

Jaagup Lehes ütles, et klubi EST2018 liikmena osales ta Rulluisumaratonil Fitness sarjas. Fitness klass on mõeldud pigem tervisesportlasele, kus aga võistlevad ka nö. “eliit-harrastussportlased” ja noorteklassi võistlejad. Eraldi arvestust peetakse, ligi 200 pigem Euroopa, eliit-meestele- Inline-Skating Speed/Teams, keda näeb ka rulluisutamise maailmakarika etappidel ja -meistrivõistlustel.

“Osalesin antud võistlustel alles teist korda ja saavutasin sel aastal Fitness klassis 10. koha ning võitsin oma vanuseklassi 1. koha,” rääkis Jaagup Lehes. “Minu maratonidistantsi (42,195 km) aeg oli 1:14:44 ning üldvõitjale kaotasin 3 sekundit. Tegemist oli grupifinišiga, kus 20 sekundi sees lõpetas üle 100 võistleja. Vanuseklassi võit tähendab, et järgmine aasta saan Berliini maratonil osalemiseks kutse ehk stardimaksu tasuma ei pea.”

Finišisse jõudis umbes 5000 rulluisutajat. Jaagupi eelle aasta kodune parim tulemus on SEB 7. rulluisumaratonil 20. koht samuti grupifinišis.

Rohkem infot kodulehel www.est2018.ee

Liivimaa laulupeo kooride registreerimine on alanud

Rahvusvaheline Liivimaa Laulupidu on pühendatud Jānis Cimze 200. sünniaastapäevale ning toimub kaksiklinnas Valgas ja Valkas 2014. aasta 31. mail. Laulupeol osalevad koorid nii Eestist kui Lätist.

Hetkel on nõusoleku osalemiseks andnud juba Valga ja Valka ning Valgamaa ja Vidzeme piirkonna kollektiivid. Sündmusele annavad professionaalset kaalu Eesti Kontsert ja Läti Kontsert – esinema on tulemas RAM ja Eesti Kaitseväe Orkester Peeter Saani dirigeerimisel ning saksofonide kvartett Riiast, laulavad Riia Toomkiriku ja Jāzepa Mediņa nimelise muusikakooli poistekoorid.

Eesti-Läti ühendkooride esituses tuleb eesti keeles ettekandele G. Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”. Laulupeo finaaliks on kavandatud suurejooneline muusikaline üllatus, samas kasutatakse ära ja võimendatakse ümbritseva looduse võlud.

Valga Linnavalitsus ja Valka Kihelkonnaduuma ootavad laulukoore esinema suurele rahvusvahelisele Liivimaa Laulupeole kogu Eesti- ja Lätimaalt. Küllakutse saavad ka Valga ja Valka sõpruslinnade koorid. Loe edasi: Liivimaa laulupeo kooride registreerimine on alanud

Otepää Naisselts ootab kandidaate valla Aasta isa nimetusele

Aasta isa aunimetust antakse igal aastal isadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Aasta isa avaldusel palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, elukoht, töökoht ja amet, laste arv, vanused ja nimed ning lühiülevaade kandidaadi elust.

Avaldusi saab esitada kuni 20.10.2013.

Avaldused saata e-posti aadressil: riitaaader@gmail.com või viia Anni Butiiki.

Aunimetuse “Otepää valla Aasta isa” väljaandmise eesmärgiks on väärtustada isa ja isadust, tunnustada mehe rolli laste kasvatamisel. Aasta isa tiitlit annab välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallaga.

Otepää ettevõtluskonverentsi läbivaks teemaks on turism

2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.

Otepää ettevõtluskonverents peetakse juba neljandat korda. Konverentsil tunnustatakse valla ettevõtjaid – antakse üle Otepää valla ettevõtlusauhind 2013.

Ettekandeid teevad SA Otepää Turism juhataja Margo Krüünvald, TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik, Tammuri talu peremees Erki Saar, Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, õpilasfirma ja minifirma programmi juhendaja Margus Mekk, Ene-Mall Vernik ja Peeter Kangur Kappermäe seltsist, Auto24 Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Konverentsi modereerib vallavanem Merlin Müür.

Konverents on kõigile tasuta.

Talvepealinn otsib jõulukuuske

IMGP9949 — Jõulupuu paigaldamine Otepää Keskväljakule 2012. aastal
Foto: Monika Otrokova

Otepää vald otsib jõulukuuske. Jõulupuu kaunistab jõulude ja uue aasta paiku Talvepealinna keskväljakut ning pakub silmarõõmu kogu talveaja jooksul.

Väärika jõulupuu pikkus ei tohiks ületada 17 meetrit, kuusk peab olema tihe, mitte väga kahar ja kasvama ligipääsetavas kohas.

Sobiva puu omanikel palume ühendust võtta kuni 31.10.2013 telefonidel 766 4810; 5303 3035 (Mairo Kangro).

Pühajärve raamatukogu tähistab 100. aastapäeva

Raamatukogu juhataja Ly Haaviste. Foto: Monika Otrokova

Reedel, 13.septembril 2013 kell 13.00 tähistatakse Pühajärve raamatukogu tegutsemise 100. aastapäeva Pühajärve põhikooli saalis. Raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnul saab vaadata-kuulata ettekannet ajaloost ja õpilaste etteasteid, esineb Pühajärve Puhkpilliorkester ja kandleansambel, kohale tuleb üllatuskülaline ning pakutakse sünnipäevatorti.

Pühajärve vanas koolimajas on aga avatud näitus, mis kajastab raamatukogu ajalugu loomisest tänaseni. Näitust saab vaadata 13. septembril kell 11.00-13.00 ja teistel päevadel raamatukogu tööaegadel. Näitus jääb avatuks vähemalt septembri lõpuni.

Ajaloost

Pühajärve Raamatukogu sünniaastaks võib pidada 1913.aastat, kui asutati Pühajärve Rahvaraamatukogu Selts, mis tegutses 1940.aastani. Seltsi asutajaks oli tolleaegsete ajaleheartiklite andmeil kooliõpetaja Mihkel Neumann, kauaaegseks esimeheks (1921-1940) aga Pühajärve kooli juhataja Ferdinand Linnamägi. Seltsiga oli seotud kogu Pühajärve-kandi tolleaegne kultuurielu: raamatukogu ja puhkpilliorkestri loomine, näitemängude õppimine, õpiringide, kursuste ning pidude korraldamine. Seltsi raamatukogu põhikogu asus praeguses Sihva külas Otsa talus ja see oli Pühajärve raamatukogu otsene eelkäija. Lisaks sellele loodi veel kaks osakonda – Öödre talus Ilmjärvel (hävis sõjas) ja Aaviku talus Arulas, mis oli hilisema Arula raamatukogu eelkäija. Esimene raamatukoguhoidja oli Arnold Luik. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti ja koosnes 459 raamatust. Praegu asub Pühajärve raamatukogu Sihva külas, kogus on 12 121 teavikut.

Allikas: Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Koostaja Endla Schasmin, Valga 2010.

Ilmus raamat Otepää Aedlinnast

Raamatu koostaja, Aedlinna elanik Ene Kelder rääkis raamatu koostamise ideest. Esitlusel tänati kõiki aedlinlasi, kes oma loo on raamatus jutustanud. “Selles raamatukeses tahame rääkida ühe väikese kogukonna – Otepää Aedlinna majade ehitamise lugudest ja inimeste saatustest, nendest, kes siia ühel või teisel põhjusel on oma kodud rajanud,” sõnab Ene Kelder raamatu eessõnas.

Aedlinna raamatu tiraaž on 300 eksemplari. Raamatut saab osta Otepää raamatupoest.

Raamatu väljaandmist toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ning eraisikud.

Huvitavaid fakte raamatust:

Enne sõda oli Aedlinnas 19 maja, praeguseks on nende arv kasvanud 182-ni. Algselt tunti Aedlinna hoopis vaevaküla nime all. Enne II Maailmasõda oli Aedlinna juba kaks turismiga tegelevat ettevõtet: Pühajärve Turistide kodu ja 12 toaga majutus suvilas nimega Tondiloss.

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/231-aedlinnaraamatuesitlus09092013

Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa

Eile allkirjastasid Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Omavalitsuste Liidu juht Madis Gross, Valgamaa Spordiliidu juht Rein Leppik ja Spordiaasta MTÜ juht Ott Pärna koostöömemorandumi, mille kohaselt on Eestimaa Liikuvaks Spordipealinnaks 2014. aastal Valgamaa .

Spordipealinn 2014 tiitlit kannavad ühisel kolmteist Valgamaa omavalitsust – Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Tõrva, Valga, Õru.

Eesti Liikuva Spordipealinna eesmärk on tõsta piirkondlikku liikumisharrastuse aktiivsust, tutvustada laiemale avalikkusele kohalikke spordisündmusi ja -rajatisi, tuua piirkonda uusi ja aktiveerida kohalikke spordivabatahtlikke. Spordipealinna staatus võimaldab tõmmata kodukanti tagasi sealt pärit spordiaktiviste, korraldada riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritusi, -debatte ja -seminare ning meelitada ligi spordi-investeeringuid. Spordipealinna staatus on muuhulgas piirkonnale tunnustuseks spordi vallas tehtud seniste edusammude eest. Loe edasi: Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa

Otepää erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi

Otepää erivajadustega nimeste päevakeskus tegutseb Otepää vallvalitsuse III korrusel

Varem Otepää hooldekodus tegutsenud erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi – alates suve lõpust tegutseb päevakeskus Otepää vallavalitsuse III korrusel.

Päevakeskus aitab psüühiliste erivajadustega inimestel toime tulla igapäevase eluga. Päevakeskuses õpitakse, kuidas tulla iseseisvalt toime tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel, kuidas kujundada tööoskusi ja suhtlemisoskust. Päevakeskuses pakutakse ka erivajadustega inimeste lähedastele nõustamist.

Otepää sotsiaalteenistuse juhataja Anneli Salumaa sõnul finantseeris päevakeskuse remonti Otepää vald, vajaminev sisustus saadi Soome Kinnaspunki ja eraisikute abiga.

Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Hetkel käib Otepää päevakeskuses üheksa inimest, päevakeskuse tööd koordineerib Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistus. Päevakeskuses töötab tegevusjuht Helen Salumaa, kes õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja psühholoogiat.

Päevakeskuse teenust – igapäevaelu toetamise teenust – rahastatakse riigieelarvest.

Ettevõtjad saavad arendada rahvusvahelist koostööd

31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.

Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.

IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia

Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.

Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.

Otepääl jagati lastele pannkooke

Täna, 2. septembril toimusid Otepääl enamikes haridusasutustes kooliaasta avaaktused.

Toimus traditsiooniline pannkoogipäev – Otepää vallavalitsuse töötajad jagasid vallamaja ees kooliõpilastele, lasteaialastele ja lapsevanematele pannkooke.

Koogitegemist lõid kaasa Otepää naiskodukaitsjad ja Otepää Naisselts.

Fotod: Monika Otrokova

Otepää noortekeskusel on uus logo

Tänavu suvel korraldas Otepää Avatud Noortekeskus konkursi uue logo leidmiseks.

Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumetsa sõnul tekkis vajadus uue logo järele seoses keskuse kolimisega. Noortel on kokkusaamiseks nüüdisaegsed ruumid Otepää vallavalitsuse majas.

Konkursile laekus kuus tööd, millest neli oli ühelt autorilt Pukast, kes saatis kavandid postiga, kaks tööd laekus Otepää noortelt. Kavandid olid noortekeskuses teadetetahvlil üleval seitse päeva. Selle aja jooksul valisid noortekeskust külastanud noored oma lemmiku. Noorte lemmikuks sai Liina Laaseri saadetud logo, arvutisse sisestas logo Paul Poderat.

Monika Otrokova

Otepääl pakutakse koolialguse puhul pannkooki

2. septembril 2013 toimuvad Otepääl enamike haridusasutuste õppeaasta avaaktused. 2. septembril kell 11.00 – 13.00 pakuvad Otepää vallavalitsuse töötajad vallamaja ees kõigile koolilastele, lasteaialastele ja lastevanematele koolialguse puhul pannkooke.

Ühine pannkoogipäev saab teoks tänu Otepää Naisseltsi ja Otepää Naiskodukaitse toele. “Kooliaasta alguse tähistamine pannkoogipäevaga sai Otepääl alguse paar aastat tagasi,” sõnas Otepää vallavanem Merlin Müür. “Loodame, et sellest saab edaspidi üks tore traditsioon”.

Sel laupäeval avatakse Tõrva skatepark

Vastvalminud Tõrva skatepargi avaüritus toimub laupäeval, 31. augustil. Alates kell 11.00 on võimalik jälgida Eesti parimate ekstreemsportlaste (BMX, rula- ja tõukerattasõitjad) demoetendust ning hiljem osaleda töötoas, kus jagatakse infot ja näpunäiteid turvaliseks Tõrva skatepargi kasutamiseks .

Noortevaldkonna eest vastutava Tõrva abilinnapea Maido Ruusmanni sõnul on vastvalminud ekstreemspordi väljak järjekordne samm selles suunas, et kujundada Tõrva noortekeskuse territooriumist välja tervilik noortele suunatud vaba aja veetmise koht, mis pakub aastaringset tegevust Tõrva linnas ja lähiümbruses elavatele noortele. „Noortele mõtestatud vaba aja veetmise võimaluste loomine on üks Tõrva Linnavalitsuse meetmeid selleks, et tulevikus vältida kasvõi Tõrva lauluväljaku põlenguga juhtunut,“ lisas Ruusmann.

Tõrva skatepargi atraktsioonid projekteeris ja ehitas maailmas kõrgelt hinnatud ekstreemspordiürituste Simpel Session korraldaja Mario Kalmre koos oma meeskonnaga.

Skatepargi rajamise idee algatajaks on MTÜ Tõrva Spordiselts, mille põhitegevuseks on spordiürituste korraldamine. 2012. aastal toimus Tõrva Spordiseltsi eestvedamisel kokku üle 30 tervisespordiürituse, millest võttis osa üle 2000 inimese.
Ekstreemspordiväljaku valmimise maksumuseks kujunes kokku 41 994 €, mida rahastati Valgamaa Partnerluskogu Leader programmi ja Tõrva Linnavalitsuse vahenditest.

Allikas: Maido Ruusmann

Otepääl toimub Ameerika autode kokkutulek

Juba traditsiooniks saanud Ameerika autode kokkutulek toimub Otepääl 16.-18. augustil. Otepäälased saavad Ameerika autosid imetleda 17.augustil kell 12.00 Keskväljakul.

Ameerika autode kokkutuleku Power Camp korraldaja Argo Raid Otepää Motoklubist sõnas, et seekord koguneb Annimatsi kämpingusse ligikaudu 60-70 autot Lätist, Rootsist, Soomest ja Eestist.

Ühiselt vahetatakse kogemusi ja muljeid, vaadatakse autosid ning tehakse ühine kruiis 17.augustil marsruudil Annimatsi-Sihva-Kääriku-Sihva-Kolga tee-Pühajärve tee, mis tipneb uhke paraadiga Otepää Keskväljakul.

Otepää Ameerika autode kokkutulek Power Camp on teadaolevalt Eestis üks vanimaid kokkutulekuid. Esimene kokkutulek toimus aastal 1999, kaks aastat üritust ei toimunud. Sellel aastal toimub kokkutulek juba 13. korda.

Seoses autode paraadiga on Otepää keskväljak 17. augustil osaliselt suletud kella 11.00-14.00ni.

Taasiseseisvumispäeval keedetakse Otepääl suppi

450px-EstFlagTallHrmn — Sinimustvalge Pikas Hermannis. Foto: Vikipeedia

20. augustil on Eesti taasiseseisvumispäev. Otepääl tähistatakse seda traditsioonilise perepäevaga, kus Otepää naiskodukaitsjad õpetavad, kuidas keeta sõdurisuppi.

Perepäev algab Otepää Kultuurikeskuse pargis kell 10.00 Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja jõustruktuuride tegevuse tutvustamisega. Näha saab relvanäitust, õpetatakse andma esmaabi. Naiskodukaitse keedab kohapeal valmis supi.

Naiskodukaitse Otepää ringkonna esinaine Mari Mõttus sõnas, et sõdurisupina keetakse sel päeval hernesuppi. „Näitame, kuidas keeta toitu välitingimustes, kuna see ongi põhiline erinevus võrreldes tavalise toidutegemisega,“ ütles Mari Mõttus. „Tutvustame sõjaväekatelde eripära ning räägime erinevate toitude valmistamise võimalustest.“

Perepäeval tutvustab oma raamatut „Kui Otepää ärkas“ Aili Miks ning kuulata saab Kait Tamra kontserti.

Perepäeva korraldavad KL Valgamaa Maleva Otepää Üksik-kompanii, Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää Jaoskond, kaasatud on ka politsei ja päästekomando. Kaasa aitavad ka Otepää Kultuurikeskus ja Otepää vald.

Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamine Otepääl:

Kell 10.00 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse tutvustamine (relvanäitus, supikeetmine ja jagamine, esmaabi osutamine, organisatsiooni tutvustus)
Kell 12.00 Aili Miksi raamatu „Kui Otepää ärkas“ tutvustus
Kell 13.00 Kait Tamra kontsert

Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel uuriti haruldasi loomaliike

Viimasel kahel aastal on Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel viidud läbi mitmete haruldaste loomaliikide nagu eremiitpõrnikas, metsis, lendorav, rohunepp jt inventuure.

800px-Osmoderma_eremita_female — Emane eremiitpõrnikas. Foto: Vikipeedia

Eremiitpõrnikas

Haruldase eremiitpõrnika ainus seni teadaolev populatsioon Eestis asubki Vaitka puisniidul. Uute võimalike elupaikade otsingute käigus saadi vaid üks uus leiupaik asukohaga Koikküla pargis. Otsingute käigus leiti küll mardikale sobivaid haudepuid, kuid need asuvad isoleeritult või ei kasva mardikale sobivates valgustingimustes. Ilmselt seetõttu liigi tegevusmärke ka mujalt ei leitud. Vaitka puisniidu populatsiooni elujõulisust hinnati paraku kriitilisel piiril olevaks. Ekspertide sõnul aitaks olukorda parandada võsa eemaldamine haudepuude ümbert. Selleks ootame kõiki huvilisi 22. -23. augustil toimuvatele talgutele.

Kontakt ja registreerimine: kristine.palm@keskkonnaamet.ee, tel 5770 2475.

Metsis

Piiriäärsetes metsise mängupaikades läbiviidud inventuur näitas, et metsade seisund, lähtuvalt selle sobivusest metsise elupaigaks, on valdavalt hea või väga hea. Vaid ühel mängualal tuvastati seisundi halvenemine võrreldes varasemate andmetega.

Pteromys volans Flying squirrel — Lendorav. Foto: Vikipeedia

Lendorav

Viimased tõestatud andmed lendorava kohtamisest Lõuna-Eestis pärinevad põhiliselt möödunud sajandi esimesest poolest. Ajaloolised lendorava elupaigad on asunud vastu Läti piiri Hargla ja Misso piirkonnas. Kuna seniajani leidub piiriäärses vööndis mitmeid vähe uuritud piirkondasid, inventeeriti projekti käigus lendorava ajaloolisi leiukohti. Kahjuks ei õnnestunud otsingute käigus looma kohata ja tegevusjälgi leida.

Kõigi projekti raames läbiviidud inventuuride aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/roheline-koridor-green-corridor/aruanded-3/

Eesti ja Läti ühise koostööprojekti “Roheline koridor” üheks eesmärgiks oli koguda uut teavet Natura 2000 kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta piiriäärsetel aladel ning vastavalt ekspertide soovitustele viia läbi vajalikud taastamistööd.

Projekti teostavad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ja Läti Looduskaitse Agentuur. Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames.

Kristine Palm

Pühajärve rannapark tehakse korda

Pühajärve rannapark. Foto: Monika Otrokova

Otepää Vallavalitsus esitas Keskkonnainvesteeringute Keskusele projektitaotluse, mille tulemusena on Pühajärve rannaparki tellitud dendroloogiline hinnang, heakorrastusprojekt ja hoolduskava. Riigihanke tulemusena teostab neid töid Kiirprojektid OÜ.

Kiirprojektid OÜ maastikuarhitekt Kadri Maikov sõnas, et hetkel saab pargis näha rohelisega märgituid puid, mille tüve diameeter on üle 5cm. „See tähendab seda, et märgistatud puud on kantud digitaalsele aluskaardile antud projekti tarbeks,“ selgitas Kadri Maikov. „Dendroloogilise hinnangu, heakorrastusprojekti ja hoolduskava valmimise tähtaeg on selle aasta novembri lõpp.“

Hoolduskava valmimisel on oodatud ka kõigi vallaelanike ettepanekud. 16.augustil kell 14.00 tutvustab maastikuarhitekt Kadri Maikov projekti tegemist Otepää vallavolikogu saalis.

„Pühajärve rannapark on nii otepäälastele kui ka külalistele armastatud suvine ajaveetmiskoht, kus toimuvad mitmed suurüritused,“ rääkis vallavanem Merlin Müür. „Kutsume kõiki huvilisi tegema oma ettepanekuid, et vallakodanike kaasabil koostada Pühajärve rannapargi hoolduskava.“
Loe edasi: Pühajärve rannapark tehakse korda

Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Tuntud eesti kunstniku Johannes Uiga maastikumaalid, mis on alates 1997. aastast on olnud eksponeeritud Otepää Raekojas, kingiti nüüd Otepää vallale – kinkijaks Johannes Uiga vend Endel Uiga. Otepää vald sai 32 Pühajärve ja Otepää lähiümbruse teemalise maastikumaali omanikuks.

Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol. Loe edasi: Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Käärikul käib Metsaülikool

Käärikul algas pühapäevani kestev Metsaülikool. Käesoleva aasta teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Aga justnimelt on! Majandus ei ole midagi, mis on mõeldud vaid neile, kes koolimatemaatika lõpetasid maksimumpunktidega, vaid majandus puudutab väga lähedalt meie igapäevast elu. Seekord kõnelevad teemast Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt.

Arutluse alla võetakse seekord Eesti majandusareng ja -ideoloogia, toidu tootjate toimetulek, ühiskonna edukus, kõrg- ja kutseharidus, ettevõtte sotsiaalne vastutus, inimvara ja palju muud, teatasid Metsaülikooli korraldajad.

Selleaastast programmi alustati täna Mare Taagepera mälestuspingi avamisega, mis omakorda sümboliseerib Metsaülikooli jätkusuutlikkust.

Metsaülikool on koht, kus üks Eesti ühiskonnale oluline teema arutatakse läbi mitme erineva perspektiivi kaudu. Lektoriteks ja panelistideks on oma ala spetsialistid, osalema oodatakse ärksaid inimesi, keda huvitab Eesti käekäik, et üheskoos arutada erinevaid võimalusi ja lahendusi parema Eesti saamiseks.

Üheks Metsaülikooli sihiks on tuua peamiselt üliõpilased rakendama oma ülikoolitarkust ja värsket pilku koos ekspertidega, et lahendusi leida olulistele Eesti küsimustele. Arutame eesti asja metsas ehk igapäeva elust eemal, et oleks võimalik keskenduda. Eksperdid viivad kuulajaskonna sõlmpunktideni, seejärel tekib arutelu ja mõtlemisprotsess, mis võib viia lahendusteni. Täidame sellega ühe olulise demokraatia toimemehhanismi nõudeid, mis eeldab, et kodanikud on hästi informeeritud, mille tulemusena suudavad nad ise probleemide lahendusi välja pakkuda. Teiseks sihiks on demokraatliku arutelu arendamine, mis eeldab tahet teiste inimeste seisukohtadest aru saada, kompromisse leida ning isiklikust kriitikast hoiduda.

Päevane programm koosneb hommikusest rühmatööst osavõtjatele huvi pakkuval teemal ja kahest sessioonist. Sessioone on kokku kaheksa, mis valgustavad antud teemat mitmest vaatenurgast. Õhtul on “Avatud ruum” konkreetsete lahenduste leidmiseks, saun, lõke jne.