Rubriik: Rõngu vald

Tartumaa Kodukant tähistas 20. aastapäeva

Riigikogu maaelukomisjoni juhi Aivar Koka sõnul tuleks kohalikul omavalitsusel külade potentsiaali maksimaalselt kasutada.

Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel Foto Raido Paurson
Kodukant Tartumaa juhatuse liige Külli Pann, Riigikogu maaelukomisjoni juht Aivar Kokk ja Kodukant Pärnumaa liige Krista Habakukk ühenduse Tartumaa Kodukant 20. aastapäeva tähistamisel. Foto: Raido Paurson

Ühendus Tartumaa Kodukant pidas laupäeval, 27. oktoobril, Rõngu rahvamajas oma 20. aastapäeva. Üritust väisasid Tartumaa kodukandiliikumise alusepanijad ja endised juhid, tervitusi tõid kolleegid Kodukandi võrgustikust ning teistest organisatsioonidest, sünnipäevasoovid andis edasi ka Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. “Tunne on hea, sest külaliikumisega liitunud seltskond on hea. Haldusreform liitis Tartumaaga mitmed aktiivsed külad nii Valga- kui Jõgevamaalt ja see teeb rõõmu,” rääkis Kodukant Tartumaa juhatuse esimees Külli Pann.

Lisaks ülevaatele Tartumaa Kodukandi kahekümnest tegevusaastast tutvustati Tartumaa tänavusi Aasta küla kandidaate ning toimusid ka mõttetalgud kogukondade tuleviku teemal. Ühe olulise teemana võeti kõneks külade koostöö ja kohaliku omavalitsuse vahel. Samal päeval esimest haldusreformi järgset tegutsemisaastat tähistanud Elva valla abivallavanem Marika Saar tõi näiteid oma töömailt: Elva vallas toimuvad detsembris juba neljandat korda külade kärajad. “Tunnustame külaliikumist, valides aasta kogukonna edendaja ja aasta küla, vastu võetud on tegevusmajanduse toetuste kord, meil on kaasav eelarve. Koostöös küladega toimub valla arengukava arutelu, vastuvõtmisel on külavanema statuut,” loetles ta.

Loe edasi: Tartumaa Kodukant tähistas 20. aastapäeva

Jalgsimatk Rõngu lossimäel

11. augustil algusega kell 11.00  toimub maastikumäng Rõngu lossimäe ja loodusväärtuste avastamiseks. Võimalus anda oma panus loodusmaja rajamiseks Vapramäele .Jalga soovitavalt kinnised jalanõud ja selga ilmale vastav riietus

Võimalik osta VVV meeneid.

Matka lõppedes väike kehakinnitus korraldajate poolt. Palume jook endal kaasa võtta.

Matkapäev sobib kogu perele.

Kogunemine 10.45 Rõngu Lossimäe parklas, Tartumaal, Rõngu vallas.

Palume osavõtt registreerida internetis: http://broneerimine.mobiserv.net/, triinu@vvvs.ee või 5254172.

Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Info:www.vvvs.ee

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus korraldab toredaid matkapäevi

9. juunil algusega kell 11 toimub Vellaveres VVV matkapäev lastele „Suve sünnipäev”. Tähistama ootame 3-6aastasi väikelapsi koos vanematega. Suvised tegemised, suvelinnud, -taimed läbi mängude. Peolaual on lõbusad suupisted.
Kaasa võtta jook. Gruppi mahub 15 last. Retkejuhid Elo Hermann ja Triinu Pertels.
Tee matka alguspunkti on tähistatud lindikestega Tartu-Valga maanteelt Vellavere teenurgast. Registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee.
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
10. juunil algusega kell 11 toimub VVV matkapäev spordihuvilistele „Matkamäng jalgrattal”. Suvine matkamäng jalgratastel, kus igas punktis ootab mõistatuslik ülesanne. Enne tuleb ülesanne lahendada ja alles siis saab jätkata teekonda. Matka lõppedes ootab osalejaid väike aare.
Matk kestab 2,5 tundi, läbitakse ligikaudu 15 km, gruppi mahub 20 inimest.
Tegevus toimub Tartu Maratoni radade ümbruses. Retkejuht: Maarja Kuuskvere
Palume registreeruda tel 5343 9356 või e-post: kuuskvere21@hotmail.com
Koguneme Tartumaa Tervisespordi keskuse parklasse kell 10.45
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
16. juunil algusega kell 11 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse õppepäev õppepäev „Ravimtaimed“. Juhendab Irje Karjus ehk Metsamoor
Info ja registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või meilile triinu@vvvs.ee
Osalejate arv on piiratud. Osalemine tasuta. Kogunemine Vapramäe maastikukaitseala parklas kell 10.45, sealt sõidame autodega edasi.
Riietuda ilmale vastavalt ja kaasa sääsetõrjevahendid.
Info: www.vvvs.ee
Triinu Pertels

Otepää Teataja saab 80 aastat vanaks

Otepää, Sangaste, Puka ja Palupera ühine häälekandja Otepää Teataja esimene number ilmus 18. märtsil 1932. aastal. Leht trükiti toonases Otepää trükikojas „Pallas“. Pärast sõja-aastaid oli lehe väljaandmises pikk paus, kuni 1989. aastani, mil Otepää Teataja elas üle taassünni.

Otepää Teataja toimetaja Arvo Saal ütles, et esimesel aastal trükiti 39 lehenumbrit mahuga 4-8 lehekülge, 1933. aastal anti välja 51 eksemplari ja lehe tiraaž tõusis 1000ne eksemplarini. 1935. aastal oli leht Otepää, Kambja, Rõngu, Sangaste ja Urvaste ümbruskonna häälekandja. Esimene toimetaja oli August Tooming. Seejärel toimetas lehte Arvo Orn, kuu aega pärast uue võimu tulekut oli 1940. aastal väljaandjaks ja toimetajaks Vello Pekomäe, sõja ajal toimetas lehte Aleksander Tiitsmaa. Otepää Teataja jõudis ilma suuremate vaheaegadeta lugejani aastatel 1932-1940. Pärast aastast vaheaega 1941 alustas leht jälle ilmumist, kahjuks pärast sõda lõpetas leht ilmumise.

Aastail 1989-1996 oli Otepää teataja toimetajaks Aili Miks, kes oli innuga lehe taassünni juures, tehes tööd oma vahenditega ja sageli öötundide arvelt.

1997. aastal tehti mitmeid uuendusi – lugejad said Otepää Teatajat lugeda nüüd juba kaasaegses ajalehemõõdus. Suurenes ka lehe piirkond, lisaks Otepääle ja Paluperale (?) liitus lehega ka Puka vald. 2006. aastast liitus Otepää Teatajaga Sangaste vald ning sellest aastast alates hakkas Otepää Teataja ilmuma kaks korda kuus.

2007. aastal ilmus Aili Miksi sulest Otepää Teataja 75. aastapäevale pühendatud raamatuke „Elust ja inimestest ajalehe peeglis. Otepää Teataja 75“. Raamat annab hea ülevaate lehe ajaloost ja lehe tegijatest.

Tänasel päeval teeb lehte MTÜ Meediagrupp Süd-est, lehe tiraaž on 4200 eksemplari. Otepää Teataja toimetaja on Arvo Saal, keeletoimetaja Aili Miks.

Kultuuritegelased ja tippametnikud tulevad laupäeval Rõngu

Mati Hint on öelnud parafraseerides Liivi, et mineviku tundmise abil saaksime kindlustada tulevikku.

Rõngust on alguse saanud emadepäeva tähistamine Eestis. Rõngus on Kusta Toom ajakirja välja andnud ja Rõngu hämara suitsutare heledalt verandalt liikus Ivar Ivask maailmatuntusega teadusajakirja tegijaks.

Hansatee ääres ja suurte maanteede ristumiskohal asuval Rõngul on olnud nii häid kui halbu aegu, kuid Rõngu kandist on pärit palju inimesi, kes oma töö ja tegudega on tuntust võitnud nii Eestis kui ka laias maailmas. Rõngu rahvas kutsub mõned neist külla, et nendega paremini tuttavaks saada ja nende visioneerimist kuulata.

Rõngu vastrenoveeritud koolimajja tulevad sel laupäeval, 21. mail, tuleviku üle koos vallarahvaga mõtisklema mitmes kunagi Rõngus elanud või Rõnguga seotud silmapaistvad inimesed.

Üritus algab kell 14 ja kestab veidi alla kahe tunni. Silmarõõmu pakuvad ja ajalugu aitavad meenutada vanade fotode koopiad. Kella 16 ajal saab minna Rõngu Mihkli kirikusse kontserdile.

Ootame kõiki huvilisi Rõngu kodukandipäeva üritustele. Juba hommikul saab ka laadarõõme maitsta.

Vaata ka http://www.ymarlaud.eu/Visioonikonverents

 

Ümarlaud kutsub kõiki rõngulasi kaasa mõtlema

Selleaastase kodukandipäeva raames 21. mail toimub Rõngu külade ümarlaua eestvedamisel valla visioonikonverents “Kuhu lähed, Rõngu?” Konverentsile on kutsutud ja esinema palutud endised rõngulased ning Rõnguga seotud nimekad kultuuritegelased Mati Hint, Mats Traat, Agu Sisask ning endised ja praegused tippametnikud Tõnis Blank, Viljar Peep ja Jaan Tamm. Niisugune koduvallast pärit inimestega tuttavaks saamine võiks kujuneda heaks traditsiooniks ja aitaks meil kõigil väljuda igapäevamelust ning vaadata natuke avarama pilguga ennast ja oma kodukohta. Nii hea on ju öelda austusväärse inimese kohta: „Ta on ju meie oma inimene!“

Mati Hint on tuntud keelemees ja kunagise vallavanema Oskar Hindi poeg, kunagiste Rõngu seltside eestvedaja ja Ülpre talu peremees. Kirjanik ja luuletaja Mats Traat on sündinud Palupera vallas, kuid ta mäletab aega, mil nõukogude võim tegi Kõverast Kõrtsist masina-traktorijaama. Jaapani keele ja kultuuri tundja Agu Sisaski isa Richard on olnud sõjajärgsel perioodil Rõngu kirikuõpetaja. Tõnis Blank on olnud Rapla maavanem ja tuntud kui ühistulise liikumise edendaja Eestis, ajaloodoktor Viljar Peep on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor. Praegune Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm on olnud Eesti lennunduse ajaloos pikka aega tippametnik. Nii Tõnis, Viljar kui ka Jaan on Rõngu 8-klassilise kooli vilistlased. Loe edasi: Ümarlaud kutsub kõiki rõngulasi kaasa mõtlema

Asutati Rõngu külade ümarlaud

Kaardil punasega Rõngu vald.

5. märtsil 2011 asutati Rõngu külade ümarlaud, mille eesmärgiks on suurendada inimeste kaasatust valla elu arendamisse ja kohalike otsuste tegemisse.

Ümarlaud on demokraatlik liikumine kodanikualgatuse toetuseks Rõngu valla rahva huve ning õigusi aluseks võttes. Koostööks elanike ja omavalitsusega on tarvis äratada kohalike inimeste usk kaasarääkimisvõimalusse ja sulatada võimuesindajate ignorantsus.

Rõngu vald on praeguste juhtide tegevuse tagajärjel jõudnud Eesti kümne kõige suurema laenukoormusega omavalitsuse sekka. Rahvas kardab, et valla päästab majandusraskustest  avalikkusele oluliste objektide müük. Vallavolikogu komisjonid liideti ja järele jäi vaid kaks jooksva töö komisjoni (majandus- ja keskkonnakomisjon ning haridus- ja sotsiaalkomisjon) ning revisjonikomisjon. Liitkomisjonid koosnevad vaid vallavolikogu liikmetest, kellest kaks inimest on seadnud end mõlemasse komisjoni. Kõnekas on see, et Rõngus ei ole arengu-, planeeringu- ega kultuurikomisjoni. See on kohalikule arengule ja paikkonna jätkusuutlikkusele väga ohtlik tee.

Milleks ümarlaud? Ümarlaua liikmed tahavad üheskoos kaasa aidata hea valitsemistava tutvustamisele ja juurutamisele Rõngu vallas. Hea valitsemistava on tõhus ja õiglane avalik haldus, mis hõlmab õigusriiklust, avaliku sektori aruandekohustust üldsuse ees, selgust ja arusaadavust otsuste tegemisel, tulemuslikku otsuste rakendamist, osalusdemokraatiale tuginemist ja konsensusele orienteeritust, avalike teenuste osutamist, võrdset kohtlemist ja kaasatust.

Ümarlaud liidab külavanemaid ja teisi elurõõmsaid ettevõtlikke inimesi, kes tahavad oma elukoha ja kogukonna tulevikku kujundada parimate soovide suunas ja võimalusi otsides. Ümarlaua asutajaliikmeid on 13. Ümarlaud on liitumiseks vaba ja järgmine koosolek toimub 2. aprillil kell 11 Rõngu rahvamajas. Arutlusele tulevad valla ühisüritused (heategevusliku kontserdi korraldamine Rõngu Mihkli kiriku toetuseks, kodukandipäev 21. mail, visioonikonverentsi korraldamine, Rõngu külamängud), ettepanekud ümarlaua töö paremaks korraldamiseks ja toimub uute liikmete vastuvõtt.

Täiendava info saamiseks pöörduda Anu Laasi poole (anulaasile@gmail.com).

Anu Laas, Rõngu külade ümarlaua asutajaliige.

Võrtsjärve-äärsed vallad hakkavad omavahel mõõtu võtma

3.  ja 5. veebruaril toimuvad Viiratsi vallas juba 29. korda Võrtsjärve talimängud. Talimängudele oodatakse kõiki Võrtsjärve-äärsete valdade, Põdrala, Puka, Rõngu, Tarvastu, Viiratsi, Rannu ja Kolga-Jaani võistkondi. Esimene laste võistluspäev toimub Kalmetu põhikoolis ja selle lähiümbruses, kus võisteldakse mälumängus, kelgutamises, suusatamises, teatesuusatamises, poisid võrkpallis ning tüdrukud jääcurlingus.

Teisel võistluspäeval toimuvad täiskasvanute võistlused Kalmetul ja Vana-Võidus, siis on aladeks  suusatamine, teatesuusatamine, võrkpall, male, lauatennis, reesõit, vallajuhtide mitmevõistlus ja autode lumerajasõit.

Allikas: Viiratsi vald

Rõngu vald maksab riigile trahvi 2036. aastani

Rõngu vallavalitsus ja AS KR Priit on sõlminud kompromisskokkuleppe, millega Rõngu vallavalitsus tunnistab ASi KR Priit 29,75 miljoni suurust nõuet, mis tuleb vallal ehitajale ära maksta, et koolimaja valmis ehitada ja vallale tagasi saada. Sama suure summa peab vald maksma trahvina rahandusministeeriumile. Tegelikkuses näeb see välja nii, et rahandusministeerium peab igal aastal kinni teatud protsendi vallale tasandusfondist ja tulumaksust eraldatavatest summadest. Iga-aastane kinnipidamine on küll esialgsest plaanitust väiksem, 4,1 miljoni asemel 1,1 miljonit, kuid sellest vabanetakse alles 2036. aastal.

Täitmaks kompromisskokkulepet ehitajaga, et vallale kool remonditult tagasi saada, peab vald võtma trahvimaksega sama suure laenu. Seni pole ükski pank soostunud Rõngu vallale raha laenama, kuid vallavanem Priit Pramann usub, et lootust siiski on. Tänaseks on kompromisskokkuleppes ette nähtud koolimaja valmimistähtaeg 15. september juba möödas.

Kui tuleb positiivne laenuotsus ja vald laenu tagasimaksmisega hätta jääb ja vajatakse saneerimist, läheb käiku rahandusministri pakutud kärpeplaan.

Ministeerium on soovitanud kokku hoida volikogu liikmete tasudelt 212 501 krooni, vallavalitsuse inventarilt 21 500 krooni, päästeteenistuselt ja avalikult korralt 223 541 krooni, erateede toetuselt 20 000 krooni, valla hooldatavalt wifi ühenduselt 33 500 krooni, õnnitlustelt 22 600 krooni, sünnitoetustelt 150 000 krooni, koolitoetustelt 134 050 krooni, peretoetustelt 62 000 krooni, sotsiaalkorteri kuludelt 50 343 krooni.

Huvihariduse toetuse viimine vajaduspõhiseks võimaldaks kokku hoida umbes 350 000 krooni kokkuhoidu (valla toetus säiliks vaid kuele protsendile toimetulekutoetust saavate perede lastele), valla lehe sulgemine 162 643 krooni, toetus kirikule 9750 krooni. Ühe raamatukogu ja seltsimaja sulgemine hoiaks kokku veel 110 000 krooni. Lisaks eelnevale soovitatakse vallal kaaluda Valguta lasteaed-kooli ühendamist Rõngu kooliga ning Rõngu kooli muutmist põhikooliks, mis annaks 2011. aastal veel täiendavalt umbes pool miljonit krooni kokkuhoidu.

Nimetatud otsuste mõju võiks 2011. aastal olla hinnanguliselt kokku umbes 500 000 krooni. 2010. aasta eelarves on võimalik eelpool nimetatud summast oktoobrist detsembrini kokku hoida veerandi (v.a lasteaia ja kooli reorganiseerimine).

Meetmete rakendamisega oleks tegevuskulu kärbe võrreldes 2008. aastaga 18,8 protsenti.

Sirje Veldi
Elva Postipoiss