Letipea kaitseala hakatakse tutvustama

Letipea Ehalkivi. Foto: Wikipedia

30. jaanuaril 1992 aastal kolme ööpäevaga loodud Letipea kaitseala vältis Kunda sadama sinnaehitamist.

Senise ajaloo jooksul on seal käidud rohkem metsikult, sinna minnakse omal käel või siis giidi ja reisijuhi või õpetaja initsiatiivil. Paljud turismikataloogid näiteks kaitseala ennast üldse ei näitagi, on vaid suure kivi (Ehalkivi) märk. Ja kuigi seal võib näha erinevate riikide numbrimärkidega autosid ja busse, siis regulaarselt ühtegi paketti sinna ei müüda. Nüüd on asjad ja ajad allakirjutanu initsiatiivil muutumas.

Alates järgmise  aasta 30. jaanuarist hakatakse Viru-Nigula valla Vasta koolis igal aastal samal kuupäeval pidama loengut „Letipea Sünnipäev”, kus räägitakse kõigest, mis Letipeal väärtuslikku on. Loeng saab olema kohustuslik üheksandikele ja vabakuulajaks võivad tulla kõik, ka täiskasvanud. Nii saavad kõik Vasta kooli lapsed vähemalt kord elus kaitsealast targemaks.

Kahe paketi: „Kunda lahe käik” (Müüja MTÜ Looduslaps) ja „Letipea retked” (müüja MTÜ Loodusring) raames hakatakse sinna regulaarselt rühmi viima ja ka Vasta kooli üheksandikele saab see olema igakevadine kohustuslik reis valla tähtsaimale kaitsealale. Neist esimene hõlmab kõike huvitavat ajaloolise Lahemaa idapoolseima lahe ümber, sealhulgas Toolse ja Selja kaitsealad. Teine keskendub rohkem Letipeale. Nii saab iga kooli lõpetanu vähemasti korra käidud juhendajaga Viru-Nigula valla tähtsaimal kaitsealal. Letipea spetsialistiks ehk lektoriks ja giidiks hakkab vabakutseline Kauri Kivipõld. Lisaks kaunitele vaadetele on seal rändavate veelindude tähtis peatuspaik, suurim rändrahn Ehalkivi, majakas, laevaehituspaik, piirivalve massimõrva mälestusmärk, küla enda huvitav lugu.

Marek Vahula – Letipea looja

Viru-Nigulas on homme perepäev

Pühapäeval, 10. juunil 2012 algusega kell 12 toimub Viru-Nigula rahvamajas perepäev, kus lõpetatakse lasteringide hooaeg, tunnustatakse Viru-Nigula Hariduse Seltsi poolt korraldatud raamatukonkursi võitjaid. Külaline Sulev Oll tutvustab oma Siili aabitsat ja värsket loomingut.

Võimalus on registreerida suvisele ekskursioonile ja soetada uusi raamatuid.

Oodatud on kõik kirjandushuvilised!

Koila-Unukse kanti ei maksa relvaga vehkima minna

Hetk võistluselt. Foto: erakogu
26. mail toimus Rutjal järjekorras neljas Gustav Lokotari nimeline mälestusvõistlus laskmises, mis korraldati Viru-Nigula vallapäevade raames kodukandi suurmehe auks. Samanimelisi võistlusi on veel Alutaguse malevas (Lüganuse kompanii võistlus) ja üle-eestiline Viru malevas.

Relvadena võis kasutada AK 4 ja G 3. Võistluslaske tuli teha 3×10: lamades, püsti ja põlvelt. Võistlusele väljakutsujaks oli Kaitseliidu Viru-Nigula rühm eesotsas nooremleitnant Jaak Lepikuga. Tegevus laskeväljal toimus aga Viru maleva nooreminstruktori vanemveebli Alger Nurga taktikepi all.

Kohale oli tulnud kuus võistkonda: Kaitseliidu Viru-Nigula rühm, Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskond, Viru-Nigula Spordiklubi, Viru-Nigula jahtkond, Kaitseliidu Alutaguse maleva Kalvi rühm ja motoklubi Maholm – kokku 23 laskurit.

Selgitati välja kolm individuaalselt parimat laskurit, kelleks osutusid Guido Reimer – I koht, Jaak Lepik – II koht ja Raul Järvi – III koht. Parimad võistkonnad võistlejate tulemuste kogusummas jagunesid järgmiselt: I koht – Viru-Nigula jahtkond, II koht – KL Viru-Nigula rühm ja III koht – KL Alutaguse maleva Kalvi rühm. Parimaks naislaskuriks tuli Anu Laidinen. Loe edasi: Koila-Unukse kanti ei maksa relvaga vehkima minna

Mahu rannas tuleb pilliroofestival

Homme on Lääne- Virumaal  Mahu rannas V pilliroofestival, kus saab töötubades õppida meisterdama  pilliroost matte, pille, kaunistusi, riideid ja muud põnevat.

Tänavu on festivali raames esimest korda võimalik vaadata, kuidas ehitatakse pilliroost paati. Paadiehitus algab juba hommikul kell 10. Tegijateks on külalised Tartust, kes soovivad luua Peipsi järve äärde omapärase Roomaa.

Samuti pakutakse degusteerimiseks uusi toite ja jooke, mille valmistamisel on kasutatud pilliroogu.

Toimub ka pilliroost paatide võistlus – mõõtu võtavad kohapeal valmiv sõiduriist ja paat, mis kohalike kätetööna tehti eelmisel aastal.

Tammealuse hiies peetakse suvisteid

Pühapäeval, 12. juunil kutsub Viru koda kõiki kodalasi ning sõpru Virumaale Mahu kihelkonna Samma tammealusele hiiepüha pidama.

 Kavas:

Kell 10 – kogunemine ja ettevalmistused. Käiakse allikal silmi pesemas.

Kell 12 – palvus vana tamme juures. Kes soovib, saab pärast palvust siduda puule oma paela, aga seda võib teha ka muul ajal. Palvusele tuleb võtta nii palju sööki ja jooki, et see jaksatakse sealsamas ära tarvitada.

Kell 13.30 – munaveeretusmäng kõikidele huvilistele. Kiikumine  –  nagu soovi on. Jutuajamine, söömine ja niisama mõnus olemine.

Kell 18 – lahkumine.

Mõned juhised enne teeleasumist. Pühapäeval enne teeleminekut istuge veidi või süüdake küünal ning mõelge häid mõtteid ning soove selleks päevaks. Looge rõõmus meel ning mõnus olemine.

Hiide minnakse ja seal ollakse puhtas ja heledas rõivas, kainena ning heatahtlikuna kõige elava suhtes.

Toit. Hiide kaasa võetud toit ja jook peaksid olema kodus valmistatud. See toit ja jook, mis viiakse palvusel vana tamme alla, peab olema värske ning avamata. Näiteks peab sinna viidav pirukas olema terve ning sealt ei tohi olla keegi enne söönud.

Laul ja mäng. Oodatud on regilaulu ning eriti kiigelaulude eestlauljad. Samuti on teretulnud kandle- ja torupillimängijad.

 Lähem teave: koda@maavald.ee, tel 5668 6892 (Ahto Kaasik).

Meierei varemetest sai Selja küla seltsimaja

Selja seltsimaja. Foto: Triin Lumiste

Mõned aastad tagasi kinkis ettevõtja ja praegune Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Selja külaseltsile endise meierei varemed, millest nüüdseks on valminud ilus seltsimaja.

Selja seltsimaja rekonstrueerimise I ja II järk on lõppenud, need hõlmasid seinte ja katuse rekonstrueerimist, avatäiteid ja siseviimistlust. Jäänud on veel III etapp, mis peaks lahendama vee-ja kanalisatsiooniprobleemid ning tooma majja mööbli ja sisustuse.

Esimene õppepäev peeti seltsimajas 30. novembril, kus Viru-Nigula Hariduse Seltsi üleskutsel toimus ajaloolise pildimaterjali vaatamine ja jutukeste kogumine koduloo raamatu koostamiseks. Kuigi ilm polnud sellel päeval kõige ilusam, tuli kokku 21 ajaloohuvilist.

Siit tuleb ka seltsi järgmine palve – kõikidel, kes ei saanud sel päeval kohale tulla, aga tahaksid osaleda oma mälestuste kirjapanemisel ning näidata oma fotosid, oodatakse oma lugudega seltsimajja. Ühendust võib võtta ka Annega, tel 5565 1151.

Praegu toimub seltsimajas igal reedel laste ja noorte laulu- ning tantsuring.

Seltsimaja avaüritus on jaanuaris 2011.

Allikas: Triin Lumiste, Viru-Nigula Teataja

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.

Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.

Vitraaži autor Andrei Lobanov on ka Pöide ja Jõelähtme kiriku vitraaži autor, samuti on ta teinud osa Narva Aleksandri kiriku freskodest ja mosaiikidest.

„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.