Ida-Virumaa

Nädalavahetusel Vilusis šamaani tee algkursused

Sel nädalavahetusel, 11. – 12. septembril toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km kaugusel Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsaskäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, s.o oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast. Kursus algab laupäeva hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on pühapäeva pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursuse kohta saab lisa lugeda osalenud ajakirjanike artiklitest:

Pärnu Postimees: Andres Adamson http://helios.kolhoos.ee/discuss/msgReader$151 (ilmunud 2001-03-21) ja Postimees: Margus Haav http://www.postimees.ee/200608/esileht/ak/335504.php (ilmunud 2008-06-07)

Kursusetasu on 1400 krooni (sisaldab käibemaksu), see tuleb kanda arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 5557 7795, maa@ilm.ee või tel 528 6357.

Lahtiste uste päevad Ida-Eesti päästekeskuses

Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.

Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.

Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.

Ida-Eesti päästekeskuse komandode nimekiri

Narvas ja Valgas tutvustatakse Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames välja kuulutatud esimese taotlusvooru infopäevad toimuvad järgmisel nädalal Narvas ja Valgas.

Infoseminarid korraldatakse 7. septembril Narvas Tartu Ülikooli Narva Kolledzis (Kerese 14) ja 8. september 2010 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (Kesk 1). Infoseminaride eesmärk on tutvustada potentsiaalsetele projektitaotluste esitajatele esimese taotlusvooru tingimusi.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 esimene taotlusvoor kuulutati avatuks 23.augustil 2010. Projektide esitamise lõpptähtaeg on 29. november 2010. Esimese taotlusvooru Euroopa Liidu poolse toetuse maht on 23 648 491 EUR.

Programm toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi piirialade regioonide konkurentsivõime tõstmiseks, kasutades olemasolevat potentsiaali ja soodsat asendit Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni ristteedel. Programmil on kolm prioriteeti: sotsiaalmajanduslik areng, ühised väljakutsed ja inimestevaheliste kontaktide edendamine.

Programmi abikõlblikeks piirkondadeks on Eestis Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ning piirnev ala on Põhja-Eesti. Lätis on sobivateks piirkondadeks Latgale, Vidzeme; piirnevad alad on Riia ja Riia regioon. Venemaalt on sobivad paigad Leningradi oblast, Pihkva oblast, Peterburi linn.

Taotlusmaterjalid, juhendid, info seminaridest ning muu asjakohase informatsiooni leiab programmi kodulehelt www.estlatrus.eu
Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument.

Infoseminaridel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti teel: info@estlatrus.eu – 3. septembriks Narva ning 6. septembriks Valga seminarile.

Narva tunnustab täna kodukaunistajaid

Üleriigilise konkursi „Kaunis Eesti kodu 2010“ raames tunnustatakse täna Narvas sealseid parimaid kodukaunistajaid ja konkursil„Kauneim kortermaja“ osalenuid.

Konkursi „Narva kaunis kodu 2010” võitjate, osalejate, peaministri tänukirja saajate ja konkursi „Kauneim kortermaja“ osalejate pidulik autasustamine leiab aset Narva linnavalitsuse saalis (Peetri plats 5, I korrus) algusega kell 16.00.

Täpsem info telefonil 359 9215 ja e-posti aadressil ljudmila.morina@narva.ee

Tudulinnas said lasteaed ja lastekodu ühe katuse alla

Ida-Virumaal Tudulinnas avati uus lasteaed ning samas majas ka mittetulundusühingu Maria ja Lapsed lastekodu. Esialgu hakkab lasteaias käima 15 last, järgmisel aastal lisandub teine sama suur rühm. Lastekodus hakkab elama 12 last, vahendas ERR.

Vallavanem Andrus Tossi sõnul kaotab uus lasteaed vallas lasteaiakohtade järjekorra. Lasteaed läks maksma veidi alla 10 miljoni krooni. Lisaks valla eelarvele tuli raha omavalitsuste investeerimistoetuste kavast ja Rotary klubilt.

Sõmerpalu rahvatantsijate muljeid Narva-Jõesuust

Eesti kagunurga rahvatantsijad kogesid Narva-Jõesuu linnapäevadel nii publiku sooja vastuvõttu kui linnaametnike leiget suhtumist Eesti kultuuri, märgati ka suvituslinna vastuolulisust.

Võrumaa Sõmerpalu valla Sulbi naisrühma Mari liikmete sõnul oli linnapäevadel hea esineda, sest tantsijad tunnetasid pealtvaatajate huvi ja poolehoidu. Esialgse plaani järgi pidid aga nii nais- kui ka segarühm esinema pealaval toimunud kontserdil ning koos rahvaga Kaerajaani tantsima, kuid korraldajad jätsid selle ära. Tantsijatele jäi tunne, et Narva-Jõesuu linnavalitsus ei soovigi kohapeal Eesti kultuuri tutvustada.

Sõmerpalulastele jättis pisut vastuolulise mulje ka Ida-Virumaa suvituslinna üldilme. Mändide all seisavad uued eramud korras õuedega, kuid kortermajade ümbruses kasvavad nõgesed.

Ligi 3100 elanikuga Narva-Jõesuu linnapäevade olulisemad üritused toimusid augusti esimeses pooles. Sõmerpalulased on esimesed, kes Võrumaalt sealsetel linnapäevadel siiani esinenud. Mullu Võrumaal käinud suvituslinna elanikele meeldisid sõmerpalulaste tantsud, kelle kutsel sinna mindigi. Eesti teisest otsast tulnud rahvatantsurühmad käisid Narva-Jõesuus esinemas oma kulu ja kirjadega.

Autor: Mari-Anne Leht

Kuremäel ja Petseris tähistati jumalaema uinumise püha

Ida-Virumaal Kuremäe ehk Pühtitsa kloostris tähistasid tuhanded inimesed eile jumalaema uinumise püha, mis on ühtlasi ka nunnakloostri nimepäev.

Kuremäe kloostrisse sõideti kokku üle Eesti. Kloostris pühast osa saada tahtjaid oli Lätist, Venemaalt, Ukrainast ja mujalt. Kohalike elanike sõnul pole nii palju rahvast Kuremäe kloostris juba ammu nähtud, edastas ERR.

Jumalaema uinumise püha tähistati suurejooneliselt ka Petseri kloostris.

Iisakul tähistati 60 aasta möödumist
mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest

Augusti keskel kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nõupäeval „60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust“, kus lisaks teemakohastele ettekannetele käidi metsas tutvumas ja esitleti uut samanimelist raamatut.

Nõupäeva korraldati tähistamaks 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest ehk ajast, mil asuti metsa päästma liigniiskuse ja veeuputuse käest masinatega. Meie kliimavööndis on parema metsakasutuse eelduseks tihtipeale niiskusrežiimi reguleerimine. Metsakuivenduse eesmärk on parandada metsade liigniiskuses tingitud seisundit ja tuleohutust. Kuivendamine aitab kaasa ka metsade paremale kasutamisele marjade ja seente korjamiseks ning jahipidamiseks.

Eestis on metsi kuivendatud juba vähemalt alates üle-eelmisest sajandist, kui leiti, et liigniiskusest tingitud soostumise pidurdamiseks on ainuke võimalus rajada kraave liigse vee ärajuhtimiseks. „Tänavu möödus 60 aastat, mil metsa asuti liigniiskuse ja veeuputuse käest päästma masinatega. Senini oli see toimunud „kraavihallide” labida ja musklirammuga, edaspidi hakkasid metsa tulema juba masinad, mis olid algul kohmakad ja nende rajatud kraave ei saanud võrrelda „kraavihallide” puhta ja kauni tööga, kuid aja möödudes muutusid nad tegusateks ja nende töö väga viljakaks,” kommenteeris nõupäeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi auliige Kaupo Ilmet.

Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on oma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist.

Kuivendatud metsad annavad täiendavalt ligikaudu miljon tihumeetrit puitu aastas, kuivendussüsteemide rajamise käigus ehitatud teedevõrgustik on muutnud puiduressursi kättesaadavamaks.

Pille Rõivas,
Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Nõupäeval osalejad tutvuvad Iisaku metsas asuva maaparandusobjektiga. Foto: Jüri Pere.

Narva suvelaat ootab Narva linnusesse

Narva kutseõppekekeskus korraldab koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga homme, 21. augustil üheksandat korda traditsioonilise Narva suvelaata.

„Meie laat on aastatega saanud Narva suveürituste väärikaks osaks, mille abil oleme tutvustanud oma kooli nii narvakatele kui linna külalistele,” ütles Narva kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots.

Eesti Barbecue Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub laadal Eesti ametikoolide kokanduserialade õpilaste võistlus. Laadal on kavas ka mitmesugused mängud, jõukatsumised, loosimised jne.