Rubriik: Saku vald

Saku Suusamaja ja uisuväljak on talispordinautijaile avatud

Detsembri lõpus avati Sakus Suusamaja. Esialgu küll ehitussoojaku näol, aga ka see on hea algus. Suusamaja asub Saku valgustatud suusaraja ääres (raudteejaama läheduses) ja seal pakutakse varustuse rendi ja kergemat suusahoolduse (määrimise) teenust, samuti ka sooja teed.
Lahkelt on nõus abi pakkuma hooldemeister Arne Zirk, kellelt saab asjakohast infot ka telefoni teel – 5287 459.
Suusamaja on avatud teisipäevast reedeni kella 18-21 ning laupäev-pühapäev 11-16. Esmaspäeviti on suletud. Valla koolide suusatundide toimumise ajad palutakse hooldemeistriga eelnevalt kokku leppida.
Saku Suusamaja avamist toetasid kohalik Lionsi klubi, Saku vald ja valla spordikeskus.

Kõigile on avatud ka Saku uisuväljak, väljak on valgustatud kell 17-23.

Paavo Nael, Saku Suusaklubi

Nabala keskkonnakaitse ühing korraldab homme üldkoosoleku

Teisipäeval, 14. detsembril kell 18 toimub Kurtna koolis Saku vallas Nabala Keskkonnakaitse Ühingu (Nabala KÜ) üldkoosolek, kus antakse põhjalikum ülevaade ühingu viiest tegevusaastast ja hetkeolukorrast, kohendatakse põhikirja tänastele vajadustele vastavaks ning valitakse uus juhatus. Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse liige Tanel Ots märgib, et tänu ühingu tegevusele on võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Aktiivsete kodanikena on kogutud allkirju Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks. Algatatud on kaitsealade loomine, korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid jne.
Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com

Allikas: greengate.ee

Saku valla jõulumaa on tänavugi Metsanurme rehetoas

Foto: Saku Sõnumid

MTÜ Metsanurme annab aegsasti teada, et tänavu on avatud jõulumaa Metsanurme rehetoas Saku vallas.

Taas oodatakse külla lasteaiarühmi ja õpilasi, kaasa elama ennemuistsele jõuluootusele.

  • viime süüa metsaelanikele ja vaatame laudas lambaid
  • maitseme kaminatule paistel  jõulumemme saia-moosi ja kuulame, kas tunneme ära jõulutaadi sammud
  • süütame heade soovide küünlad jõulupuul
  • jutustame pehmetel heintel istudes jõululugu ja laulame laule

Külaskäigud jõulude eel kell 11-13.30 (või 10-12.30) ja kell 14-16.30.

Nabala kandi vallavanemad nõuavad põhjavee liikumise digitaalset uuringut

Nabala piirkonna nelja valla vallavanemad ja kohalike MTÜ-de esindajad nõuavad

põhjavee liikumise digitaalset uurimist karstitingimustes.

Käesoleva aasta septembri algul  kiitis keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupp heaks  Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande projekti. Kujunenud olukorrast ajendatuna kohtusid üleeile Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla esindajad, sealhulgas  vallavanemad, keskkonnanõunikud ja kohalike MTÜ -de eestvedajad, teatasid kohtumise korraldajad.

“Uurimistööde tulemusena selgub, kas ikka on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada lubjakivi Ülemiste järve vesikonnas asuval karstialal, kus maavara on sajaprotsendiliselt survelise põhjavee all,” märgitakse pressiteates. “Arendajate poolt tellitud uuringud pole Nabala karstialal seni veel karsti avastanud. Valminud lähteülesandes on aga mitmeid küsimusi, kus ministeeriumi esindajate ja kohalike elanike huvid ei kattu.”

Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks  nõutakse omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursil kutsutakse osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.

Oluliseks punktiks peetakse kavandatavate puuraukude kirjalikku kooskõlastamist kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga.

“Selle seisukoha ignoreerimine võib põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi Nabala karstialal. Vaid  üks ettevaatamatult paigutatud puurauk lõpetaks Tuhala Nõiakaevu keemise,” hoiatavad Nabala piirkonna esindajad.

Kanama külarahvas kogunes Pärlikojas

Pühapäeval toimus Kanama külas üritus nimega Pärlikoda ehk õpituba suurematele ja väiksematel huvilistel, et teha tutvust polümeersaviga. Külla olime kutsunud Terje Ennomäe, kes on kuulus oma kaunite polümeersavist ehete, eriti aga ehtesarja “Ehe rahvuslik” poolest.

Enamikele töötoas osalejtaele oli see esimene kokkupuude sellise saviga. Siit ka põnevusmoment – seda plastiliini moodi savimassi pastamasinast läbi lastes ei saanud vist eriti keegi aru, kuidas selles massist need pärlid tulema hakkavad?! Aga tulid, rullides ja voolides said savitükkidest kaunid ja värvilised helmed.

Hetki pärlikojaliste toimetamisest. Foto: Helen Wait

Edasi läks aina põnevamaks, sest siis hakkasid juba tekkima ideed, mida on võimalik sellest savist meisterdada- kes soovis sõrmust, kes kõrvarõngaid, kes piirdus helmestega kaelakee jaoks. Veel veidi rullimist ja voolimist ning siis läksid helmed ahju. Pooltunnike ootamist ning juba saabusid ahjust pannid valmis helmestega.

Põnevusega otsiti ahjuplaatidelt neid oma tehtud helmeid ja paluti Terjelt abi, et saaks need helmed nüüd ka juba päris eheteks kokku panna. Terje aitas lahkelt ja kõik said just sellised ehtekompletid, nagu igatsesid. Ehteid ja ehtekomplekte sai palju, kõik väga omanäolised ja kaunid.

Täname Terje Ennomäed, kes veetis oma pühapäeva meid ôpetades, Saku valda, kes meie tegemisi toetas ning muidugi tublisid helmemeistreid Kanama külast!

Autor: Ülar Palm, MTÜ Saue küla

Raku, Harku ja Maardu järves täiendatakse kalavarusid

Varude taastamise käi­gus saavad kala­maime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Linask. Foto: fishing24.ee

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.