Arvamus
Heino Laiapea, ajakirjanik
Heino Laiapea. Foto erakogust
Leedu amatöörjooksjate liit korraldab 18.-20 augustil teatejooksu Vilnius-Riia- Tallinn, mis jõuab Eestisse 20. augusti hommikul kell 6.15 ja on Pärnus kell 11 ning lõpeb traditsiooniliselt Tallinnas Toompea platsil 20. augusti õhtul kell 18.
Mullu tervitas jooksjaid Toompeal Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Riigikogu kantselei organiseeris ühispildistamise. Eestlasi sellel jooksul ei osalenud, vaid viimase kilomeetri saatis jooksuveteran Vello Reesaar.
Tänavu mais ilmus külauudiste portaalis üleskutse, et ka eestlased osaleksid sellel jooksul. See kutse sai eraldi läkitatud jooksutrassi äärde jäävate omavalitsuste, kolme maakonna spordiliitudele (Harju, Rapla ja Pärnu) ning maakonnalehtedele. Üleskutse avaldas koheselt Märjamaa valla nädalalehe toimetaja Reet Saar.
Pikem infovahetus jätkus Rapla maakonna spordiliiduga. Kuna jooksu korraldaja Vidmantas Dobrovolskas ei vastanud spordiliidu kirjadele ja kõnedele, jäi täpsem ajagraafik saamata. Ilma selleta keeldus Rapla maakonna spordiliidu juhatuse esimees Ülle Laasner ka ülejäänud infot jooksu kohta avalikustamast. „Me ei avalikusta sinu jutu peale, vaid peakorraldaja jutu peale,“ vastas spordijuht soovitusele avaldada senine info, et võimalikud huvilised jooksjad saaksid spordiliidu kaudu jooksule registreerida.
Tubli toetaja oli Valtu spordimaja juhataja Kalju Kalda, kes võttis Leedu jooksu korraldajaga telefonitsi ühendust ja arvestas välja kui suur oleks transpordikulu. Ühele grupile mikrobussi kasutamine olnuks 100 eurot. Transport ongi sellel üritusel põhikulu.
Tänu tõlkija ja ajakirjanik Ilmar Vananurmele, kes mitmel korral küsis Vidmantas Dobrovolskaselt tänavuse jooksu juhendit eestlaste jaoks, tuli Leedust 26. juulil lõpuks vajalik teave. Selleks ajaks oli Raplamaa spordiliit jooksuga tegelemisest loobunud.
Eelnevat arvestades on loogiline, et Riigikogu esimees Lauri Hussar ja tema nõunikud jätsid vastamata kolmele kirjale, milles paluti teatada, kes 20. augustil jooksu lõpetajaid tervitab.
Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. aasta liikumisaastaks.
Balti keti teatejooks on kõige ehedam liikumisharrastus
Kurb, et eestlaste suhtumine Balti keti meelespidamisse just selline on. Minu tänusõnad ja tänud Külauudiste portaali toimetajale Urmas Saardile, Märjamaa nädalalehe toimetaja Reet Saarele, keelemees Ilmar Vananurmele, Valtu spordimaja juhatajale Kalju Kaldale, kes heas usus toetasid Balti keti teatejooksu avalikustamist. Sellest jäi aga väheks, kui sporditegevuse korraldajad, omavalitsused, poliitikud ja meedia ei pea Balti ketti ja Balti riikide ühtsust millekski.
Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. aasta liikumisaastaks. Sel puhul on moodustatud sihtasutus Liikumisharrastuse kompententsikeskus. Balti keti teatejooks on kõige ehedam liikumisharrastus. Liikumisharrastuste ürituse koordineerijatel oleks olnud hea tahtmise korral väike vaev lisada Balti keti teatejooks liikumisürituste kavva.
Nii võib tänavugi teatejooksjaid vastu võtta tühi plats nagu paljudel varasematel kordadel. Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida
Samal teemal:
BALTI KETI TEATEJOOKSUS EESTLASED EI OSALENUD
AJAKIRJANIK HEINO LAIAPEA TEEB ÜLESKUTSE BALTI KETI TEATEJOOKSUL OSALEMISEKS