ELMAR TRINK: „SIND EI IIAL UNUSTA”

Fotogalerii ja videoklipp

Elmar Trink ja Kõlarüü – Ester Kose, Elen Kihl, Liina Männiaru ning Meelike Mätas Hestia Hotel Strandis. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen

Eilsel Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppepäeval pidas loengu Lydia Koidulast Elmar Trink, kelle tunnipikkune ettekanne vaheldus Jana Tringi juhendatava ansambli Kõlarüü laulmistega.

Meenutame, et Lydia Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink on varemgi väärikate ülikoolile esinenud. Tegelikult tegi ta seda 2021. aasta kolmekuningapäeval märksa laiemale kuulajaskonnale, sest koroona leviku kõrgperioodil polnud suured kogunemised lubatud ja esinemine toimus Tre Raadio Pärnu stuudiost. Tookord oli väärikate ülikoolile suunatud raadioloengu teemaks “J. V. Jannsen – eestluse ärataja ja esimene kirjamees”.

Pärnu väärikate ülikooli loeng Lydia Koidulast Sind ei iial unusta.
Video: Urmas Saard / Külauudised

Kuid nüüdki oli kuulava auditooriumi hulk muljetavaldav, sest Hestia Hotel Strand Jurmala saal mahutab lahedalt 400 inimest istuma. Loeng “Sind ei iial unusta” keskendus oluliselt Lydia Koidula isikule. Emotsionaalset laengut lisasid ettekandja mahlakalt humoorikale kuid väga teabeküllasele sõnaseadele rahvariietes naised: Ester Kose, Elen Kihl, Liina Männiaru, Meelike Mätas.

Välisilmale valmistab üllatust, et Eesti rahatähte kaunistab naise portree. Enamasti ollakse harjunud, et neil puhkudel on tegemist valitsejannadega. Aga Koidula kujutamine Eesti sajakroonisel!? 1992. aasta rahareformiga kasutusele võetud pangatähtede kujundaja oli muide Pärnu mees, graafik Vladimir Taiger, osundas Elmar Trink. Kui Taigeri sõnul kadus krooni käibelt kõrvaldamisega midagi väga olulist eesti rahva jaoks, siis loengut jälgides võisid kuulajad veenduda, et Koidula püsib jätkuvalt rahva hinges.

Elmar Trink Hestia Hotel Strandis. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis uue kalendri järgi 1843. aasta jõululaupäeval Vändras köster johann Voldemar Jannseni ja Anette Juliana Emilie Jannseni esimese lapsena. Poetessi isa meeldejäävaimaid sõnu kordas Trink nüüdki kohe loengu alguses: „Häbenegem ennast alati, kui rumalad oleme, aga ei iial sellepärast, et eestlased oleme!” Eestlasena elamise vaimus kasvas ja elas ka meie armastatud luuletaja, kelle 180. sünniaastapäeva käesoleval aastal pühitseme.

Juba 12. detsembril kutsub Trink Endla teatris toimuvale koosolengule „Aeg annab arutust”, millega tehakse kummardus meie poetessile, isamaalaulikule ja Eesti rahvuskangelannale. Koidula luulest ja keelest, ilmavaatest, identiteedist ja kaasaegsetest kõnelevad Rein Veidemann, Karl Pajusalu, Tiit Hennoste ja Sirje Olesk. Kordustrüki esitlusele tuleb „Koidula ja Kreutswaldi kirjavahetus 1867-1873”. Koosolengut seovad Laine Mägi, Märten Männiste, Kaidi Soosaar, Maarja Vaino, Elmar Trink ja Pärnu Kammerkoor. „Loetakse koolinoorte kirju Koidulale ja lõpuks süüakse ära ka sünnipäevatort,” selgitas Trink.

Samal teemal:

VÄÄRIKATE ÜLIKOOLIS ÖELDI: PEATU, VAATA, VEENDU!

ELUTERVEELU TOITUMISEST JA LIIKUMISEST AASTATES 60+

VIIETEIST AASTAGA SOTSIAALSEST KAITSEST NOATERAL KÕNDIMISENI