Alates käesolevast aastast on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päev, mis ühtlasi kuulutatud lipupäevaks. Eesti kirjanduse päevaga soovitakse väärtustada kirjanduse tüvitekste, pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti viljes ning ühiskonnas.
Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning viljelisele seotusele on hindamatu.
Eesti kirjanduse päeva on võimalik Kultuuriministeeriumi soovitusel tähistada erinevate tegevustega: raamatute kinkimine; lugemissoovituste ja ettelugemiste postitamine sotsiaalmeediasse; kirjandusvõistlused; ühislugemised; ühistegevused, mille keskmes on teoste kandumine ühest kunstikeelest teise (näidendid, filmid, muusika, kujutav kunst); kirjanduslikud matkad; kirjanike muuseumide külastamine; eesti kirjanduse lemmikteose valimine; lugeja-auhindade jagamine; pimekohting raamatuga jne.
Need eesti kirjanduse päeva võimalikud sisustamised moodustavad vaid väikese kimbu ideedest, mis annaksid sellele päevale erilise tähenduse ja laia kõlapinna. Loodetavasti tekib seeläbi igaühel isiklikum suhe emakeelse algupärase kirjanduse ja selle saavutustega!
Selleks, et sõnum sotsiaalmeedias leviks ning märk eesti kirjanduse päeva tähistamisest oleks igavesti ajaloos talletatud, palub Kultuuriministeerium lisada temaatilistele sotsiaalmeediapostitustele teemaviite #eestikirjandusepäev.
Päevasündmused
Päev algab lipu heiskamisega Pika Hermanni tornis kell 8.36. Eesti kirjanduse päeva puhul tunnustatakse koostöös Emakeeleõpetajate Seltsiga valitud aasta kirjandusõpetajat. Tunnustuse annab välja president Alar Karis Kuberneri aias pärast lipu heiskamist.
Kultuuriminister Piret Hartman ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avavad kell 11 Narva rongijaamas reisiraamatukogu eesti kirjandusteostega. Raamatukapi sisu hakkab kureerima Narva Keskraamatukogu, esimesed teosed kappi toovad ka kultuuri- ning haridus- ja teadusminister.
Raamatukappi avalikus ruumis esitletakse ka Uus-Veerenni kvartalis. Esimene sealse kogukonna jaoks loodud lugemisnurgale hooandja on neuroteadlane Jaan Aru, kes on ka ise mitme populaarse raamatu autor. Uus-Veerenni pargis asuvast avalikust raamatukapist leiab esmaspäevast alates nii tema enda teose „Loovusest ja logelemisest“ , A. H. Tammsaare loomingut ning Jaan Aru lugemissoovitused.
Eesti kirjanduse päeva puhul on erandkorras esmaspäevasel päeval avatud ka kõik kirjanike muuseumid, kus toimuvad ka mitmesugused sündmused. 30. jaanuarist 4. veebruarini 2023 peetakse kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnipaigas eesti kirjanduse pidunädalat. Terve nädala vältav kirjanduspidu kutsub Vargamäele ja ümberkaudsetesse koolidesse, raamatukogudesse ja kultuurimajadesse kokku inimesi üle Eesti – need, kes kirjutavad, ja need, kes loevad, need, kes uurivad, ja need, kes kirjatatut toimetavad ja välja annavad.
Vikerraadios kõlavad kogu eesti kirjanduse päevale eelneva nädala eetris kirjanike mõtteterad. Vikerraadio ja ERR-i kultuuriportaali koostöös saavad kõik anda oma hääle kümnele parimale taasiseseisvunud Eestis ilmunud eesti ilukirjandusteosele.
Koostöös firmaga Artist kõlavad kaubanduskeskustes ja kauplusekettides eesti kirjanike tsitaadid, mida esitavad Ariadne, Joonas Hellerma, Anu Lamp Lottena, Mihkel Mutt ja Nublu.
Sotsiaalmeedias jagamiseks algatab Vabariigi president sõnumiketi Artur Alliksaare (kelle sünnist möödub aprillis 100 aastat) luuleridade ning üleskutsega jätkata sõnumiketti oma sõnamänguga.
Lastekirjanduse keskuse ja saatkondade koostöös toimub ühislugemine. Sel aastal kutsub Lastekirjanduse keskus üles lugema koos Andrus Kivirähki raamatu „Sirli, Siim ja saladused” 25. peatükki. Kel raamatut käepärast ei ole, siis Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt leiab teksti nii eesti, inglise, läti, leedu, sloveenia, ungari, prantsuse, hispaania kui ka vene keeles.
Tammsaare 145. sünniaastapäeval pakub Tartu Elektriteater oma vaatajatele võimaluse veeta terve päeva kirjandusklassiku teoste põhjal valminud filmide seltsis.
Haapsalus on tõlkija ja luuletaja Adam Cullen kutsunud õhtuks oma raamatupoodi Pagu külla.
Tallinna linn annab koostöös Tallinna Kirjanduskeskuse ja Eesti Kirjanike Liiduga kell 16 Tallinna Raekojas välja Tammsaare romaanipreemia.
Ohtrasti erinevaid sündmusi toimub ka raamatukogudes ja koolides. Enda sündmust sotsiaalmeedias jagades julgustame kasutama teemaviidet #eestikirjandusepaev.
Sündmuste poolest paistab silma Pärnu, kus eesti kirjanduse päeva tähistamiseks on seljad kokku pannud raamatukogu, linnavalitsus ja Pärnu Kirjandusfestival, ühisloomes on korraldatud kohtumisi kirjanikega, kontsert ja mõndagi muud.
Tallinnas lõpetab eesti kirjanduse päeva algusega kell 17.00 eesti kirjanduse disko. Mõte sündis sellest, et eesti kirjandus ei esine meie kultuuris ainult kirjalikul kujul, vaid on alati olnud seotud ka muusikaga, alates regilaulust ja rahvalaulikutest, lõpetades kuulsate “Viimse reliikvia” ja teiste lauludega. Diskol kuulebki eesti muusikat, mis põhineb eesti luuletekstidel. DJ-puldis astuvad üles Jan Kaus, Urmas Vadi ja Keiti Vilms. Disko toimub Tammsaare pargis Tammsaare monumendi ees, sest 30. jaanuaril on ka A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäev.
Lisainfot eesti kirjanduse päeva ja toimuvate sündmuste kohta leiab ka www.kirjanduskeskus.ee ja https://www.facebook.com/eestikirjandusepaev.
Kultuuriministeerium kutsub kõiki üles ühinema eesti kirjandus päeva ümber oma ideede ja ettevõtmistega, et esimesest eesti kirjanduse päevast kujuneks meeldejääv sündmus kogu rahvale!
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
MARKO ŠORIN: ANDKEM SELLELE SISU, MILLEST RÄÄGIME SÄRAVATE SILMADE JA KÕVA HÄÄLEGA