Mõned nädalad tagasi haaras Pärnumaal asuva Jõõpre põhikooli direktor Mati Sutt Külauudiste reporteri otse tee servast endaga kaasa, et näidata kuidas Teppo tüüpi lõõtsad külakoolis valmivad.
Teel Jõõpre koolimaja meistrite toani jõudis Mati jutustada kokkuvõtva eelloo. „Hakkame peale sellest, et Jõõpre koolis on erinevatel aastatel hästi palju asju tehtud, nii lapsevanematega kui lastele mõeldud ringides. Jõõpres on koos isadega valminud paarkümmend puulõikes ja nikerdustega majasilti. Naistele või emadele on tehtud nahaõmbluse kursuseid,” rääkis Mati. „Viimased kolm kursust on olnud pillikursused. Esimene pill oli kannel. Kandle ehitust tegime lausa kaks korda. Kokku on Jõõpre koolis valmistatud tosin hiiu kannelt, väike formaat kandlest. Seda mängivad lapsed ja vanemad. Järelikult asi õnnestus. Viis aastat tagasi tegime šamaanitrummi. Juhendas šamaan Miki Pajanen Lapimaalt.”
Ja siis jõudis Mati jutujärjega selleni, et üks nende kooli õpilase vanaisa nägi, milliseid erinevaid pille nad järjest teevad. „Mati Umal võttis kätte, tuli minu jutule ja küsis kas saaksime kooli väikses töökojas hakkama lõõtspilli valmistamisega?” Lõõtspill koosneb mitmetuhandest detailist. Kõik tuleb käsitsi teha.
Meistrite punt saadi kokku ja alustati 2018. aastal. „Üks tahtis hiljem veel juurde tulla, aga meil oli juba palju tehtud ja ei saanud teda enam võtta. Meie siin oleme juba tuhat tundi täis teinud. Tuhat pilli kohta. Koroona tulek võttis natuke pillimeistrite aega ja hoogu maha. Ilma koroonata oleks juba ammu valmis olnud. Mina ise tegin aasta. Juuni keskpaiku said kõik oma tööga praktiliselt valmis,” rääkis Mati Umal.
Pillimeistrite seltskonda kuuluvad Mati Umal, Mati Sutt, Kaja Jõerand-Valur, Märt Leesment, Reet Jaaniste ja fotolt puuduv Jaanus Orgusaar. Jõõpres saadi nende pillidega päris kuulsaks. Enamik meistreid mängivad Pärnu Lõõtspillihaigete seltsis.
eheda maarahva lõõtsa mängimise ja valmistamise tava ei tohiks eestlaste mälust kuhugile kaduda
Kuigi pille valmistati oma kätega, pidid meistrid käima välja päris kopsaka rahasumma. Umal arvestas, et erinevate materjalide peale kulutas iga pillimeister ümmarguselt tuhat raha. „Mitte kõige kallimad ega ka mitte kõige odavamad Itaalia päritolu keeled maksavad näiteks pooltuhat eurot.” Turult Teppo tüüpi lõõtsa ostes võib selle kätte saada umbes 3500 euroga.
Kuid üüratut hulka raha välja andes jääb pillimeistrite arvates saamata see elamus, mida ise pilli ehitades saadakse.
Mati Sutt on veenvalt seda meelt, et eheda maarahva lõõtsa mängimise ja valmistamise tava ei tohiks eestlaste mälust kuhugile kaduda.
Urmas Saard