AJALEHEL EESTI KIRIK OLI TÄHTPÄEV

Peapiiskop Urmas Viilma Tartu Jaani kiriku kantslis ajalehega Eesti Kirik. Foto: Erwin Pari

Aastatel 1923–1940 välja antud ajaleht Eesti Kirik jätkas ilmumist 1990. aastal. Seega on selja taha jäänud kolm kümnendit kristlikku ajakirjanduslikku tööd. Seda juubelit koguneti tähistama reedel, 16. oktoobril Tartu Jaani kirikusse.

Suurejooneliselt tähistatud tähtpäev oli üles ehitatud ja läbi viidud usu- ja ajalooalaselt hardas ning pühalikus armulauaga tänujumalateenistusel, kus osalesid peapiiskop Urmas Viilma kõrval piiskopid Joel Luhamets ja Tiit Salumäe ning praost Ants Tooming. Kaasa teenisid vaimulikud Triin Käpp, Kaido Soom, Mihkel Kukk ja Kätlin Liimets. Orelil mängis organist Anneli Klaus. Rohked õnnesoovid olid suunatud Eesti kiriku toimetusele, keda esindasid peatoimetaja Liina Raudvassar ja ajakirjanik Sirje Semm.

Sündmuse üheks osaks oli Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku poolt teeneteristide ja aukirjadega nende tänamine, kes olid kaasa aidanud usuelu edendamisele Maarjamaal. Aukirja üheks saajaks oli ka Petserimaa Suveülikool ja seda seoses sel aastal sajandi möödumisega Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Vene vahel. Sel puhul andis suveülikool Aldo Kalsi ja Henn Põlluaasa koostatuna välja tähtpäevatrükise „Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020“, mis sai aasta algupoolel kingitud kõigile Eesti luteriusu kogudustele.

See 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev trükis on pühendatud valdavalt Eesti Vabariigi kehtiva põhiseaduse (vastu võetud 28.06.1992) paragrahvile 122. See sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.

Millegipärast ei taha need selgemast selgemad sõnad igaühele kohale jõuda. Et aga seda kergendada, ongi see raamat kokku seatud. Kui keegi tahab kõnealuses piiriküsimuses oma mälu värskendada, siis see raamat sobib selleks. Sageli on raske mõnes riigiõiguslikus juriidilises küsimuses orienteeruda, aga kui asja selgitavad autoriteetsed poliitikud, haridus- ja kultuuritegelased, tippjuristid või -teadlased, on sellel kaalu ja usaldusväärsust. Teemat aitavad selgitada hetkel Venemaa Föderatsiooni poolt annekteeritud Eesti Vabariigi osade, Eesti Ingerimaa ja Petseri maakonna maakaart. Muide, kogumiku üheks kaasautoriks oli Eesti Kiriku peatoimetaja isa Valdur Raudvassar.

Luteriusu kiriku seisukohalt on aga nii nagu kunagi on Kirikuelu saates öelnud piiskop Tiit Salumäe – kuni pole uut kehtivat piirilepingut (loodetavasti seda kunagi ka ei tule. A. K. märkus), kuulub Petseri Peetri kogudus Võru praostkonda. Soovime kõigile Eesti luteriusu kogudustele, eriti Petseri omale, õnnistust. Samad sõnad Eesti Ingerimaa luterlastele. Kuna hiljuti lahkus meie hulgast Petseri koguduse kauaaegne nõukogu liige ja kellamees Mart Kallas, langetame pea tema mälestuseks.

Aldo Kals,

Petserimaa Suveülikool