23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.
[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”
Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.
Euroopa maailmamuusika skeene üks hinnatuimaid ja hingestatumaid lauljaid on tarantella traditsiooni esindav Maria Mazzotta Lõuna-Itaaliast, kes oskab lugusid jutustades leida suurepärast kooskõla ka publikuga. Viljandis esineb ta koos Madagaskari akordionivirtuoosi Bruno Galeonega.
Traditsioonilised keldi kõlad toob festivalile pärjatud ja muusikaedetabelites ilma teinud, legendaarsete live-esinemiste poolest tuntud Ímar. Programmipealik Tarmo Noormaa sõnul kannab Eestis kauaoodatud ansambel endas Glasgow’ muusikamaastiku kambavaimu ja elurõõmu ning paistab silma hirmuäratava tehnilise osavusega.
RegiRAM on Eesti Rahvusmeeskoor koos Robert Jürjendalist, Tuule Kannist ja solist Celia Roosest koosneva bändiga. Tarmo Noormaa: “RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu. Regilaulu aitavad tänapäeva tuua seaded Celia Rooselt, kes tunneb hästi mõlemat žanri.”
KU päevatoimetaja