9. jaanuarist muutusid metsandustoetuste tingimused

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool
Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

9. jaanuarist jõustusid muudatused keskkonnaministri 14.04.2014 määruses nr 10 “Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord”.

Määruse muudatused aitavad tagada, et ühistute tugi metsaomanikele ja metsamajanduslikud tegevused aitaksid täita eelkõige metsaseadusest ja metsanduse arengukavast tulenevaid eesmärke.

Alates 9. jaanuarist saab siseriiklikke toetusi taotleda metsaühistu, millel on vähemalt 200 liiget. Selline nõue soosib elujõulisemaid ühistuid ja kvaliteetset teenust ning aitab vältida selliste ühistute teket, mis on keskendunud pigem toetusraha saamisele, mitte niivõrd ühistegevuse arendamisele.

Nõustamistoetuse saamisel on edaspidi oluline metsaühistu tulemusmõõdikute alusel saadud tulemus. Tulemusmõõdikute rakendamisel on kriteeriumideks ühistu liikmete arv, metsamaa pindala, metsaomanike teenindamise ja metsamajanduslike tööde korraldamise ning toetuste kasutamise aktiivsus. Toetatakse pigem neid ühistuid, kes on aktiivsemad ja panustavad rohkem metsamajanduslikesse tegevustesse.

Loe edasi: 9. jaanuarist muutusid metsandustoetuste tingimused

Valla om Mino Võromaa 30. võrokiiliside kirätöie võistlus

"Mino Võromaa" 2011
“Mino Võromaa” 2011

Oodami juttõ, luulõtuisi, nalajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ kirätüü omma oodõdu!

Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma mõtõld päälkiri (tuu tähändäs, et teema ei olõ üteliisi jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel, vabal teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).

„Mino Võromaa 2017” teema omma:

  • Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
  • Mis om moodun / Kiä om moodun
  • Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)
  • Kimmüseldä ilm
  • „Inemise ommava ulli“ (Contra)

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid 3. radokuu pääväs (3.02.2017) meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är sarja „Mino Võromaa” 30. latsiraamatun. Parõmbilõ kirotajilõ avvuhinna!

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü 525 3215 (Kaile Kabun).

Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Jääratas pöörlemas. Fotod: Jaan Viska
Jääratas pöörlemas. Fotod: Jaan Viska

Jaan Viska

Möödunud suvi tõi üle Eesti külateatrid Vana-Vigalasse teatrit tegema. Tundus, et üks maakoht oli kuulus oma tegemiste poolest. Nüüd räägime looduse väest. Külm meisterdab pöörleva ratta Vigala jõel, mujalt, teistelt jõgedelt pole varem selliseid  teateid tulnud.

Arvatakse, et Ahja jõel olevat ka jääketast pöörlemas nähtud. Jääketta pöörlemispaik on pargi kagupoolses osas. Ühel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi, teisel pool jõge Vana-Vigala ohvrihiis. Vana-Vigala piirkond asustati muinasajal. Hiied asuvad külade ümbruses, hiiest voolab välja üks allikas jõkke. On räägitud, et allikal oli ravivägi, olla saadud lahti kurjast ja haigustest. Kas pühapaiga vägi paneb vee jões pöörlema või hoopis siinpoolselt mõjutab loodust Sassi kultusekivi? Või on see ikkagi allikalise põhjavee toitega voolusängi omapära. Lisaks teeb jõgi veel järsu käänaku.

Loe edasi: Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Tulekul on VIII Euroopa saunamaraton Otepääl

Euroopa Saunamaraton 2016. Foto: Monika Otrokova
Euroopa Saunamaraton 2016. Foto: Monika Otrokova

Euroopa VIII saunamaratoni start antakse Kääriku spordikeskuses 4. veebruaril kell 12.

Võistkonna piletid hinnaga 60 eurot on müügil Piletilevis www.piletilevi.ee. Piletilevist ostetud piletiga tuleb võistkonnal tulla starti, kus pilet vahetatakse pärast registreerimislehe täitmist käepaelte vastu. Saunamaratoni võistkond on neljaliikmeline. Võistkond võib kasutada ka eraldi autojuhti, kes ei pea saunas käima.

Paremusjärjestuses osalevad kõik neljaliikmelised võistkonnad, kes on läbinud saunakaardil märgitud kohad ning lõpetavad finišis, mis suletakse kell 17.30. Hiljem saabunud võistkonnad kantakse “saunanautlejate” nimekirja, paremusjärjestust nende vahel ei selgitata.

Loe edasi: Tulekul on VIII Euroopa saunamaraton Otepääl

Salapärased täpid tähendavad punktkirja

iStock_000006876307MediumKindlasti olete pannud tähele ravimikarpidel või liftinuppude juures salapäraseid reljeefseid täppe. Ravimi nimi või korruse number on kirjutatud punktkirjas, mille looja Louis Braille sünnist möödus 4. jaanuaril 208 aastat.

Kuna nimetus või number on kirjutatud nii tava- kui ka punktkirjas, lubab see huvilisel punktkirjast veidi aimu saada. Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide alus on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Seda kirja hakkas pime prantslane Louis Braille välja töötama 1825. aastal. Pimedate eestlasteni jõudis punktkiri ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid oli see neile peamine võimalus kirjandusega kursis olla. Nüüdisajal on lisandunud aga uued võimalused – helikandjatele loetud raamatud ning e-raamatute teksti kuulamine ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara abil. See on toonud kaasa punktkirjakasutajate arvu vähenemise. Kõige usinamad punktkirja lugejad on pimedad lapsed.

Loe edasi: Salapärased täpid tähendavad punktkirja

Peipsi ääres on tulekul Sibulatee SaunafEST

Külalistemaja Mesi Tare saun Varnjas. Foto: Herling Jürimäe
Külalistemaja Mesi Tare saun Varnjas. Foto: Herling Jürimäe

Sibulatee SaunafEST on välja kasvanud Varnja SaunafESTist, mille algatas Varnja külas toimetava kohaliku puhkemaja Mesi Tare kodumaja pererahvas 2016. a suve lõpus. Et eesmärk on elavdada piirkonda hooajavälisel ajal, toimub SaunafEST kolm-neli korda aastas. Järgmine SaunafEST toimub 21. jaanuaril.

Sibulatee SaunafEST on sarja kolmas üritus ja laienemine toimus kohalike elanike initsiatiivil, kes tahtsid samuti anda oma panust piirkonna elu arendamisse, kuid elavad väljaspool Varnja alevikku. Nii sündiski mõte Sibulatee SaunafESTist.

Seekordsel saunasõprade üritusel osaleb 12 erinevat sauna Varnjast, Vanaussaialt, Koosalt, Torilast, Nina külast ja Rootsikülast. Nagu varasematel kordadel, nii  on  ka nüüd kutsutud osalema mitmed erinevad mobiilsed saunad ja seekord löövad kaasa MobiSpa maailmas ainulaadne täispuhutav saun ning RatastelSpa kümblustünn. Oma panuse annab ka Koosa külasaun, kes avab ürituse raames kõigile soovijaile oma uksed ja on sel päeval külastamiseks tasuta.

Sibulatee SaunafESTil tuleb etteantud aja jooksul, s.o kella 12-16 kaardi abil orienteeruda ja üles otsida saunad, täita saunade pererahva antud ülesandeid ja koguda templeid. Orienteerumine algab ja lõppeb Varnjas. Talvisele ettevõtmisele lisavad särtsu saunapererahva ülesanded ning kuumalt saunalavalt otse lumme või jääauku pagemine. Kõiki osalejaid, kes läbivad kõik saunad, premeeritakse saunamedaliga ning nende vahel loositakse välja erinevaid auhindu. Et 2017 on Peipsi toidu aasta, moodustavad suurema osa auhinnafondist kohalikud toidud ja käsitöö.

Lisainfo: https://www.facebook.com/events/1804904053116515/ või info@mesitare.ee

Jälle näeb Pärnus “Järelmängu”

Andrei Prozorov “Kolmest õest” ja Sonja Serebrjakova “Onu Vanjast” on Anton Tšehhovi kahe kuulsa näidendi tegelased, kes kohtuvad „Järelmängus“.

Illustratiivne pilt, kus Ivo Eesmäe ja Marju Aasma on 2014 a Sindi seltsimajas nelja maakonna provintsiteatripäeval  Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt, kus Ivo Eesmäe ja Marju Aasma on 2014. a Sindi seltsimajas nelja maakonna provintsiteatripäeval. Foto: Urmas Saard

Häädemeeste Huviteater esitleb 15. jaanuaril taaskordselt Pärnus Nooruse majas „Järelmängu“, mille alusteose autor on Iiri näitekirjanik Brian Friel. Eesti teatrikülastajad on seda etendust näinud juba tublisti üle kümne aasta mitmetes erinevates lavastustes. Häädemeeste Huviteatris on lavastajaks Aire Koop ja Andrei rolli mängib Ivo Eesmäe ning Sonjat Marju Aasma. Harrastusnäitlejate “Järelmäng” pälvis 2014. aastal Pärnumaa harrastusteatrite festivali Suure preemia ja pääses edasi Harrastusteatrite riigifestivalile, kus Aasma sai parima naisnäitleja preemia.

Küllap on Brian Friel sagedasele teatrikülastajale päris hästi tuttav, ka pärnakatele. Meenuvad „Lõikuspeo tantsud“, “Imearst”, „Aristokraadid“, „Tõlkijad“. „Järelmängu“ tõlkis inglise keelest eesti keelde Krista Kaer.

Tegevus kulgeb eelmise sajandi kahekümnendate alguse Moskva kõrvalises kohvikus, kus kohtuvad kaks üksildast inimest. Psühholoogiliselt imeliselt õrn pilt jutustab mehest ja naisest, kes unistavad, kurvastavad ja naeravad. Taustamuusikana kasutatakse etenduses Ciacomo Puccini fantaasiat ooperist „Tosca“.

Loe edasi: Jälle näeb Pärnus “Järelmängu”