Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Mari-Liis Laanemaa siidimaal "Jõhvikamandala".
Mari-Liis Laanemaa siidimaal “Jõhvikamandala”.

Kolmapäeval kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“.

Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringikuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta
jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.

Mari-Liis Laanemaa on Eesti kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.

Loe edasi: Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Männisalu küla kokkutulek
Männisalu küla 2015. aasta kokkutulek

Väike-Maarja vallas asuva Männisalu ehk endise Naraka küla kokkutulek toimub laupäeval, 30. juulil kell 13 küla mälestuskivi juures.

Osalejatel palutakse pikniku jaoks kaasa võtta veidi oma toidupoolist.

Männisalu küla esmamainiti 1284. aastal Narenkayve nime all ja vähem kui sajandi eest asus seal 31 talu, kuid tänaseks on küla elanikest tühi. 1980. aastal lahkus viimanegi külaelanik ning majad lükati kolhoosiaegse maaparanduse käigus kokku.

Inimesed pole Männisalut siiski unustanud ja suviti-sügiseti liigub seal arvukalt seenelisi ja marjulisi. Mis aga eriline – juba enam kui 30 aastat kogunevad traditsiooniliselt juuli viimasel laupäeval Männisallu küla endised elanikud, nende küla mälestuste najal üles kasvanud järeltulijad ja teisedki, kes end Männisaluga seotuna tunnevad.

Loe edasi: Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Miku talu väravas
Miku talu väravas

24. juulil teoks saanud avatud talude päeva üks kandvamaid eesmärke oli tõestada põlvkondade järjepidevuse ja mitmekülgse põllumajanduse olulisust maaettevõtluse ja elulaadi püsimajäämisel ja arendamisel. 

Kõigest sellest said põhjaliku ülevaate ligi nelisada inimest, kes külastasid Jõgevamaal Torma vallas Ookatku külas paiknevat Miku talu.

Miku talu on adramaarevisjonis esmakordselt mainitud 1758 aastal. 1990ndate lõpus asus peremees,  varem majandis töökoja juhatajana töötanud Sulev Tutt siin taastama talu elulaadi nii majandustegevuses kui ka teistes eluvaldkondades.  Nii esiemade-isade elutarkusele kui ka kaasaegsele põllumajandusele orienteeritud elukeskkonna võtsid kiiresti omaks kultuuritöötajast perenaine Pille Tutt ja nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsed Kertu ja Mikk.

Mikk Tutist on saanud nüüdseks teraviljakasvataja haridusega  noorperemees ja mõnedki  põllumajandusharud on tema korraldada ja vastutada. Avatud talude päeval viiski tema külalised ekskursioonile karjamaale vaatama lihaveiseid ja tutvustas nende kasvatamist.

„Sulev Tutil ja tema pereliikmetel jätkub põllumehele tarvilikku nutikust ja ettenägelikkust. Nii lõpetati õigeaegselt ebatulusaks  muutunud piimatootmine ja laiendati teraviljakasvatust, asuti kasvatama lihaveiseid,“ rääkis üks pererahva sõpradest.

Loe edasi: Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata

Kodila? Ulvi Blande tõuseb laua äärest ja tuleb maakaardiga lähemale. Ta asetab näpu Rapla linnast loode suunal asuvale täpikesele. Maastikul võib kahe asumi omavaheline kaugus olla umbes kümmekond kilomeetrit.

Ulvi Blande Foto Siim Solman
Ulvi Blande. Foto: Siim Solman

Mitte kaugel Varbolast

„Meie Kodila naaberküla on Oela,“ rõhutab Ulvi. Näpp liigub kaardil edasi lähestikku asuvatele Palamulla ja Kelba küladele, ka Raka ning Tõrma peale. Kõiki neid samasse piirkonda kuuluvaid tillukesi asundusi kutsutakse üldisemalt Kodila küladeks. Kodilast mitte kaugel, otse lääne suunal märkan ka Varbola nimetust. Ester Kulagina kirjutab Kodila külade aja- ja kultuuriloost raamatus „Läbi aegade ja inimeste“ sellestki, et Kodila piirkonnas leidub mitmeid vanu sõjateid, mis lisab mõistagi põnevust nimetatud paikkonnaga lähemat tutvust tehes. Kulagina hinnangul aitasid ilmselt Kodila kandi külade elanikud ühte võimsaimat muinasehitist, Varbola maalinna, rajada. Muitsete sõjaretkede ajal olevat lähikonnast pagetud Varbolasse varjule. Üle raba ehitatud tammepakkudest tee oli kõigest 5 km pikkune. Soorada on metsasihina marjulistele tänini kasutatav. Maanteed pidi on Kodila ja Varbola vahemaa ligikaudu neli korda pikem.

Loe edasi: Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata