Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Täna valmivad Sindi skatepargis kaks uut rämpi elamusspordi harrastajatele, kes saavad edaspidi harjutada ja võistelda juba kümnel suurel ja ühel väiksel opstaaklil.

Sindi skatepargis valmib 4.5 m kõrgune opstaakel Foto Urmas Saard
Sindi skatepargis valmib 4 m kõrgune opstaakel. Foto: Urmas Saard

Pärnu ettevõtte OnWheels OÜ mehed Rasmus Paimre ja Varmo Juurikas alustasid paigaldamist eile, aga ilmaolud takistasid ühele päevale kavandatud ehituse lõpetamist. Kuna Paimre, firma juhatuse liige ja üks Eesti parimaid trikirattureid, pidi täna minema Tartusse riigi suurima skateparki rajamist ettevalmistama, siis jäi Juurikas, samuti võimekas elamussprotlane, üksinda töid lõpetama.

Sindis valmivad endisest suurem fly box ja 4 m kõrgune wert wall. Kui varem valminud opstaaklid ehitati metallsõrestikule, siis viimased tehakse puitsõrestikule. Juurikas ütles, et puitsõrestikul on eeliseid ja tuleb ka odavam. Sindi linnapea Marko Šorin lisas juurde, et linn kavandas skatepargi uuendamisele 6000 eurot.

OnWheels OÜ omab sarnaste rajatiste ehitamisel pikaajalisi kogemusi. „Viis aastat tagasi ehitasime Tihemetsas, tegime ka Paikusele ja Pärnusse, mis on senistest Eesti suurim. Möödunud aastal ehitasime kaheksas kohas. Sindis oleme esimest korda,“ rääkis Juurikas.

Loe edasi: Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Pardiralli uhiuus maskott otsib nime

Pardiralli maskott. Foto: Annika Metsla
Pardiralli maskott. Foto: Annika Metsla

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) ja SA TÜ Kliinikumi korraldatav heategevusüritus Pardiralli sai endale maskoti. Inimsuuruses part on aga veel nimetu ning ootab kõigi vahvaid nimepakkumisi.

Ettepanekud maskotile nime andmiseks on oodatud kuni 30. aprillini aadressil pardiralli@pardiralli.ee või Pardiralli Facebooki lehel maskoti pildiga postituse kommentaarina. Väljapakutavad nimed võiksid olla ühesõnalised, löövad ning haakuda Pardiralli olemusega. Sobivaima nime valib välja Pardiralli korraldusmeeskond maikuu esimesel nädalal ning selle väljapakkujat premeeritakse Pardiralli meenekomplektiga, kuhu kuuluvad T-särk ja vihmavari.Pardiralli projektijuhi Ragnar Põllukivi sõnul on ürituse maskott olnud jutuks ka varasematel aastatel, kuid jäänud raha puudusel siiani teoks saamata.

Loe edasi: Pardiralli uhiuus maskott otsib nime

Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga “Sõstrapõõsaste vahel”, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT.

Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö "Sõstrapõõsaste vahel".
Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö “Sõstrapõõsaste vahel”.

Elva võistlustöödega saab tutvuda siin: https://www.dropbox.com/sh/ecw269lrdvvgnrn/AABfM76AHXsUUK-pVtik5x0ba?dl=0

“Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga,” ütles Elva linnapea Eva Kams. “Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi. Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine nüüdisaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”

Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia.

“Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog. “See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned.” Loe edasi: Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


Lääne-Viru maavalitsus korraldab Rakveres hariva tervisepäeva

Laupäeval, 9. aprillil tasub sammud seada Rakvere spordikeskusesse. Nimelt on Lääne-Viru maavalitsus otsustanud korraldada tasuta tervisepäeva, mille hulka kuuluvad tervisekontrollid, spetsialistide nõuandenurgad ja treeningud.

Tervisepäev algab laupäeval kell 10.30, kui kõigil huvilistel on võimalus mõõta vererõhku, veresuhkrut, saada tervisealast infot ja teabematerjale.

Kell 11 algaval loengul selgitab TLÜ kehakultuuriteaduskonna magister ja personaaltreener Sven Hõbemägi õige toitumise aluseid ja levinumaid müüte. Pärast loengut teevad treenerid Kristiina Ots ja Elen Pant kaks jumping-treeningut. Treeningutele tuleb ennast ette registreerida aadressil kaidy.aljama@laane-viru.maavalitsus.ee.

Lääne-Viru maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama lubab, et iga inimene saab tervisepäeva treeningul osaledes mõnusa koormuse südamele, loengust kaasa häid näpunäiteid ning loodetavasti hea enesetunde, et alanud kevadele rõõmsalt vastu minna.

Uma Pido loengusarja neläs päiv 12. aprillil Põlvan

Tõsõpäävä, 12. aprillil kell 10 om Põlva Kultuurikeskusõn Uma Pido  loengusarja neläs loengupäiv.

Kõnõlõsõ’ Kauksi Ülle (Puu ei olõ’ puit!) ja Evar Saar (Puu’ Vana-Võromaa kotussõnimmin).

Loengupäiv om massulda. Egäüts või tuud kullõma tulla. Hää olõs hindä tulõkist teedä anda ildampa 11. aprillis e-posti triinu.laan@wi.ee pääle.

Täna avatakse kogu perele suunatud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga

Täna avatakse kogu perele mõeldud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga “Kultuuride ristteel”. Raamatumess toimub 7.-9. aprillini rahvusraamatukogus.

Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas Foto Urmas Saard
Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Üle 30 Eesti tippkirjastuse pakuvad uudiskirjandust ja hea hinnaga raamatuid. Toimub palju üritusi alates töötubadest, raamatuesitlustest, kohtumistest autoritega kuni teatrietendusteni igas vanuses raamatusõpradele. Kavas on ka põnevad seminarid ja koolitused. Raamatumessi korraldajad ootavad nii eesti kui ka vene keelt valdavaid lugejaid. Mess on avatud Eesti rahvusraamatukogu fuajees 7. ja 8. aprillil kella 10-20 ning 9. aprillil kella 10-17. Sissepääs on tasuta.

Tänavu keskendub raamatumess varasemast enam lastele, sest pisikestele raamatusõpradele on planeeritud väga vahvaid arendavaid tegevusi. Lapsi oodatakse tähemängule koos Nukitsaga, meisterdama kirjatähtedest kolmemõõtmelisi esemeid ja rändama ajaloos koos illustraatori Tiia Metsaga. Lisaks sellele saab kuulata lugusid Teoteatri etenduses “Lipp lipi peal”. Noortel on võimalus arendada töötubades loovust ja lugemiskiirust. Lapsevanemad saavad teada, kuidas lapsi mängude kaudu lugema suunata.

Loe edasi: Täna avatakse kogu perele suunatud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu

26.-27 aprillil Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ)  korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist.

Pardid Pärnu jõel Foto Urmas Saard
Pardid Pärnu jõel. Foto: Urmas Saard

Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust – vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde. Sel nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – peaaegu pool kirja pandud lindudest olid haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, hallvareseid, rasvatihaseid ning naeru- ja kalakajakaid. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint, harakas ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani ning mägi-kanepilind ja kaelus-turteltuvi.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikku kokkuvõtet saab vaadata EOÜ veebilehel www.eoy.ee.

Haanjamaal toimub palju põnevat

Rogosi mõisas ehitatakse lindudele pesakaste Foto Urmas Saard
Rogosi mõisas ehitatakse lindudele pesakaste. Foto: Urmas Saard

8. aprillil kell 19 MEISTERJAANI kontsert Haanja rahvamajas

http://www.haanja.ee/uudised/Meisterjaani-kontsert-id-1861/

10. aprillil kella 12-15 lindudele pesakastide ehitamine Rogosi mõisas
http://www.haanja.ee/uudised/Rogosi-moisas-tehakse-puhapaeval-10.-aprillil-

12. aprillil kell 9 Miksteatri lasteetendus “Nähtamatu poiss” Haanja rahvamajas

15. aprillil kell 20 tantsuõhtu ansambliga Weekend ja Brassers Haanja rahvamajas

22. aprillil XX Vaskna järve jooks (Võrumaa pikamaajooksusarja I etapp)

24. aprillil südamekuu tervisematk Rõuge ürgoru matkarajal

30. aprillil VII Rogosi mõisa aaretejahtEelinfo:

25. juunil Uue-Saaluse kodukandipäev

http://www.haanja.ee/uudised/Uue-Saaluse-kodukandipaev-id-1866/

Eestis hakatakse valima aasta toidupiirkondasid,
esimeseks on Hiiumaa

LOGO_MaArmastanEestiToitu_2016-HiiumaaMaitseteAasta Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatakse alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondasid. Esimeseks Eesti toidupiirkonnaks saab Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.

2016. aasta kuulutatakse Hiiumaa maitsete aastaks. Aasta jooksul võtavad saare toitlustuskohad kohaliku tooraine tugevamalt fookusesse, samuti tuuakse kohalik toit tugevamalt esile Hiiumaa suurüritustel.Hiiumaa maitsete aasta aitab hiiu toitu ja toidukultuuri ka turistidele paremini nähtavaks teha.

Hiiumaa maitsete aasta kuulutatakse välja 30. aprillil Suuremõisa lossis, kus maaeluminister annab üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli.

Hiiumaa maitsete aastat veab eest maaeluministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism, Hiiumaa turismiliiduga, Hiiu maavalitsusega, SA-ga Tuuru ja Hiiu vallaga.

Lähemalt Hiiumaa maitsete aasta kohta www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit.

Hiiumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast “ Eesti toit 2015-2020“. Varem on maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud kava raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg”, mullu suvel toimunud esimese üle-eestilise avatud talude päeva ja mullu septembris toimunud Eesti toidu kuu.

20. aprillil tuleb põllumajandusmuuseumis kanepikonverents

kanep_hemp20. aprillil Eesti põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist ja antakse ülevaade kõigist kanepi kasutusvõimalustest. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma?

“Kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore”, sõnas Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on selle kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise.”

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiab kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna “mürgine”. Nüüd, 80 aastat hiljem seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist.

Lisainfo kanepikonverentsi kohta: http://www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab/

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini aadressil katrin.vask@epm.ee või tel 5348 2682 (Katrin Vask).

www.epm.ee

Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Janne Vaabla (vasakul).
Janne Vaabla (vasakul).

Mittetulundusühing Pommiauk arendab Jõgeva linna servas ennekõike sõjaajaloole orienteeritud Jõgewa muuseumi ning tegeleb erinevate sündmuste, ka laatade korraldamisega. Praegu käivad ettevalmistused 7. mail Jõgeval toimuvaks Nostalgia laadaks.  Ettevõtmisele kaasaaitaja   Janne Vaabla mõtestas usutluses Külauudistele lahti nostalgia mõiste  ning rääkis laada sisust ja vormist.
Kuidas mõtestaksite lahti mõiste nostalgia ja kuidas selle sisu avaldub laada korraldamisel?

Nostalgia mõistet võiks võrdsustada mõistega vana. Noorele inimesele on vana ka see, mis meie põlvkonna jaoks alles hiljuti kasutuses oli. Näiteks võiks tuua mummulised jahupurgid – alles me viskasime need minema, et mingi nõukogudeaegne  jama.  Minu ema põlvkond ei arva neist ka praegu midagi, kes hoidnud, siis hoiavad, kes ära viskas, tagasi ei taha.  Nüüd on hakatud nende purkide vastu aga taas huvi tundma. See on  osake lapsepõlvest ja kaubanduslettidel läheb mummuline  kööginõu väga hästi kaubaks. Nooremad ostavad hästi hoitud plekkpurke rõõmuga vaatamata hindagi.
Nostalgia peaks ikka inimesele mõjuma positiivselt ja silmad särama panema. Seega ei ole nostalgialaadale oodatud vaid  100 aasta taguste asjade kauplejad, vaid kõik, kes on seda meelt, et asju mitte prügilasse vedada, vaid võiks teistele pakkuda.

Missugused kaubad on nostalgialaadale ennekõike oodatud?

Ootame kauplejaid, kes ise oskavad hinnata hoitud asju. Ennekõike sooviks, et kaup oleks kvaliteetne, puhas ja taaskasutamist väärt. Tavalisel vanakraamiturul kohtab tihtilugu palju roostes ja katkist kola, seda siia ei tahaks. Loe edasi: Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist