11 märts 2016 Archives

Parimad etlejad selguvad Pärnus Koidula muuseumis

Märtsis möödub 150 aastat Lydia Koidula esikkogu „ Waino-Lilled“ avaldamisest. Selle tähistamiseks toimub II üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi finaalvõistlus emakeelepäeva eel, 12. märtsi keskpäeval, Koidula muuseumis.

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal Foto Koidula muuseum — Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal. Foto: Koidula muuseum

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus.

Tänavu sõeluti etlejaid piirkondlikel konkurssidel Betti Alveri muuseumis Jõgeval, Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, Liivi muuseumis Alatskivil, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskuses Tallinnas ja Koidula muuseumis Pärnus, kes esitasid kohustusliku Koidula luule kõrval enda valitud autorite ja ka omaloomingut.

Finaalvõistlusel astuvad üles tosin etlejat, keda hindavad žüriis näitleja Kersti Heinloo ning luuletajad Karl-Martin Sinijärv ja Kaupo Meiel.

Peaauhinnaks on Vello Paluoja poolt loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal.

Sündmust toetavad Pärnu linn, Kultuurkapital, Eesti kirjanike muuseumide ühing, Endla teater ning Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond.

Konkursi eestvedaja on Koidula muuseum koostöös Eesti kirjanike muuseumide ühinguga.

Eestimaa Rohelised: vähki tekitava taimemürgi kasutamisluba tahetakse pikendada veel 15 aastaks

Erakonna Eestimaa Rohelised pressiteade

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab Riigikogult ja valitsuselt glüfosaadi kasutamise keelamist Eestis ja kasutusloa pikendamisest keeldumist kogu Euroopa Liidus.

Kõrvits Foto Urmas Saard — Vaatamata hoiatustele on agrotehnilistel eesmärkidel soovitatud kasutada umbrohutõrjeks mitmeid glüfosaati sisaldavaid herbitsiide – näiteks kõrvitsate, ubade, kurkide, spinati, sibulate, küüslaukude, kartulite, rediste, peetide, selleri, porgandite kasvatamisel. Foto: Urmas Saard

Eelmisel aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USAs, Kanadas ja Rootsis aastast 2001. Vähkidest on mainitud lümfaatilisi kasvajaid inimestel (mille esinemissagedus on viimastel aastakümnetel väga kiiresti kasvanud) ja kasvajaid katseloomadel.

Kuna glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, võib inimene sellega kokku puutuda enda teadmata. Seepärast on näiteks Holland ja Prantsusmaa juba keelanud glüfosaadisisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele.

Züleyxa Izmailova, EER juhatuse liige: “Glüfosaadi kasutamine Eestis on aina kasvamas. Glüfosaadipõhiste umbrohutõrjevahendite müügikogused ületavad kasutusmahtudelt kõiki teisi pestitsiide. Glüfosaat moodustab Eestisse tarnitud pestitsiidide toimeainetest ligikaudu poole (~200 tonni). Võttes arvesse glüfosaadi üüratut kogust meie keskkonnas ning arvukaid teadusuuringuid, mis on selle taimemürgi väidetava ohutuse tõsise küsimärgi alla seadnud, saame ehk vastuse küsimusele, kas me soovime luua mürgitootjast suurkorporatsioonile Monsanto hiigelkasumeid ning seeläbi rikkuda enda ja keskkonna tervist?”

Loe edasi: Eestimaa Rohelised: vähki tekitava taimemürgi kasutamisluba tahetakse pikendada veel 15 aastaks

Pardiralli õpilastööde konkurss “Miks ma linde ei toida?” kestab 31. märtsini

Kuni 31. märtsini ootab Pardiralli korraldustiim lasteaia- ja koolilapsi osalema reklaamplakati ja -video konkursil pealkirjaga “Miks ma linde ei toida?”

Konkursi eesmärgiks on teadvustada Eestis nii levinud lindude toitmise kombega seotud ohte ning panna lapsi loomingulise lähenemise kaudu selle teema üle juurdlema.

Kuivõrd Tallinna Kadrioru park on Pardiralli võõrustajaks ning pardid samamoodi linnud, leiti, et just selle ürituse raames oleks sobiv probleemile tähelepanu juhtida ja teavitustööd teha.

Konkursil võib osaleda nii individuaalselt, meeskonnana kui ka kogu rühma või klassiga, aga ka haridusasutuse kaupa. Reklaamplakatid ning -videod peaksid olema lühikese ja lihtsa sõnumiga ning arusaadavad kõikidele vaatajatele. Video pikkuseks võiks olla maksimaalselt poolteist minutit. Kõik plakatid palutakse saata digitaalsel kujul ning videod lingina e-maili aadressile sandra.liiv@pardiralli.ee.

Konkursile esitatud plakateid ja videosid tutvustatakse Pardiralli kodulehel, Youtube’i kanalis ja Facebooki lehel, parimad neist valib välja žürii. Võidutööd saavad auhinnatud ning esitletud Pardiralli toimumise ajal Kadrioru pargis.

Vaata ka videot sellest, kuidas Aleksei Turovski lindude toitmise problemaatikat avab: https://youtu.be/O29u8avdCLI.

Tänavune Pardiralli leiab Tallinnas Kadrioru pargis aset 11. juunil. Võistluspartide sponsoriks saab hakata aprillis. Lisainfo www.pardiralli.ee.

Maaelust unistajale tuleb appi infoportaal

Algatuse Maale Elama raames on valminud infoportaal, mis koondab kogu maalekolijale tarviliku info ühte kohta.

Uus maale-elama.ee infoportaal kajastab maapiirkondade infot ning on loodud selleks, et muuta maale kolimine inimeste jaoks lihtsamaks. Kinnisvarapakkumiste kõrval on välja toodud ka lähipiirkonna tööpakkumised, ettevõtlusvõimalused ja teave kogukonna kohta. Samuti on tõsisematel huvilistel võimalik täita ka ankeet “Tahan maale”, mis saadetakse huvipakkuvate kogukondadeni, kes inimest maale kolimise teemal edasi nõustavad ja abistavad. Lisaks leiab kodulehelt infot piirkonna koolide, lasteaedade, perearstide, vaba aja veetmise võimaluste ja kõige muu eluks vajaliku kohta.

Algatuse Maale Elama eestvedaja Ivika Nõgeli sõnul on uus infoportaal mõeldud neile, kellel on küll soov maale kolida, kuid kes ei tea veel päris täpselt kuhu ja kuidas. Tavalisest kinnisvaraportaalist leiab infot ainult kinnisvara kohta, kuid maalekolijal on enamasti veel tuhat küsimust.

“Kust leida infot kooli ja lasteaia kohta, kas leian maapiirkonnas erialast tööd, millised inimesed seal elavad?”, toob Nõgel näiteid. “Selline teave tuleb otse kogukondadelt. Maale Elama infoportaalis on nüüd kogu vajalik info ühes kohas olemas. Olles ise 15 aastat tagasi Tallinnast maakohta kolinud, tean kui palju kergem on tulla, kui sind abistav kogukond eest ootab. Meie infoportaal pakubki lisaks mitmekülgsele infole ka kogukonna tuge.”

Loe edasi: Maaelust unistajale tuleb appi infoportaal

Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Jaan Viska,

Vigala valla aukodanik

Ees ootas Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ Teatri külastus sai teoks tänu Meelis Välisele, kes kutsus Vana-Vigala õpetajaid autobussi vabadele kohtadele. Heast ettepanekust sai kinni haaratud, sest teatriskäik ei osutu kunagi liigseks. Kullamaalt läbi Liivi asula on tee hästi märgistatud, looklevat talveteed Taeblasse sõites meenus asjaolu, just nüüd A. Laikmaa 150. sünniaastal võis ta omal ajal käia neil teedel, kui Kadarpiku tallu oma ateljeed rajas.

Kultuurikeskus, millel vanust 40 aastat, ehitati väikelinna suursugusena, selline tundus asutus ka praegu. Kultuurikeskuses ootas ees ebameeldiv üllatus, üks ja sama rida, kuhu olid kohad märgitud, oli osa kohti müüdud Piletilevi ja teine osa Piletimaailma poolt. Piletilevi piletiga teismelised leidsid, et neil on suurem õigus neil kohtadel istuda. Vanematel, väärikamatel õpetajatel tuli leida kohad mujalt. See oleks nagu lavastuse jaoks korraldatud eksperiment.

Monoetendust viib läbi Tallinna ülikoooli õppejõud Priit Kruus. Pealkiri ütleb, et õpetaja on hukka mõistetud, kas nüüd ta tuleb õigeks mõista, aga lavastuses püüti rohkem murda õpetaja tööga seotud müüte. Kruus usub praegusesse õpetajasse, aga teisalt kogeb, et enam ei tulda õpetajaks õppima. Kerkib üles küsimus, kui ta tütar läheb keskkooli, kes õpetab teda.

Loe edasi: Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Toidupankade võrgustik tähistab 6. sünnipäeva toidukogumispäevadega

Täna ja homme, 11. ja 12. märtsil toimuvad 42 kaupluses üle Eesti toidupankade toidukogumispäevad. Sel moel tähistab 11. märtsil kuueaastaseks saav toidupankade võrgustik oma sünnipäeva, pakkudes inimestele lihtsat võimalust head teha ning kohalikke puuduses elavaid peresid aidata.

Kahe päeva jooksul osaleb toidukogumispäevadel vabatahtlikena ühtekokku enam kui 700 inimest, neist üle poolte Tallinnas, kus esmakordselt osaleb rekordiline 10 kauplust.

“Toidukogumispäevad on meie jaoks alati tore sündmus, mis näitab, kui paljud inimesed soovivad aidata – nii vabatahtlikena kui kaupa annetades,” ütleb Toidupanga asutaja Piet Boerefijn. “Samas on meil taustal olukord, kus puuduv stabiilne toetus toidupankade võrgustikule pärsib tugevalt meie igapäevast tööd. Ainult eraisikute ja firmade toetusest kahjuks ei piisa ning projekte kirjutades ei ole võimalik saada rahastust jätkutegevusteks, st igapäevaseks tööks, seega ei ole praegune olukord ainuüksi toidupankade mure.”

Toidupankade ülesanne on peale toidu ümberjagamise luua ühiskonnas solidaarsust, et märgataks ja aidataks neid, kel on raske. Tänu toidukogumispäevade ajal kogutavale kaubale on toidupankadel võimalik aidata paljusid nende piirkonnas elavaid puuduses elavaid peresid.

Üldine toidukogumisaktsioon aeg on nii reedel kui ka laupäeval kella 13-19, kuigi on ka mõned erandid (märgitud kaupluse taha).
Loe edasi: Toidupankade võrgustik tähistab 6. sünnipäeva toidukogumispäevadega

Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Otepää esmamainimise 900. aastapäeval, 9. märtsil, kogunesid ajaloohuvilised Oti pubi teisele korrusele, kus toimus pidupäevale pühendatud ajaloopäev.

Otepää püss on 14 sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi Foto Monika Otrokova — Otepää püss on 14. sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi. Foto: Monika Otrokova

Ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas ja Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor, andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Loe edasi: Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga