28 veebruar 2015 Archives

Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

2015. aasta esimesel koolipäeval alustas õppimist sada noort keenialast, kelle õpingutele aitavad kaasa eestlaste tehtud annetused. Lääne-Aafrikas asuvas Ghanas jätkas eestlaste toel kooliteed 140 põhikooli õpilast.

Eestlased on saanud MTÜ Mondo kaudu noorte aafriklaste haridusesse panustada juba alates 2009. aastast. Kui esimesel aastal astus eestlaste abiga kooli mõnikümmend õpilast, siis tänaseks on see kasvanud juba 240 lapseni. Kogutav toetus on vaid 40 eurot lapse kohta, kuid sellest jätkub lisaks õppemaksu tasumisele ka kohustusliku koolivormi ning esmatähtsate õppevahendite jaoks.

“See, mis meie jaoks siin on üsna väike summa, aitab aga ühel noorel inimesel astuda suure sammu oma haridusteel edasi ning tänu sellele ka vaesusest eemale” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.

MTÜ Mondo toetusprogramm on suunatud nendele noortele, kes on jäänud kas orbudeks või kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel jäänud tööta. Noored pärinevad väga vaestest perekondadest ning pahatihti sõltuvad vanematest õdedest-vendadest, kelle abiga koolimakse tasutakse. Õed-vennad maksavad selle eest aga omaenda hariduse hinnaga.

Peale 240 koolitoetust saava põhikooliõpilase pälvisid sel aastal väljapaistvate õppetulemuste eest MTÜ Mondo Tarkusefondi stipendiumi ka 37 gümnaasiumiõpilast Keenias ja Ghanas. Tarkusefond aitab oma unistused teoks teha headel õppuritel, kes soovivad jätkata kooliharidust kesk- või kutsekoolis. Loe edasi: Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on aastaga kasvanud. Foto: Katrin Press

Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini.

Soome viime valmiskastmeid ja sinepit

Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Soomesuunaline eksport kasvas võrreldes 2013. aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Sinna viidi kõige rohkem valmiskastmeid, sinepit ja maitseainesegusid, seejärel juustu ning rapsi- ja rüpsiseemneid.

Lätti viidi enim toorpiima, alkohoolseid jooke ning konserve ja muid tooteid lihast. Eksport Lätti vähenes aastaga 28,8 miljoni euro võrra. Suurim langus toimus ettearvatavalt toorpiima ekspordi arvelt, mis vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra, lisaks langes 7 miljoni euro võrra sealiha väljavedu Lätti.

Venemaale 15 korda vähem juustu ja kohupiima

Venemaale viidi mullu enim alkohoolseid jooke, mille eksport vähenes võrreldes eelnenud aastaga 17,8 miljoni euro võrra. Teisel kohal oli linnaseekstrakti ja sellest valmistatud toiduainete eksport, millele järgnes külmutatud kala väljavedu. Eksport Venemaale vähenes võrreldes eelnenud aastaga 46,5 miljoni euro võrra. Piima ja piimatooteid kokku viidi 2014. aastal Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal. Augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusel vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra, mis on pea viieteistkordne kukkumine. Loe edasi: Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

KOPi infopäev Võrus ning koolitused Tartus ja Valgas

1. aprill on kohaliku omaalgatuse programmi projektide esitamise tähtaeg. Sarnaselt varasematele aastatele võtab taotlusi vastu Võru maavalitsus, kes korraldab ka programmi infopäeva.

Programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.

Rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel ühendus pakub konkreetseid lahendusi kooskõlas programmi üldise strateegilise eesmärgiga. Omaalgatuslike eesmärkide saavutamise tulemustest peab olema selgelt näha kogukonnaliikmete initsiatiiv ja kaasamine.

Kohaliku omaalgatuse programmi infopäev toimub Võrua 12. märtsil kella 10-12ni Võru maavalitsuse II korruse saalis. Eelregistreerimist ei ole. Info: kerli.kanger@voru.maavalitsus.ee, tel 7868 322.

Tartus ja Valgas toimuvad KOPi infopäevad koos koolitusega 10. märtsil. Vajalik eelregistreerimine. Valgas kell 11 (Valga maavalitsuse I korruse suur saalis Kesk 12, Valga). Registreerimine hiljemalt 6. märtsiks: Marika Muru, e-post: marika.muru@valga.maavalitsus.ee, telefon 766 6137. Tartus kella 13-16.30ni (Tartu hotelli konverentsikeskuse suures saalis). Registreerimine tel 7305 237 või aadressil: heili.uuk@tartu.maavalitsus.ee hiljemalt 03. märtsiks. Koolitaja on kogukonna arengu konsulentEha Paas.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

· KOPi eesmärgid ja nende haakumine taotlusega
· kohaliku algatuse ja kogukonna osalemise tähtsus KOPis
· kogukonnateenus – mis see on ja kelle jaoks?
· millele taotluste ettevalmistuses tähelepanu pöörata? Millised küsimused tekivad hindajatel taotlusi lugedes?

Täiendav info Kohaliku omaalgatuse programmi kohta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehel

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Riik toetab põllumajandusorganisatsioone
ja asutusi 530 000 euroga

Põllumajandusministeeriumi valdkonnaorganisatsioonid saavad 2015. aastal riigieelarvest sihtotstarbelisi toetusi ja eraldisi kokku ligi 530 000 euro ulatuses, millest suurima osa moodustavad tegevus- ja projektitoetused MTÜdele.

Toetused on ette nähtud muu hulgas infosüsteemide arendamiseks, ühis- ja teavitustegevusteks ning erinevate ürituste korraldamiseks. Rahastatakse ka kutse- ja erialaorganisatsioonide teenuseid, näiteks loomakaitsega seotud tegevusi. Sihtotstarbelisi toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Põllumajandusministeeriumilt saavad sihtotstarbelisi toetusi järgmised valdkondlikud organisatsioonid:

· MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – 121 000 eurot, mh Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse kaubamärgi populariseerimiseks

· MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit – 106 000 eurot

· MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit – 103 500 eurot

· MTÜ Eesti Loomakaitse Selts – 30 000 eurot

· MTÜ Eesti Rukki Selts – 20 000 eurot programmi “Rukkiaasta 2015” tegevusteks

· MTÜ Eestimaa Spordiliit “Jõud” – 62 000 eurot Eestimaa valdade ja linnade tali- ja suvemängude korraldamiseks

· Võrumaa Omavalitsuste Liit – 75 000 puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamiseks

· Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – 12 000 eurot täiendavaks eraldiseks riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse tegevuse lõpetamisega seoses.

Eksperdid tunnustasid kuuendat korda
parimaid lasteraamatuid

Tänavu pälvis hea lasteraamatu tiitli ka suurematele lastele mõeldud Kairi Looki "Lennujaama lutikad ei anna alla". — Tänavu pälvis hea lasteraamatu tiitli ka suurematele lastele mõeldud Kairi Looki “Lennujaama lutikad ei anna alla”.

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma “Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lastevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool ja lasteraamatukogude töötajad.

Sel aastal said “Hea lasteraamat” märgi 12 lasteraamatut.

Hea lasteraamat on:

Loe edasi: Eksperdid tunnustasid kuuendat korda
parimaid lasteraamatuid