10 veebruar 2013 Archives

Ettepanekud Vormsi aukodaniku nimetamiseks

Hea vormsilane!

Saabumas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ühtlasi ka aeg tunnustada Vormsi tublisid ja toimekaid inimesi. Vastavalt Vormsi valla põhimääruse paragrahvile 86, antakse valla aukodaniku nimetus inimesele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Vormsi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms. edendamisel.

Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid, kellele võiks anda Vormsi aukodaniku nimetus. Lisaks nimele kirjuta ka põhjendus, miks just tema väärib aukodaniku tiitlit. Ettepanekud saatke Vormsi Vallavalitsuse meilile aadressil vv@vormsi.ee. või tooge vallavalitsusse. Ettepanekuid ootame hiljemalt 14. veebruariks.

Kokkukukkumine esineb Haanjas

KOKKUKUKKUMINE on sõpruskondlikust köögipõhisest rõõmsast koosmusitseerimisest alguse saanud koosseis, kus väga oskuslik pillivaldamine kohtub spontaansete oma-laulude ja oma-viisidega. Seda algset kokkumängu-üllatust loodame lavale kaasa tuua.

Neljapäeval, 21. veebruaril 2013 algusega kell 19 astub Võrumaal Haanja rahvamajas üles kollektiiv Kokkukukkumine:

Jaak Johanson – laul, kitarr
Krista Citra Joonas – india bambusflööt
Mai Jõgi – basskitarr
Ain Agan – kitarr

Perepilet 6 €, täiskasvanu 4 €, õpilased 2 €.

United World College Eesti Ühingu stipendiumikonkurss

Stipendiumikonkurss võimaldab Eesti tublidel õpilastel end rahvusvahelises keskkonnas mitmekülgselt arendada.

United World College Eesti Ühing on välja kuulutanud stipendiumikonkursi UWC rahvusvahelistesse koolidesse. Konkurss on avatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning sel aastal on pakkumisel täisstipendiumid Norrasse. Täpsem info koos konkursitingimustega on aadressil uwc.ee/stipendiumikonkurss. Dokumentide esitamise tähtaeg on 24.veebruar 2013.

Lisainformatsiooni United World Colleges liikumisest saab ühingu kodulehelt.

Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav

26.-27. aprillil 2013 Põlvamaal, Mooste mõisas toimuval XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad on selgunud. Igal kevadel Mooste mõisas toimuv eesti rahvamuusikaseadete konkurss on järjekordselt tõestanud suurt populaarsust muusikute seas.

Kevade esimesele suuremale folgipeole registreerus 27 kollektiivi nii Eestist kui ka Poolast, Venemaalt, Mordvast ja Rootsist.

Kuna võistluskontserile pääsejate arv on kontserdi pikkuse tõttu piiratud, siis valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale. Juba neljateistkümnendat korda festivali korraldavale toimkonnale oli võistlema pürgijate arv ja tase muljetavaldav. Esimest korda tuli eitav vastus anda seitsmele kollektiivile ligi 40 osalejaga.

Loe edasi: Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav

Tartumaa kultuuripärandi aasta algas pulmalaadaga

Laupäeval, 9.veebruaril sai Tartus Tasku keskuse aatriumis teoks Tartumaa kultuuripärandiaasta avaüritus pulmalaat.

Üritus oli korraldatud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi poolt ning kandis pealkirja “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni”. Oma müügilaudade ja infoväljapanekutega olid kohale tulnud Tartumaa kultuuri- ja käsitööseltside esindused, kes pakkusid müügiks oma näputööd ning jagasid infot seltsitegevuse kohta. Tartumaa valdade kultuuriseltsid etendasid nelja tunni jooksul pulmamängu, mis tõi publikuni pulmakombeid läbi erinevate aegade. Päevajuhtidena vedasid pulmalaata Astrid Hallik ja Ants Johanson, avasõnad lausus Tartu maavanem Reno Laidre.

Päevale tegid jooksupolkaga hoogsa alguse Treffneri gümnaasiumi rahvatantsijad. Polka- ja valsilugudega lõid meeleolu rahvamuusikaringi Kaval Käsi väikesed kandlemängijad Eva Väljaotsa juhendamisel. Nime kaotamise kombestikust andis ülevaate Luunja Aidateater. Reola kultuurimaja etteaste rääkis loo saaja (ehk siis peiu) sissesõidust ja väraval laulmisest, Vilde teater aga etendas mõrsja otsimise, väljatoomise ja mõistatamise loo. Võnnu kultuurimaja tõi pulmakombestikust vaatajate ette tanutamise ja põlletamise rituaali.

Laeva kultuurimaja oli kohale toimetanud peiupoisi rammukatsumise ülesande jaoks suured puupakud, et anda vabatahtlikele võimalus kogeda pakulõhkumises peiupoisi saatust. Kambja Püünelinnu teatri eestvedamisel prooviti pruutpaari valmisolekut pere loomiseks titemähkimise teel. Oma kogemustepagasit jagasid publikuga hinnatud pulmaisad Kaarel Tuvike ja Anti Einpaul.

Pulmalaadalisi kutsusid tantsu lööma Väägvere külakapell ja rahvamuusika ansambel Siller, kuid publikust “pulmarahvas” eelistas jääda kuulajaks.

Seeder: saime põllumeestele väga hea tulemuse

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud eelarvekokkulepet kommenteerides, et Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse.

„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot.”

Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on MAKi vahendite säilitamine peaaegu senises mahus, väga hea tulemus,“ rääkis Seeder.

Seederi sõnul on kokku ligi 40-protsendilise Euroopa Liidu vahendite tõusu taga diplomaatide, ametnike ja põllumeeste ühine tegutsemine. „Tulemus on oluliselt parem, kui ta oli sel perioodil ja ka võrreldes sellega, mida Euroopa Komisjon algselt pakkus. Selle taga on kaks aastat kestnud poliitikute, diplomaatide ja ametnike pidev selgitustöö teistele liikmesriikidele ja põllumeeste aktiivne toetus, “ ütles Seeder.

Ülemkogul täna heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil. Põllumajandustoetuste kasv on ka kõigist valdkondadest suurim.

Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.

II Tartu Teatemaratoni esikoht võeti kindla eduga

Tiheda lumesaju saatel toimunud 2. Tartu Teatemaratonil ületas finišijoone esimesena AIROK Team meeskondliku ajaga 2:39:27. Eelmise aasta võidumeeskond SK Biathlon/Squeezy Team pidi seekord leppima teise kohaga ajaga 2:46:24. Kolmandale positsioonile sõitis meeskond CFC Spordiklubi ajaga 2:51:16.

„Väga hea tunne on!“ ütles võitja meeskonna ankrumees Avo Sambla vahetult pärast finišit. „Teised mehed tegid põhitöö ära, minule jäi ainult võidu fikseerimine,“ sõnas Sambla. Sambla sõnul tuli meeskond starti võidumõtetega ning suurimaks konkurendiks peeti eelmise aasta esikoha meeskonda SK Biathloni.

Sellel aastal teiseks tulnud SK Biathlon/Squeezy Team tuli starti küll võitu kaitsma, kuid teise koha tulemuse pärast pettumust ei tuntud. „Andsime endast maksimumi. Lõpus oleks tahtnud koos konkurendiga finišijoonel olla, aga andsin endast maksimumi,“ rääkis meeskonna ankrumees Martten Kaldvee. Teatemaratoni kohta sõnab Kaldvee: „Teatemaraton on tore kollektiivne üritus ja loob hea kambavaimu. Kui saab sõpradega koos metsa vahele tulla, on mõnus, mida veel siis pühapäeval teha,“ lisas Kaldvee.

Kolmanda koha ankrumees Alvar Andres Virkus CFC Spordiklubist sõnas, et meeskonna plaan oli täna kindlasti esikolmikusse sõita. „Selle eesmärgi me ka täitsime ja tunne on hea! Meeskonnatöö oli täna väga hea, kõik suutsid mõnuga sõita,“ rääkis Virkus finišijärgselt.

AIROK Team: Morten Priks, Eeri Vahtra, Janari Rajas, Avo Sambla.
SK Biathlon/ Squeezy Team: Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee.
CFC Spordiklubi: Karli Veelain, Siim Vinter, Kaspar Vaher, Alvar Andres Virkus.

Jooksvad mitteametlikud tulemused!

Kokku läks täna teatemaratoni starti 155 meeskonda, kellest enamik on praegu veel rajal. Tartu Maratoni peaproov ühes teatemaratoni, avatud raja sõitude ja Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõiduga kestab täie hooga.

42. Tartu Maraton toimub juba täpselt nädala pärast, 17. veebruaril.

Otepää saunaomanikud on saunamaratoniks valmis

Talvepealinnas Otepääl viiakse 10. veebruaril läbi saunaorienteerumise võistlus –Euroopa saunamaraton. Otepää saunaomanikud on saunamaratoniks valmis. Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osaleb sellel aastal saunamaratonil 20 Otepää piirkonna sauna. „Esindatud on peaaegu kõik saunatüübid: suitsusaun, kümblustünn, torusaun jne. Lisaks ootavad võistlejaid ees mitmesuguseid atraktsioonid saunades – näiteks saab ühest saunast uiskudega jääle uisutama minna.

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12. Start on avatud kuni kella 13ni. Finiš on avatud kella 18ni Nuustaku pubis. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Euroopa Saunamaraton Otepääl toimub juba neljandat korda. Võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbib, on võitja. Võistkonnad on 4-liikmelised. Eelmisel aastal osales Euroopa saunamaratonil 449 saunalist, kes pidid läbima 15 erinevat sauna. Saunamaraton Otepääl kuulutati möödunud aasta parimaks turismiürituseks Valgamaal.
Monika Otrokova