Aasta lõpus meeldib ikka kõigile kokkuvõtteid teha. Nii ka meile. Seega panimegi ritta mööduva aasta enimloetud uudised. Loodame, et nendest nii mõnegi üle lugemine tuletab teile meelde häid mälestusi kohe-kohe lõppevast 2012. aastast. Mõni neist on lühem, mõni pikem lugu, aga sellised nad sel aastal olid(:
1. Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho
2. Rakveres avatakse alaline kirbuturg
2012. aastal tõusis Eesti inimeste huvi elektriautode vastu. Olulist rolli mängisid müüdavate elektriautode valiku suurenemine, kiirlaadimisvõrgu valmimine ning inimeste teadlikkuse tõus elektriautodest. Lühikese ajaga on Eestist saanud elektriautode osakaalult Norra järel teine riik maailmas.
Kui 2011. aastal esitati KredExile täiselektriautode ostmiseks 16 taotlust, siis lõppeval aastal on neid esitatud 93. Kokku on tänaseks esitatud 109 taotlust ja toetus on välja makstud 79 taotlejale. Maksimaalne toetussumma ühe täiselektriauto kohta on 18 000 eurot, millele lisaks hüvitab KredEx kodulaadija maksumusest kuni 1000 eurot.
Kõige rohkem on taotlusi esitatud Nissan Leafi ostmiseks, sellele järgnevad Fiat Fiorino EV ja Mitsubishi iMiev.
Alates novembri teisest poolest võtab KredEx vastu ostutoetuse taotlusi ka pistikust laetavate hübriidautode (plug-in hybrid electric vehicles) soetamiseks. Sõltuvalt aku mahutavusest jääb nende sõidukite toetussumma vahemikku 3000 – 12 000 eurot auto kohta.
Üle Eesti on tänaseks paigaldatud 144 kiirlaadijat, mida on laadimiseks kasutatud enam kui 3500 korral. Kokku paigaldatakse 163 kiirlaadijat üle kogu Eesti. Jaanuari lõpuni on laadimine nendega tasuta. Loe edasi: Inimeste usaldus elektriautode vastu on tõusnud
Vanemuise teater andis 2012. aastal 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisanduvad 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat. Kokku kogus Vanemuine lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui 2011. aastal.
Nõnda suur vaatajate arv on viimaste aastakümnete rekord. Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri nõukogude ajal, kaheksakümnendatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,2 miljonit rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.
Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli „Kosmonaut Lotte“, mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Kalendritüdrukud“, mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus „Pähklipureja“, mida külastas 3699 teatrisõpra. Loe edasi: Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega
Viimsis tegutseva Eesti Sõjamuuseumi dokumentaalfilmide programm „Sõjamuuseumi Filmipäevik” alustab uut hooaega ning kutsub ajaloohuvilisi 5. jaanuaril kell 16.00 Theodor Lutsu filmide õhtule. Filmiprogrammi juhatab sisse ajaloolane Leho Lõhmus.
Vaatajateni jõuavad filmid „Gaas! Gaas! Gaas!” (1931) ning dokumentaalkatked Noorkotkaste suvelaagrist ja riigikaitseõppusest kesk- ja kutsekoolides. Theodor Lutsu linateose „Gaas! Gaas! Gaas!” näol on tegemist uuendusliku õppefilmiga, mille valmimise ajendiks oli tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast.
Sarnaselt mitmete Euroopa riikidega mõeldi ka Eestis sõjaväe- ja tsiviilgaasikaitse õppuste korraldamisele ning 1931. aastal toimunud gaasikaitsenädalal esinesid rahvale mitmed tunnustatud spetsialistid. Teema aktuaalsust näitab ka aasta hiljem Kaitseliidu Tartu maleva ja Tervishoiu Muuseumi poolt meedikutele korraldatud gaasikaitse kursus, kus sõna said paljud arstid ja eriteadlased.
Elanikele korraldatud infonädalaid enesekaitsest gaasirünnaku korral kajastati nii raadioreportaažide kui ka trükimeedia vahendusel. Näiteks Tallinnas 1939. aasta 30. jaanuaril alanud gaasi- ja õhukaitsenädala ettevõtmiste raames avati külastamiseks varjendid ning Vabaduse väljakul toimus süütepommide demonstratsioon. Loe edasi: Sõjamuuseumi Filmipäevik alustab uut hooaega
Otepää Vallavalitsus ootab taotlusi valla aukodaniku ja valla medali nimetusele. Taotluste esitamise tähtaeg on 17.jaanuar 2013. Aukodaniku nimetus on Otepää valla kõrgeim autasu, mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Tiitliga käib koos Otepää Aumedal, mis on valmistatud hõbedast. Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga. Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab
vallavolikogu. Aukodaniku nimetusega kaasnev Otepää Aumedal antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.
Otepää medal antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest. Medal on valgevasest, hõbetatud ja oksüdeeritud. Andmise otsustab vallavalitsus. Avaldused põhjenduste ja elulooliste andmetega tuleb esitada 17.jaanuariks 2013 Otepää vallavalitsusele postiaadressil: Lipuväljak 13, 67405, Otepää, või e-posti teel vald@otepaa.ee. Täiendav info ja avalduste vorm Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee.
Eelmisel aastal pälvis Otepää valla Aukodaniku medali Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader, valla medali said Ene-Mall Vernik-Tuubel, Eva Kets, Ants Orasson ja Mare Treier.
Päästeamet hoiatab ilutulestiku väärkasutuse eest, millest võib alguse saada tõsine tulekahju. Et ilutulestik inimestele kahju ei teeks, soovitab Päästeamet kasutada ilutulestikku vastavalt kaasas olevale juhendile ning kaine peaga. Ilutulestik ei ole ka lapse mänguasi.
Õue ilutulestikku tegema minnes tuleb jälgida kõiki ohutusnõudeid, mida pürotehnika tootjad kasutusjuhendis välja on toonud, juhised räägivad toote toestamise vajadusest, ohutust kaugusest ja süütamise viisist. Kindlasti ei tohiks läheduses olla inimesi või lemmikloomi, autosid ja hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast või käest. Jälgida tuleks kuhu rakett on suunatud, et see ei lendaks inimeste poole, katusele või aknasse.
Ära osta välise vigastusega või kasutusjuhendita pürotehnikat ja hoia pürotehnikat kuivas kohas. Vali pürotehnika kasutamiseks õige aeg ja koht, arvesta nii öörahu kui ilmastikuoludega. Ilutulestiku süütaja peab pärast süütamist võimalikult kiiresti eemalduma, süütamisel ei tohi kummarduda ilutulestiku kohale. Kui pürotehnika pärast süütamist ei toimi, ei tohi sellele kohe läheneda, ohutum on läheneda näiteks 10 minuti möödumisel. Pürotehnikat ei tohi ka mitte mingil juhul proovida ümber ehitada, selle käigus on oht saada tõsine nägemus- või kuulmiskahjustus või näiteks ilma jääda sõrmedest.
Kui soovid uut aastat õues tervitada, varu toast väljumiseks aega ja ära kiirusta. Kustuta põlevad küünlad, et mitte kodust ilma jääda ja võta kaasa võtmed, et mitte ukse taha jääda.
Möödunud aastavahetusel süütasid ilutulestiku raketid Päästeametile teadaolevalt neli hoonet, mõni päev hiljem aga süütas raketilaskja Tartu külje all asuva Tõrvandi spordihoone välisseina, mille soojustus põles kokku 30 ruutmeetri ulatuses.
Täpsemalt saab ilutulestiku ohutuse teemal lugeda Tehnilise Järelevalve Ameti ohutusportaalist: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10837
Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.
Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.
Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.
Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.
Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud
Arved Breidaks,
lõunaeestlane
Jõulueelsel reedel suheldi Värska veepargi basseinides ja saunalavadel päevasel ajal üksnes vene keeles. „Pool Pihkvat on siin,“ sõnas üks neljakümnendates perepea, kellega kerget juttu tegin.
„Oleme siin olnud viis päeva,“ jätkas pihkvalane, kelle nime ma ei küsinud. „Ei, me pole siin esimest korda, tegime aastase viisa ja nüüd käime tihti.“
Eesti on keskklassi venelaste silmis saanud nõutud reisisihtkohaks ja venelased muutunud soositud klientideks. Värska sanatoorium toob kohale Pihkva kliendid, Tallinn meelitab aastavahetuseks rongide ja lennukite kaupa lõbutsejaid Piiterist kui Moskvast.
On välja mõõdetud, et keskmine Vene klient kulutab Eestis rohkem raha kui keskmine soomlane. Seega tasub tema nimel pingutada. Pealegi on venelasi hulga rohkem kui soomlasi ja seega raha, mida Eestis läbi lüüa, on venelastel summaarselt samuti enam.
Võrus oli kord ühe kortermaja seinale kraabitud loosung: „Venelased majast välja“. See oli kellegi ärkamisaegne emotsionaalne purse, mis püsis seal seinal pikki aastaid. Koolides hakati vene keele õppele viltu vaatama.
Venelasi ei sallitud tol ajal juba selle pärast, et defitsiidi-aastatel käisid petserlased ja pihkvalased Eestis poode „rüüstamas“. Rääkimata sellest, et Eesti põllumajanduse toodang müüdi vägisi Venemaale, samas kui kodustel lettidel haigutas tühjus.
Kuuldavasti saavat praegugi Värska poes piimakülmik ennetähtaegselt tühjaks, kui bussitäis venelasi enne kojusõitu seal peatuse teeb. Aga see ei tee kedagi vihaseks. Nüüd on venelastel pakkuda seda, mida nende vanematel veerandsada aastat tagasi polnud – kõva raha.
Aeg muudab inimesi ja inimesed muudavad aega. Kuigi ametlikud Eesti-Vene suhted on jäätunud, on normaalsete inimeste omavaheline läbikäimine parem kui iial varem pärast Nõukogude Liidu lagunemist. On vaid aja küsimus, millal suhtumise muutus jõuab ka ametlikule tasandile.
