8 detsember 2012 Archives

Pärnumaal Vändras valmisid psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsed peremajad

Möödunud kolmapäeval, 5. detsembril peeti Pärnumaal Vändra Kodu soolaleivapidu. Vändra Kodu viis peremaja on osa AS Hoolekandeteenused läbiviidavast psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames rajab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel 11 Eesti eri paika kokku 55 kümnekohalist peremaja – rajatakse kaheksa uut kaasaegsetest peremajadest koosnevat moodsat kodu ning laiendatakse kolme toimivat kodu.

Vändra Kodu avas oma uksed elanikele selle projekti kuuenda asukohana. Selle aasta algusest on lisaks Vändras valminud peremajadele valmis saanud peremajad Viljandimaal Karulas ning Viljandis, Tapal, Kehras ja Läänemaal Uuemõisas.

Ehitustegevus üle Eesti on samas jätkumas ning 2013. sügiseks kerkivad AS Hoolekandeteenustel uued kaasaegsed ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohad veel Harjumaal Vääna-Vitis, Ida-Virumaal Sinimäel, Järvamaal Türil, Tartumaal Kodijärvel ning Valgamaal Tõrvas. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.

Loe edasi: Pärnumaal Vändras valmisid psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsed peremajad

Klubi Tartu Maraton ootab uuel hooajal radadele üle 40 000 rahvasportlase

2012. aastal osales Klubi Tartu Maraton üritustel kokku 36 127 spordisõpra ning vaadates ürituste kasvutrendi, oodatakse järgmisel aastal rajale üle 40 000 rahvasportlase.

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehe Indrek Kelgu sõnul on Klubi Tartu Maratonil hea meel, et üha enam inimesi leiab tee tervisespordini. „Meie missioon on motiveerida inimesi elama tervislikult ja sportima aastaringselt ning loodame, et meie üritused aitavad sellele kaasa ka edaspidi.“

Ürituste hooaja avab 42. Tartu Maraton, mis toimub juba 17. veebruaril 2013. 2012. aastal osales 41. Tartu Maratoni programmilistel üritustel 9563 spordihuvilist, 2013. aastal ootame üritustele 10 000 suusasõpra.

Klubi Tartu Maraton korraldab aastas kuute suuremat üritust, mida raamivad kümned kaasüritused. Nelja suuremat üritust koondab SEB Tartu Neliküritus, mis on üritustesari motiveerimaks inimesi sportima aastaringselt. Teenindades enam kui 36 000 osalejat aastas on Klubi Tartu Maraton suurim rahvaspordiürituste korraldaja Baltikumis.

Hoia info saamiseks silma peal ka Klubi Tartu Maratoni kodulehel ja nende Facebooki lehel.

Põlvamaa linarosinad lõid Tartu Näituste keskkonnamessil laineid

Linarosinad meenutavad maitselt magusaid mandleid.
Foto: Toomas Kelt

“Kes proovis, see kiitis!” võiks iseloomustada SA Põlvamaa Arenduskeskuse poolt Tartu Näituste keskkonnamessil Elukvaliteet tutvustatud linarosinaid. „Neist võib saada Põlvamaale iseloomulik maius,“ rääkis Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant.

Linarosinad on toodetud magusa ja kergelt pähklilise maitsega linaseemnekoogist, selgitas Marran. Linarosinad on väga kasulikud, sest sisaldavad suures kogus limaainet ja Omega 3 rasvhappeid, mis korrastavad seedimist ja reguleerivad kolesterooli taset veres. Seetõttu peetakse Omega 3 rasvhappeid südame-veresoonkonna haiguste ennetajaks. Linarosinaid toodab Põlva väiketootja Raili Kallavus, rosinate saamiseks karamelliseeritakse linakooki fariinsuhkruga.

SA Põlvamaa Arenduskeskus tutvustab keskkonnamessil Rohelisemat märki, mis ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal valmistatud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 190 tootenimetuse, mida pakub 35 ettevõtet.

Tartu Näituste messikeskuses toimunud keskkonnamess Elukvaliteet tutvustas keskkonnateadlikke ettevõtteid ja organisatsioone. Messil olid esindatud elektriautod, mahetoit, päikesepaneelid, taaskasutus ja mitmed uudsed ettevõtmised. Nii näiteks tutvustas Maaülikool päikesepaneelide toimimist ja kokkupanekut.

Peapiiskop räägib pühapäeval Kapa stuudiumis inimlikust ja jumalikust õnnest

Pühapäeval, 9. detsembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium peapiiskop Andres Põdra arutlus „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes Kapa stuudiumi kuulajate ette astub pigem filosoofi ja teoloogina, ütles oma ettekannet tutvustades, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua-vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Loe edasi: Peapiiskop räägib pühapäeval Kapa stuudiumis inimlikust ja jumalikust õnnest

Viljandi maavanem Kruuse: Paistu sotsiaalkeskus on märk Viljandi maakonna tulevikuhoolekande arengusuunast

Pildil: Sotsiaalkeskust õnnistab Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla, mulgi kuuega Paistu vallavanem Ene Saar, tema kõrval Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

“Kuidas me ka ei püüaks, haiglast kodu teha võimalik ei ole”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse Paistu sotsiaalkeskuse avamisel 6. detsembril. “Vastupidist aga küll. Hoone lihtsus, säästlikkus ja sisuliselt kõikide sotsiaalteenuste olemasolu tagab selle, et säilib võimalikult palju kodutunnet. Siin on see saavutatud,” tunnustas Kruuse vallavanem Ene Saart.

“Paistus saavutatu on hea näide sellest, kuidas luua väiksemasse, kuid samas tõmbekeskuse – antud juhul Viljandi lähiümbrusesse keskkond, kus saab väärikat vanaduspõlve veeta. Samas annab sotsiaalkeskus kohapealsetele inimestele teenistusvõimaluse,” selgitas Kruuse.

Kruuse lisas, et rõõm on sellestki, et Ene Saare tänased suurepärased kogemused piirkonna arendamisel on oodatud uues rõngas-, ehk Viljandi vallas.” Just selliseid häid praktilisi, teostatud kogemusi meie maakond ja Eesti tervikuna vajabki,” kinnitas Kruuse.

Meremäe vald särab jõulutuledes

Setomaa tipp – Meremäe vald on jõulumeeleolus, sest kahes suuremas külas säravad jõulupuud. Viimati sai vallas kaunistatud kuuskede all käidud ja jõuluvalgust imetletud üle viie aasta tagasi.

Obinitsas säravad kasvaval kuusepuul pisikesed punased tuled ning Meremäel on ehitud siniste tuledega koolimaja juures kasvav üle 12 meetrine kuusk.

Erilise Setomaale sissesõidumeeleolu loob aga Meremäe vaatetorni sirged ja sihvakad vormid, mis on valge valgusvoolikuga kaunilt esile tõstetud. Pimeduses helendab 18 meetrine torn täies hiilguses ja pidulikkuses.

Talvisel ajal valgustatud vaateplatvormile ronida ning Lõuna-Eesti kagunurga metsade-mägede-orgudega kaetud maastiku vaadata ja imetleda pole aja raiskamine.

Lumise talvenaudingu saate kohe kindlasti!

Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.

“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.

Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.

Loe edasi: Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Korteriühistute liit: ühistu kohustus linna maalt lund rookida on ülekohtune

Lumine talv on toonud ühistutele lisamure – kuidas hoida korras nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi peab olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Või siis saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni,” teeb ta ettepaneku. Korteriühistute heakskiitu on leidnud aga kohalike omavalitsuste aktsioonid, mille käigus jagatakse libedusetõrjeks ühistutele tasuta sõelmeid.

Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Statistikaamet paneb rahvaloendajate mobiiltelefonid oksjonile

Statistikaamet paneb osa rahva ja eluruumide loendusel kasutusel olnud mobiiltelefonidest avalikule enampakkumisele. Kokku läheb elektroonilisel oksjonil pakkumisele 720 rahvaloendajate kasutuses olnud mobiiltelefoni.

„Osa mobiiltelefonidest jäi riigisektori kasutusse, ülejäänud paneme aga 10-telefoniliste komplektidena enampakkumisele,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Kokku müüakse enampakkumisel 720 kasutatud mobiiltelefoni Samsung GT-E1081. Telefonid müüakse 10-telefonilistes komplektides alghinnaga 5 eurot komplekt.

Enampakkumisest saab võtta osa alates tänasest elektroonilises oksjonikeskkonnas Osta.ee. See oksjon kestab 21. detsembrini 2012. Otselink pakkumisele.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.