Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ärgitab õpilasi uurima kodulugu

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit kutsub õpilasi osalema koduloouurimuste konkursil. Tööde esitamise tähtaeg on 29. märts 2013.

Koduloouurimuste konkursi eesmärgiks on innustada õpilasi tegelema oma kodukandi ajaloo ja kultuuripärandi uurimise ja teadvustamisega. Konkursile võib esitada töid mõne Jõgevamaa valla, linna või küla ajaloost, kohalikest pärimustest ja kommetest, maakonnas elanud ja tegutsenud tuntud isikutest vms.

Konkursi korraldab Jõgevamaa Omavalitsuste Liit koostöös Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguga. Tööde hindamine toimub kahes kategoorias. Eraldi arvestus käib 7.-9. klasside vahel ja 10.-12. klasside vahel.

Konkursi juhendiga on võimalik tutvuda Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel (alajaotuses “Konkursid”). Juhendile on lisatud loetelu võimalikest teemadest, mille on välja pakkunud Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu.

Kõik konkursil osalenud õpilased ja nende juhendajad kutsutakse vastuvõtule Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi 2013. aasta kevadel. Samas toimub ka auhindade üleandmine.

„Põhjakonna“ idee autorit tunnustati teenetemedaliga

Nädalavahetusel toimunud ühisõppusel “Põhjakonn” annetati Viru maleva kaitseliitlasele, nooremleitnant Sven Neudorfile ühisõppuse “Põhjakonn” ellukutsumise ja koostöö arendamise eest Järva maleva teenetemärk.

Teenetemärgi üle andnud Järva maleva kaitseliitlane nooremleitnant Jaanus Noorveli kommenteeris Sven Neudorfit, kui ärgitajat ja Järva malevaga kontakti loojat ning sidepidajat.

“Meest tuleb meeles pidada. Meeldiv koostöö neli aastat Viru malevaga ja ilma Svenita poleks Järva maleval ja üldse Kaitseliidul sellist õppust. Ei taha teistele algatajatele liiga teha, aga temalt see algusidee tuli,” sõnas Noorveli.

“See märk anti küll mulle, aga tegelikult see märk kuulub teile,” sõnas Neudorf tagasihoidlikult, viidates oma üksuse meeste panusele.

7.-9. septembrini toimus Tapa Polügoonil Kaitseliidu malevatevaheline ühisõppus “Põhjakonn”, millest võtsid osa kaitseliitlased viiest malevast. Osalesid Viru, Alutaguse, Rapla, Järva ja Tallinn – kokku 240 meest ja naist. “Põhjakonn” toimub Viru maleva eestvedamisel juba neljandat aastat. Varasemalt on ühisõppusel kaasa löönud Järva ja Tallinna maleva kaitseliitlased.

Nädalavahetusel oodatakse talgulisi Matsallu ja Vormsile

SA Eestimaa looduse Fond ootab selleks nädalavahetuseks veel abikäsi nii Matsalu kui Vormsi talgutele.

Mõlemad talgud algavad reede õhtul ja lõpevad pühapäeval. Talgutööks on sel nädalal liigkadakate mahavõtmine, kokku kandmine ja okste lõkkes põletamine.

Lisaks väärtusliku pärandkoosluse taastamisele aitavad talgulised seeläbi tublisti parandada Matsalus kaitsealuse kõre ja Vormsil haruldaste samblikuliikide elupaiga tingimusi.

Talgute olme ja tööjärgsete plaanide kohta saab lähemalt uurida talgulehtedelt: Matsalu http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe, Vormsi http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Tartu suunalt tulijad saavad Matsalu talgutele ELFi väikebussiga.

 

Võru Spordikeskuse juhiks valiti Maidu Laht

SA Võru Spordikeskus juhatuse liikmena on asunud tööle 34-aastane Maidu Laht. 

Sihtasutuse nõukogu esimehe ja konkursikomisjoni liikme Siiri Toomiku sõnul laekus konkursile 19 taotlust. „Avaldusi kaaludes, analüüsides kandidaatide vastavust konkursi tingimustele, kutsus nõukogu teise vooru viis kandidaati. Hääletamise tulemusena osutus
juhatuse liikmeks valituks Maidu Laht,“ kommenteeris Toomik.

„Maidu Laht omab juhtimiskogemust ja kunagise eduka kergejõustiklasena on ta kursis spordimaastikul toimuvaga. Mait on korraldanud avalikke üritusi, tal on projektikirjutamise ja -juhtimise kogemus,“ iseloomustas Toomik spordikeskuse vastset juhti.

Maidu Laht on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna füsioteraapia erialal. Ta on töötanud õpitud erialal, pidanud müügijuhi ametit ning eelmiseks töökohaks oli Misso vallavalitsus, kus ta töötas majandusspetsialisti ja arendusnõunikuna.

Tööleping kirjutati alla 3. septembril.

Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale

Torma ja Pala valla taidlejad Türgimaal rahvakultuurifestivalil. Foto: Evi Shtukert

Türgis asuvasse Altinoluki linna jõudis augusti lõpunädalal autobuss, millest väljusid Torma naisrühma tantsijad, Torma valla segakoori “Sõbrahing” lauljad ning tantsupaarid Pala segarühmast “Tuuritajad.” Jõgevamaa isetegevuslased saabusid selles piirkonnas toimuvale Ida-Mointi rahvakultuurifesitvalile.

Torma naisrühm on osalenud kuuel korral kultuurifestivalil Europead. Sadala külade seltsi rahavamajas proovidel käiv Torma valla segakoor “Sõbrahing” on laulnud Ungaris Szegedis ning Pala segarühma “Tuuritajad” on paarid tantsinud samas riigis asuvas sõprusvallas. Augusti viimastel päevadel mindi koos Türgimaale Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile, mida korraldati kuuendat korda. Infot sündmusest  saadi Europeade kodulehelt.

“Et sõitsime Türki ühe bussiga, suhtuti meisse kui ühte isetegevuslaste peresse Eestis,” ütles  Torma naisrühma eestvedaja Evi Shtukert. “Festival algas rongkäiguga. Kolmel päeval olid meie kollektiividel ühised etteasted, milleks anti aega 20 minutit.  Torma naisrühm ja Tuuritajate rahvatantsijad tantsisd  Torma valla segakoori laulu saatel. Kontserdid olid tänavatel ja väljakutel. Küllap tubastes tingimustes olekski esinejatel ja publikul liiga kuum hakanud, sest kraadiklaas näitas 38-42 kraadi sooja. Janu kustutamiseks kandsime pidevalt kaasas veepudeleid. Jooki kulus siiski vähem kui algul arvasime.”

Võlusid “Tuljak”  ja “Saaremaa valss”

Torma valla segakoori dirigent Mare Talve rääkis, et repertuaari ettevalmistamisel peeti silmas, et rahvusvahelistel kultuurisündmustel soovitakse üldjuhul näha iga maa etlejate omapära. Loe edasi: Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale

Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Alates tänasest algavad 83 lasteaia- ja koolilastele mõeldud tasuta RMK loodusõppeprogrammi, mis pakuvad oktoobri lõpuni võimalust koguda uusi ja värskendada olemasolevaid loodusteadmisi.

Erineva raskusastmega programme pakuvad kokku 18 looduskeskust üle Eesti. RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul keskenduvad programmid peamiselt praktiliste teadmiste omandamisele. “Sügis on metsas teatavasti koriluse tippaeg – selgi aastal on rohkelt pohli, seeni ja jõhvikad veel valmimas. Metsahüveks võivad olla aga ka teadmised, mille uueks õppeaastaks koos tarkusepurki talletame ning koolis või muul vajalikul hetkel kaane alt välja võtame,” selgitas Helen Luks õppeprogrammide sisu.

Sügisprogrammid viivad noored huvilised metsast rannikuni. Programmide raames minnakse seenele-marjule, et uurida, mida tasub suhu pista ja mida mitte, vaadeldakse mere ääres rändlinde, uuritakse miks peetakse jahti ja kuidas edenevad metsas sügistööd. Noortele soovitakse selgitada, et inimene ja keskkond on üksteisele vajalikud ja kasulikud. “Samuti anname ülevaade sellest, kuidas metsade jätkusuutlik majandamine tagab nende taastumisvõime ja puiduressursside olemasolu,” rääkis Luks ning lisas, et käesoleva aasta alguses alanud metsamajandamist selgitav pilootprogramm, millest võttis kevadel osa 10. klasside 676 õpilast üle Eesti, ootab samu noori ka sügisesele jätkuprogrammile. Loe edasi: Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Täna jõuab lõpule konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine.

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab täna, 10. septembril koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse täna tunnustus üle Harjumaa ja Läänemaa peredele.

Harjumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Heikki Ylöneni perekond Nissi vallast. Tunnustamine toimub täna kl 12.00 Harjumaal Nissi vallas Nissi Maarja koguduse majas.

Läänemaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Urmas Lai perekond Risti vallast. Tunnustamine toimub täna kl 14.00 Läänemaal Risti vallas Piirsalu külas. Kogunetakse Piirsalu pargi väravas, edasi suundutakse Liiva talumuuseumi ja Piirsalu rahvamajja.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Tartu linnaraamatukogu vanim lugeja sai 100 aastaseks

Eile tähistas Tartu Linnaraamatukogu lugeja Hilda Reimand 100. sünnipäeva. Mõni päev enne juubelit tellis vanaproua teda kodus külastanud raamatukoguhoidjalt lugemiseks Sofi Oksaneni uue romaani “Kui tuvid kadusid”, mille eestikeelne tõlge hetkel veel ilmumata. 

Hilda Reimand lõpetas 1930. aastal Tallinna Pedagoogikaseminari, olles omandanud tütarlaste käsitööõpetaja eriala. Noor õpetajanna suunati tööle Petserimaale, esialgu Obinitsasse, seejärel Petseri linna. Pildid 1939. aasta suurest Petseri tulekahjust on Hilda Reimandil veel tänini silme ees. Järgnes võimuvahetus ja peagi küüditamine, sest abikaasa oli sõjaväelane. Tagasi Eestisse jõudis Hilda Reimand 1956. aastal ja töötas Tartu Forseliuse Gümnaasiumis kuni pensionini.

Proua Reimand on ammune linnaraamatukogu lugeja. Tema koduraamatukoguks oli Tähe tänaval asunud Koidula-nimeline haruraamatukogu, praeguse Karlova-Ropka raamatukogu eelkäija. Hea sõnaga meenutab ta raamatukogu legendaarseid salonglikke muusikaõhtuid. Viimased 15 aastat kasutab ta linnaraamatukogu pakutavat koduteenindust. Raamatukoguhoidja külastus on proua Reimandi jaoks sündmus, mida ta väga ootab.

Proua Reimandi sõnul on tema pika elu õhtupooliku toeks olnud pere ja raamatud. Raamatutest on ta saanud rõõmu ja tervist. Raamatukoguhoidja Nadežda Savostkina kinnitab, et Hilda Reimandile ei ole vaja raamatuid soovitada, tal on alati olemas nimekiri sellest, mida lugeda tahab. Ta kuulab Vikerraadiot, loeb Postimeest ja Eesti Naist ning leiab sealt vajaliku info uutest raamatutest.

Vanaproua loeb läbi pea kõik ilmuvad mälestused ja elulood – tema huviorbiiti kuuluvad ühteviisi Aino Kallas, Mihkel Mutt ja Imbi Paju. Ta on läbi lugenud kõik, mis ilmunud Petserimaa kohta, sageli tellib ta lugemiseks eesti luulet. Eesti klassikat hindab proua Reimand väga kõrgelt, ja kuigi uuemale kirjandusele annab pigem hävitava hinnangu, on ta huviga läbi lugenud M. Raua “Musta pori näkku” ja nimetab ühe oma viimase aja lemmikuna V. Luige “Varjuteatrit”. Murelikuks teevad proua vaid väga mahukad raamatud (nagu Sirje Kiini raamat Marie Underist) – tal on raske neid käes hoida.

Linda Jahilo, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu avalikkussuhete juht

Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi osalema loovtööde konkursil „Koolisöökla minu unistustes”, kus saab läbi joonistuse või video edasi anda oma nägemuse, milline peaks olema üks meeldiv ja hubane koolisöökla.

Loovtööde konkurssi erinevatel koolitoidu ja koolisööklaga seotud teemadel korraldab instituut tänavu kuuendat korda. Eelmisel aastal said õpilased fantaseerida teemal „Kui ma oleksin koolikokk” ning siis laekus kokku 528 tööd. „Konkursi eesmärk ongi võimaldada noortele kaasa mõelda tervisliku koolilõuna teemadel,” lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees. „Nii väärtustavad nad ka enam koolikokkade igapäevast tööd ning samas saavad toitlustajad õpilaste tööde varal muuta koolitoitu mitmekesisemaks, uudsemaks ning sööklaid meeldivamaks paigaks.”

Konkursil võivad osaleda kõik kooliõpilased 1.-12. klassini. Algklasside õpilased saavad konkursil osaleda tasapinnalise töö ehk (arvuti)joonistuse, maali või kollaažiga, põhikooliõpilased kas tasapinnalise töö või videoga ning gümnaasiumiõpilased videoga. Tasapinnaline töö tuleb valmistada individuaalselt, videod kas grupi või klassi ühisloominguna.  Loe edasi: Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua