13 juuni 2012 Archives

Olümpiaootus jõudis Taskusse

Seoses lähenevate Londoni olümpiamängudega on Tasku keskuse Soola tänava poolne vaateaken sisustatud esindusliku olümpianäitusega.

Eesti Spordimuuseumi väljapanekus saab nii sõnas kui pildis tutvuda kõigi eestlastest suveolümpiavõitjatega, täiendada oma olümpiateadmisi ning kasutada harukordset võimalust heita pilk valikule Eesti Spordimuuseumi olümpiaharuldustele. Vaateaknal on väljas näiteks olümpiavõitja nii Aavo Pikkuusile võidu toonud jalgratas, Gerd Kanteri ketas, Viljar Loori võrkpall kui ka teisi ajaloolisi esemeid.

Kes oli esimene eestlasest olümpiavõitja? Millal sai eestlane kuldmedali veepallis, millal võrkpallis, millal korvpallis? Kes alistas olümpiamängude maadlusturniiril kõik vastased kokku vaid veidi enam kui 13 minutiga? Millise rattaga võistles Aavo Pikkuus? Kus asub Eesti Spordimuuseum? Kes on karjääri jooksul püstitanud 43 maailmarekordit? Milline nägi välja Eesti esimene kahekordne olümpiavõitja?

Kõigile neile küsimustele saab kuni 22. juulini vastuse Tasku keskuse vaateaknalt Eesti Spordimuuseumi olümpiateemalisest väljapanekust.

Olümpiavõitjate stendid on valminud koostöös Eesti Olümpiakomiteega.

Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Mootor Grupi juhatusõ esimiis, Eesti kõgõ suurõmba bussifirma Sebe ja viil mitmõ transpordifirma umanik Osula Hugo (55) sõit esi kah rohkõmb bussi ku autoga. Sõmmõrpalo valla Osula küllä intervjuud andma tull’ tä väikubussi RAF Latviaga, määndsega Vinne aigu marsruuttaksot sõidõti.

Hugo kasvi külh üles Ida-Virumaal Mäetagusõl, a võro veri kisk tedä iks siiä.

Sebe om valitu kõgõ parõmbas tüüandjas inemiisi vidämise alal (2009). Kuis olõti jõudnu sinnä, et bussijuhi omma kõgõ lahkõ ja ku buss jõud Võrolõ, sis ütles juht võro keelen: «Olõti jõudnu Võrolõ. Hää võrokõsõ, aituma, et sõitsõti Sebe bussiga, hääd kodojõudmist!»

Ku majanduskriis oll’, sis bussijuhi kurtsõ: inemise omma murrõn, tulõva bussi ja sõimasõ meid. Kõnõlimi sis näile, et kaegõ: noil inemiisil ei olõ tüüd, a ti istuti hummogu bussiruuli, õdagu lääti kodo ja saati kimmäl kuupääväl palga kätte. Pruuvkõ olla toes noilõ, kes ei tiiä, mis uma murrõga tetä! Ku saa rohkõmb palka massa, saa parõmbit bussijuhtõ tüühü võtta. Esieränis tubli om mi Võro kollektiiv: võrokõsõl om iks lahkus seen, hää tujo ja suuv ummi tundit vällä näüdädä. Mu esä oll’ väega emotsionaalnõ inemine, võro rahvas om ülepää emotsionaalnõ.

Nii et võrokõisiga om lämmi läbisaaminõ?

Om jah! Ku esä vangilaagrist tagasi tull’, pidimi jäämä Ida-Virumaalõ. A 1960.-70. aastil kävemi egä nädälivaihtus Võromaalõ sugulaisi mano, mõlõmba vanaimä mano. Esä iks ütel’, et ku joba Tartost läbi, sis lätt hing vallalõ. Võromaal omma eestläisi juurõ, tundõ ja vägi!

Olõti ütelnü, et teil ei olõ Hispaanian suvilat. A kas Võromaal om uma majakõnõ?

Kah’os ei olõ, suvõkodo om hoobis Hiiumaal – Kõpu puulsaarõ tagomadsõn otsan Kalana külän. Imä eläs iks Alutagusõ mõtsu seen ja pidä mehidsemajapidämist katsa suurõ taruga. Nii ma käügi Ida-Virumaa ja Hiiumaa vaiht, Võromaalõ trehvä kuun kõrra. A 2003. aastast, ku Võro autobaasi pankrotist üle võtsõmi ja siiä pall’o hinge pandsõmi, olõmi saanu väega hää tulõmusõ hindä meelest. Päält tuu, et bussijuhi omma tubli, teemi tüükuan egäsugutsit imevigurit Suumõ, Ruutsi ja Norramaalõ.

Teiti Norra ringraamiiskunnalõ bussi-remonditüükua.

Rikka norraka tahtsõ säänest «imeasja» telli. Oll’ murõ, kuis peenükese tüüga toimõ tulõmi, a Võro mehe vidi vällä. Arva, et seolõ telmisele tulõ timahava ja järgmädsel aastal lissa. Loe edasi: Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Ameerika naljaleht on kogunud päevaga üle 140 000 dollari heategevuseks

Matthew Inman, internetis ülipopulaarse naljalehekülge The Oatmeal omanik, kuulutas peale temale esitatud juriidilist süüdistust välja annetuskampaania vähiuuringute ja metsloomade toetuseks.

Kogu lugu algas umbes aasta tagasi, kui Matthew saatis FunnyJunk.com asuvale, naljapilte avaldavale leheküljele teate, et seal on esindatud üle saja tema originaaltöö, kus ei ole mingit viidet algallikale ning palus need maha võtta. FunnyJunk vastas teatades oma lugejaskonnale, et Oatmeal soovib nad sulgeda ning kohtusse kaevata, millele järgnes tohutu ähvarduste ja solvangute torm The Oatmeal aadressil, me räägime ikkagi mitme miljoniliste vaatajatega internetikeskkondadest, ning asi jäi tol hetkel sinna paika.

Nüüd, umbes aasta hiljem, aga sai Matthew Inman ametliku teate FunnyJunk´i juristidelt, kus nõutakse 20 000 dollarit valuraha lehekülje laimamise ning valeinformatsiooni edastamise eest. Vastasel juhul lubatakse minna kohtusse.

Nagu Mathhew Inman ise oma blogis kirjutas, siis :“Ma ei taha olla segatud kohturuumi jamadesse. Ma ei taha veel rohkem raha maksta oma advokaadile. Kas te ei igatse päeva, kui ma lihtsalt avaldasin kaks koomiksit nädalas, selle asemel, et sellise jamaga tegeleda? Ma ütlen teile, kuidas ma nüüd käitun.“

Edasine kuulub kindlasti tulevikus internetiajaloo kuldvaramusse. The Oatmeal avaldas temale saadetud kirja koos omapoolsete vastulausetega. Peale seda kuulutas Matthew välja, et:

1.Ta üritab koguda annetustena 20 000 dollarit

2.Ta võtab selle raha välja ning teeb sellest pildi

3.Ta saadab selle pildi koos endapoolsete illustratsioonidega kirja saatnud advokaadile

4.Ta annetab pool summast Riiklikule Eluslooduse Fondile ja pool vähiuuringuteks Ameerikas.

Annetuskampaania kuulutati välja eile TheOatmeal.com lehe peal. Praeguse seisuga on annetatud üle 141 000 dollari ja kampaania kestab veel kaks nädalat.

Toimetas Mart Valner

Vinnis saab kuulda sepahaamri kolksumist

Sel nädalal toimuvad Vinni vallas Rakvere Ametikooli Küti sepikojas tehnikahuvilistele noortele sepatöö koolitus ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumis metallitööga seotud õpitoad. Koolituse käigus osaletakse ka Tartu Ahhaa Teaduskeskuse õpitubades.

”Ütelus, et – rauda tuleb taguda kuni see kuum on – kehtib ka tänapäeval. Meister Toomase juhendamisel allutavad õpipoisid ja õpitüdruk Gerda Johanna rauda oma tahtele,” ütles MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige Gustav Saar.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed koostöös Rakvere Ametikooli ja ringijuhendaja Rein Leichteriga turgutavad noorte tehnikaalast huvitegevust. Projekt sai kaasrahastuse LEADER programmist, MTÜ Partnerid tegevusgrupist.

Andres Kõiv: ettevõtjatele tuleb anda rohkem teavet

Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul tuleb anda senisest enam teavet nii Eesti maksukeskkonna kui Võrumaa tööjõuturu kohta.

Maavanem nentis seda pärast eile Tallinnas toimunud kohtumist Taani ettevõtjatega, kellele tutvustas võimalusi tegutsemiseks Võrumaal. “On selge, et me peame info jagamiseks rohkem tööd tegema, sest küsimustest tuli selgelt välja, et meie riigi ja ettevõtluskeskkonna kohta tervikuna teatakse liiga vähe,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul lepiti kokku, et taanlased tulevad suve lõpus Võrumaale, et kohtuda ettevõtjatega ning tutvuda maakonna ja selle pakutavate võimalustega. “Näen siin suurepärast võimalust kasutada meie maakonna asukohta
väliskapitali siiatoomiseks. Võrumaa asub suhteliselt lähedal Riiale, Pihkvale, Novgorodile, Moskvale ja Tallinnale, meie asukoht on atraktiivne,” lausus maavanem.

Kohtumisel andis Kõiv ülevaate kutsehariduse ja täiendkoolituse võimalustest Võrumaal, samuti sellest, millist abi vajavad ettevõtjad tegevuse käivitamiseks ja arendamiseks. “Kagu-Eestis ja Tartus on mitu heal tasemel kutsehariduskooli, kus igal aastal lõpetab hulk noori, kes on omandanud erialased oskused ja suunduvad tööturule,” rääkis maavanem. Tema sõnul saame koostööpartnerina olla teiste riikide ettevõtjatele abimeheks ja nii tuua kasu ka Võrumaa inimestele.

Puuetega laste vanemad ja hooldajad said infoteatmiku

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustab täna infoteatmikku “Abiks puudega lapse perele 2012”, mis on suunatud eeskätt puuetega laste vanematele ja hooldajatele.

Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega lastele ja peredele suunatud teenustest ja toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja erinevate puuetega laste ja peredega tegelevate organisatsioonide kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, kes soovivad liituda nende ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja teatmiku koostaja Külli Urbi sõnul on puudega lapse ja tema pere toetussüsteem nagu pusle, mille taustapildiks on laps oma vajadustega. Sellise keeruka süsteemi haaramine kriisiolukorras on tõeline väljakutse, võttes vanematelt palju jõudu ja aega. “Selleks, et keerulisel teenuste- toetuste maastikul paremini orienteeruda, oleme sellesse teatmikku koondanud informatsioonipuudega lastele ning nende peredele mõeldud riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest,” märkis Urb.

Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos. Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehel: www.tallinnakoda.ee

Infomaterjali väljaandmist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 24 000 puudega inimese, kellest 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Sõmerpalu õpilased laagerdasid Sulbis

30. ja 31. mail toimus taaskord traditsiooniline Sõmerpalu põhikooli looduslaager Sulbis, millest võtsid osa 5. – 9. klassi õpilased. Päevad möödusid kiirelt ja lõbusalt.

Esimese päeva hommikul oli meil külas robotiteater, mille eesmärgiks oli tutvustada LEGO MINDSTORMS platvormi ning anda kõigile võimalus robotitega tutvuda ning end arendada. Seejärel nägime robotiteatrit Lego muinasjutt. Lisaks tutvustati meie robotiparki, kuhu kuulusid sellised vahvad tegelased nagu skorpionid, tont, memm, Kalev, Olev ja Sulev ning dinosaurus PLEO ja tantsiv robotimees Nao. Robootika töötoas oli väga huvitav, sest sai tundma õppida robotite ehitust ja programmeerida neid liikuma.

Peale seda saime kõik vibu lasta meie kooli vilistlase Ragnar Raagi juhendamisel. Enamasti lasti ikka märgist mööda, kuid paaril õpilasel õnnestus nool ka kümnesse sihtida. Õhtupoolikul toimus orienteerumisvõistlus ja kanuumatk Võhandu jõel, mis oli meile täiesti tasuta. Pärast matka oli võimalus saunas käia ning mõned julgemad käisid ka jões ujumas. Õhtul esinesid kõik võistkonnad oma kavadega teemal „Ürgajast kosmoseni.“ Sel aastal võtsid esinemisest osa KÕIK võistkonnad, eriti üllatasid poisid toredate luuletuste ja tantsudega. Enne öörahu toimus väike disko.

Teisel päeva hommikul uurisime jõeelustikku ja tutvusime Roosu talu tegemistega. Loovust saime rakendada kivide värvimisel: iga võistkond pidi mõtlema ühe teema ning selle kivide peale joonistama. Oli ka käepaelade punumine – kõik said endale lõbusas mustris käepaela. Peale seda tuli meile rääkima oma tööst Rõuge vabatahtlik päästeametist ja jahimees Toomas Kaun. Lõpuks oli parimate autasustamine. Sel aastal tuli võitjaks võistkond „Kiskjad sääsed 19. sajandist“, koosseisus Kristel Nõmmik, Karoliine Palok, Merit Väits, Eva- Lisa Ehte, Annaliisa Kinna ja Gerhard Mandli.

Kaks laagripäeva olid väga sisutihedad, täis huvitavaid ja lõbusaid tegevusi! Fotosid saab vaadata siit.

Artikli kirjutasid 7. klassi õpilased Karoliine Palok ja Kristel Nõmmik

Noarootsi kepikõnnimaraton ootab kõndijaid

Järjekorras juba teine Noarootsi kepikõnnimaraton saab alguse pühapäeval, 29. juulil Roosta Puhkekülas, kui kell 11.00 antakse maratonile start.

Korraldajate sõnul on täismaratoni ehk 42,2 kilomeetri läbimine kindlasti enese proovilepanek, kuid samas jõukohane pea igale aktiivsele inimesele. Samuti ei nõua kepikõnnimaratonil osalemine erilisi võimeid ega oskusi nagu jooksumaraton või paljud teised spordialad. Kes aga siiski veel täispikka maratoni kõndida ei julge, saab valida poolmaratoni ja 10-kilomeetrise raja vahel. Igaüks saab distantsi läbida endale sobivas tempos, kuna rajad on tähistatud ja seega äraeksimist ei ole karta. Maraton toimub Noarootsi poolsaare kaunite männimetsade vahel kruusa- ja metsateedel, mis sobivad kepikõnniks lihtsalt ideaalselt.

Korraldajad väidavad, et koos kõndides saab nautida üksteise seltskonda ja Noarootsi kaunist loodust ning tunda rõõmu värskes õhtus liikumisest. Pärast raja läbimist saavad kõik osalejad keha kinnitada ning Roosta Puhkeküla peamaja saunakompleksis lõõgastuda.

Soovi korral on võimalik laenutada ka kepikõnnikeppe. Laenutus maksab kaks eurot ning soovist palutakse eelnevalt teada anda aadressil elamusretked@firmasport.ee. Mida varem, seda parem, sest käimiskeppe on piiratud koguses – viimasel minutil tahtjatele ei pruugi enam jätkuda.

Kuni juuni lõpuni saab maratonile registreerida soodushinnaga, rohkem infot: www.elamusretked.ee

Nädalavahetusel stardib Eesti pikim jooks

Ultrajooksuklubi korraldab 16.-17. juunil 2012 a Eesti kõige pikema jooksu- ja käimisürituse – Laulasmaa Ultra. Oma võimeid proovib 12 naist ja 32 meest. Osalejaid toetab 25 vabatahtlikku.

Rada on kokku avatud 26 tundi, mille vältel saab joosta/ käia alates ühest ringist (21,1 km) kuni kaheksa ringini ehk kuni 168,8 km (neli maratoni). 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisa – Keila-Joa – Türisalu – Vääna- Jõesuuni ning sealt tagasi Helikülasse ja Meremõisa.

Lähemalt saab Laulasmaa Ultra kohta lugeda ultrajooksuklubi kodulehelt www.estonian-ultrarunners.com.