3 september 2011 Archives

Ullo Toomi preemia läheb Võrumaale

Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau. Stipendium antakse üle tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.

Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.

1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.

Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

PRIA kutsub maaelu mitmekesistamiseks investeeringutoetust taotlema

12. septembrini saavad väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.

„Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,“ märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.
Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba.
„Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,“ loetles Sigmar Suu.

Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil.

Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini.

Keskkonnauudiseid maailmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb KUKU raadio saatele Ilmaparandaja kord kuus kokkuvõtte põnevamatest keskkonnauudistest laiast maailmast. Saade on eetris täna kell 14:

Augustikuu välisuudistes oli seekord ohtralt juttu ninasarvikute salaküttimisest. Väidetavalt on läinud Aasias liikvele müüdid, et ninasarviku sarvedega saab ravida vähi- ja insuldiohvreid. Ajalehe „The Observer“ andmetel aga kasutatakse Kaug-Ida maade alternatiivmeditsiinis ninasarviku sarvesid kõikvõimalike teistegi haiguste raviks, alates düsenteeriast, lõpetades unetusega. See kõik kokku on tohutult suurendanud ninasarvikute salaküttimist.

Ninasarviku sarve kilohind on tõusnud juba üle 50 tuhande inglise naela. Kuna see on juba suurem kui kulla, teemantite, kokaiini või heroiini kilohind, siis on ninasarvikute olukord läinud vägagi pingeliseks. Ajalehe The Guardian andmetel makstakse Hiinas ninasarviku sarve eest kaks korda suuremat kilohinda kui kulla eest.

Eriti tugevalt on astunud ninasarvikute kaitseks välja Inglismaa, kus korraldatakse mitmeid kampaaniaid, mis kummutavad müüte nende sarvede ravivast mõjust. Samuti korraldab Inglismaa vastavasisulisi seminare Lõuna-Aafrikas-, kus ninasarvikute salaküttimine on praegu väga levinud. Loe edasi: Keskkonnauudiseid maailmast

Viljandimaale Kõpule otsitakse perearsti

Viljandi maavanem kuulutab välja konkursi Kõpu vallas vabanevale perearsti nimistule. Nimistu suurus 2010. aasta 31. detsember seisuga on 827 inimest. Kõpu valla piirkonnas on üks perearsti nimistu, seega maksab Eesti Haigekassa pearaha 1200 isiku eest.

Praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine seadustega kehtestatud korras määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Kõpu vallas. Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur ütles, et Kõpu vald on oma perearsti kenasti toetanud. Perearstiga koos töötav õde on nõus jätkama ka uue arstiga.

Konkursil osalemise tingimusteks on arsti meditsiiniline kõrgharidus, perearsti kvalifikatsioon; õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ning
võimalus alustada praktiseerimist hiljemalt 1. novembrist. Avaldusi oodatakse maavalitsusse 8. oktoobrini.

Eesti elanikud eelistavad rahvaloendust interneti teel

Kaks kolmandikku Eesti elanikest on valmis aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel vastama loendusküsimustikule interneti teel, selgus uuringufirma Faktum & Ariko poolt augustis läbi viidud küsitlusest.

“Küsitluse tulemused on väga julgustavad ja annavad alust loota, et Eestil on võimalik teha maailma rahvaloenduste e-loenduse rekord,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Kõige suurem interneti teel loendamise osatähtsus on seni maailma rahvaloendustest olnud Lõuna-Koreas, kus küsimustikule vastas veebis üle 40% riigi elanikest.

Küsimusele “2011. aasta loendusel on võimalik valida, kas vastate rahvaloendajale või täidate ankeedi internetis ise. Kumba võimalust kavatsete kasutada?” vastas 66% “täidan ankeedi ise internetis”, 27% “ootan koju rahvaloendajat” ja 7% ei osanud vastata. Enim interneti eelistajaid oli 15-35 aastaste seas, kus seda eelistas 80% vastanutest. 35-54aastaste seas küündis see protsent 75ni.

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles augustis Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15-74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Jõgeval nõudis tuli inimelu

Laupäeva varahommikul kell 5.07 teatati häirekeskusele tulekahjust Jõgeva linnas Pärna tänaval.

Leekides oli kahekorruseline elumaja. Kustutustööde käigus leiti majast hukkunu. Põleng saadi kontrolli alla veerand seitsme paiku; selle tekkepõhjus on selgitamisel.

Häirekeskused said möödunud ööpäeva jooksul 687 teadet, neist 642 kuulusid kiirabi ja 45 pääste valdkonda.

Rakveres oli “seebikarpide” võidusõit

Rakveres toimus seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtsid omavahel mõõtu. Enne laskumisele lubamist läbisid sõiduvahendid turvakontrolli. Iga osavõtja pidi kandma kiivrit.

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul oli kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.

Nii tänatigi võistlustel isasid, kes oma poegadel masinad valmis aitasid meisterdada. Tänusõnad pälvisid Indrek Linde Tallinnast, Hugo Vainoja ja Andrus Vabaorg Lääne-Virumaalt.

Seebikarbiralli eesmärgiks polnud maksimaalse kiiruse saavutamine. Võistlusel hinnati autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust.

100 meetri paigalstardist võitis masin nimega Belarus, aeg 21.92, järgnesid Vinni Punn (21.94) ja Välgunool – Hiireke ( 21.96). Võistluse maksimumkiiruse sai masin nimega Tornaado A, mis võttis välja 32 km/h , kilomeetri jagu vähem arendasid kiirust Kolhoosielu edendajad ja Rakett. Eripreemia pälvisid kõige väiksemate ratastega K-Rait, suurimate ratastega Tornaado, Välgunool- Hiireke ainukese naispiloodiga ning GAZ51 kui kolhoosielu edendaja.
Anti Ronk
Foto Hille Pakkanen

Uue Maailma Selts paneb püsti maailmaparandajate telgi

Täna Tallinnas algaval Uue Maailma Tänavafestivalil on Väike-Ameerika ja Luha tn ristmikul maailmaparandajate nurgake. Festivalikülalisel avaneb suurepärane võimalus nautida õiglase kaubanduse kohviku tooteid, võita auhindu lõbusas aastatuhande arengueesmärkide mälumängus ja üldse saada veelgi targemaks maailmaparandajaks. Sobilik igas vanuses! Lisaks on kõikidel suure südamega inimestel võimalik teha annetus Somaalia näljahäda käes kannatavatele lastele. Korjanduskasti saab jätta oma soovile ja võimalustele vastava summa, mille annetame UNICEF-ile.

Iga-aastane tänavafestival on Uue Maailma tähtsündmus. See septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnajao tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.

Tänavuse festivali teemaks on “Aed tuleb tänavale”. Avatud on tänavaturud, kohvikud, töötoad, kunstinäitused, toimuvad kontserdid, etendused, sport, saunad ja palju muud.

Festival algab täna keskpäeval paraadiga seltsimaja eest ja kestab homme õhtuni. Täpsem kava leiad aadressilt www.uusmaailm.ee.

Kuidas tapeti tamm…

Üheksa aastat tagasi kirjutas Roheline Värav, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel hävitatakse meie üks sümboleid – Pühajärve sõjatamm. Keskkonnaminister Heiki Kranichi juhitav keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu eraldas 2001.aastal vastuhäälteta Pühajärve Puhkekodule taotletud 1,2 miljonit krooni, mille firma kavatses kulutada Pühajärve ümbruse, mõisapargi ja sõjatammiku maastiku korrastamiseks.

“Kogu paarikümnel hektaril paikneva pargi taastamiseks ja korrastustöödeks jäi väikesel ettevõttel raha väheseks, seetõttu otsustasimegi abi taotleda,” lausus Pühajärve Puhkekodu suuromanik Tiit Vähi. “Esimesel korral meie taotlusele isegi ei vastatud, kuid teisel korral oli vastus positiivne.”

Vaid mõned päevad hiljem jõuab leheveergudele looduskaitseorganisatsioonide protest. Looduskaitsjate hääled jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Raha on välja jagatud. Pühajärve pargi taastamistöid hakkab projekteerima AS Kobras. Detailplaneering valmib 20. detsembriks 2001.

Asjade kiire ja ladusa sujumise ette veereb esimene komistuskivi siis, kui detailplaneering jõuab Otepää Looduspargi direktori Merle Antoni lauale. Sest Anton nõuab detailplaneeringule keskkonnamõjude hinnangut.

Keskkonnamõjude hinnangut hakkab koostama konsultatsiooni- ja arenduskontsern Hendrikson ja Ko. Kuid hinnang ei saa loodetud kiirusel valmis. Võibolla on selles oma põhjus ka asjaolul, et ei leita dendroloogi, kes julgeks lasta kopad sõjatamme ümber kaevama. AS Pühajärve Puhkekodu juhataja Jüri Korgi sõnul annab nõusoleku lõpuks üks Eesti tähtsamaid dendrolooge, kes just, see Korgile ei meenu. Hendrikson ja Ko projektijuhi Märt Hööveli sõnul annab sõjatamme ohustamise kohta hinnangu botaanik Toomas Kukk. Nimetatu aga kinnitab, et ta pole Pühajärve sõjatamme oma elus isegi kunagi näinud, küll on ta firmat nõustanud Tartus Poe tänaval kasvavate tammede osas. Loe edasi: Kuidas tapeti tamm…

Pühajärve sõjatamm on suremas

Hiljuti murdus Pühajärve sõjatammel kaks suurt oksa ning pärast seda näeb Pühajärve pargi uhkus võrdlemisi rääbakas välja. Väimus annab tunnistust sellest, et puu seisund on täbar – tüvi on seest mäda, tema okstes leidub pragusid.

Looduskaitsealuse puu saatuse üle pidasid augusti viimasel päeval nõu keskkonnaspetsialistid ning Pühajärve puhkekeskuse esindajad. Viimased on territooriumi haldajad ning väga huvitatud sellest, et võimas puu edasi elaks.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Pille Saarnitsi kinnitusel tuleb esmalt võtta midagi ette selle nimel, et puu ei oleks varisemisohtlik.

Lähema nädala jooksul koostab dendroloog Urmas Roht täpse ülevaate puu seisundist ning annab soovitusi, mida tamme päästmiseks teha. Enne talve püütakse dendroloogi soovitused ka ellu viia.

Pärast hiljutist kahe haru murdumist on tamme võra muutunud kergemaks ning tüve koos hoidev tõmmits lõdvenenud. Puhkekeskuse esindajad lubasid tõmmitsat timmida juba lähipäevil.

Aegade jooksul on puusse tekkinud auke plommitud betooniga. See materjal on aga raske ning kogub endasse niiskust, mis omakorda soodustab kõdunemist. Dendroloog soovitas esimese asjana betoonosa puu seest välja lõhkuda ning ehitada avatud tüveosade kohale varikatuse.

Lisaks sellele soovitas Roht järelejäänud oksad kõrgemalt omavahel ühendada. See peaks parandama puu stabiilsust ning vastupanuvõimet tormidele.

Vaatamata inimeste pingutustele säilib siiski risk, et puu hukkub. Maha teda kindlasti ei võeta, kui puu sureb, siis omal jalal, lisas Saarnits.

Pühajärve sõjatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Tamme juures oleva teabetahvli kinnitusel on puu ümbermõõt 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanuseks arvatakse olevat 300-400 aastat.
Allikas: Tartu Postimees