17. aprillil toimub Tamsalu kultuurimajas täika. Kõik on oodatud ostma, müüma ja vahetama rõivaid, jalanõusid, tehnikat, raaamatuid ja muud endale ebavajalikku.
Täikal veel kohv, pirukad, muusika, oksjon, igal täistunnil moedemonstratsioon.
Eelregistreerida saab 15. aprillini tel 5621 3918.
Läinud laupäeval, 2. aprillil toimus Väätsal sealses rahvamajas toimus juba 15. korda järjest maarahva huumoripäev „Maamees muigab”. Võidu võttis seekord Pajusti estraaditrupp.
Üritus on erilaadne seetõttu, et see annab maarahvale võimaluse ka ise lavalaudadel üles astuda, mitte ainult saalist lavale kaeda.
Nii publiku kui ka žürii lemmikuks valiti seekord Pajusti estraaditrupp etteastega „Maailmameistrivõistlused”, kus etendati kokandusvõistluse finaali. Laval oli rohkem inimesi ja atribuutikat kui teistes etteastetes ning laval toimuv põhjustas ka saalis kõige rohkem elevust.
Sel aastal kutsub Põlva talurahvamuuseum rahvakalendri tähtpäevadest huvitatuid 19.-21. aprillini toimuvale kiigenädalale, teatab Põlvamaa infoportaal.
„Lihavõtted lõpetasid vanasti paastuaja. Ilmad olid selleks ajaks juba nii ilusad, et noormehed panid külavainule püsti kiige,” tutvustas Põlva talurahvamuuseumi arendusspetsialist Maris Veski vana kombestikku. „Kui nüüd pühadehommikul kiigele mindi, siis võeti kiige püsti pannud noormeestele värvitud munad kingiks kaasa.”
Muuseum ootab huvilisi kiikuma, vanaviisi mune värvima, mängima ja laulma. Räägitakse vanast lihavõttekombestikust ja sellest, miks kevadpühal nii palju nimesid on. Kaasa tuleb võtta üks toores muna, ilmastikukindlad jalanõud ja lahke meel. Muuseumitund kestab 1,5–2 tundi. Registreeruda tuleks telefonil 797 0310 või e-posti aadressil muuseum@polvamaa.ee.
Info: www.polvatalurahvamuuseum.ee.
Kõiki tervisespordisõpru oodatakse 17. aprillil Häädemeeste valda Rannametsa külla, kus avatakse Pärnumaa tänavune jooksu- ja käimishooaeg.
Kell 12 antakse start Luitejooksule ja Luiteretkele. Vahelduval maastikul kulgev ligi 5 km pikkune rada läbib muu hulgas ainulaadset luitemaastikku ning ületab Baltkumi kõrgemaid luiteid.
Tegevust jagub ka kõige pisematele spordisõpradele. Lastejooksud algavad juba kell 11. Eraldi arvestust peetakse ka firmade, spordiklubide ja teiste kollektiivide seas.
Esimest korda toimub Luitejooksu raames koertekross, millest oodatakse osa võtma looduses sörkimist või kiiresti kõndimist armastavaid spordisõpru ühes oma neljajalgsete lemmikutega.
Südamenädal kestab 17.-23. aprillini ja selle moto on „Sinu sammud loevad”. Luitejooks ja Luiteretk on selle avaüritus Pärnumaal.
Kohapeal saab soovi korral mõõta oma tervisenäitajaid ning igale lõpetajale antakse kaasa liikumispäevik.
Eelregistreerimine Luitejooksule ja Luiteretkele toimub kuni 15. aprillini Kahe Silla klubi kodulehel www.2silda.ee ning Pärnus Port Arturi infopunktides.
23. aprill kell 11 toimub Paide Vallitorni juures suur jüripäeva muinaslahingmäng. Võitlust juhendavad asjatundjad MTÜst Kalevite Kange Rahvas.
Ohutuse tagamiseks korraldatakse lahing pehmete relvaimitatsioonidega.Osalema on oodatud huvilised vanuses 7 – 16 eluaastat.
Kava:
Kell 11 sütitav kõne muinasajast, selle aja põnevusest ja vägevusest.
Kell 11.20 muinassõdalaste demonstratsioonesinemine: kogenud võitlejad vanade relvade ja turvistega näitavad, kuidas muiste võitlus toimus. Pärast madinat saavad hakkajamad relvi ja turviseid katsuda ning selga proovida.
Kell 11.40 suur muinaslahing kõigile osaleda soovijatele. Lahingut peetakse pehmikrelvadega. Mängule eelnevad väljaõpe ja treeningmängud.
Laupäeval, 9. aprillil toimub Urvaste seltsimajas vaseliste õpituba.
Vaselised on muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, kuid neid spiraalikesi kasutati ka ehete valmistamisel. Spiraale punuti koos lõngaga või tikiti eraldi rõivastele keerulistesse mustrites
Õpitoas osalejaid juhendab Marika Sepp Võrust. Kaasa tuleks võtta väikesed tangid traadi lõikamiseks, vana nahkkinnas, õhukese teraga nuga, suure silmaga õmblusnõelu, sukavarras nr 2.
Kotti võiks pista ka vahetusjalanõud.
Tänavu lisandub maanteemuuseumis traditsioonilistele üritustele hulgaliselt uusi ja põnevaid ettevõtmisi, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Suvehooaja iga kuu teisel laupäeval elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitöökraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ning peetakse mokalaata.
Ettevõtjatel, kes on huvitatud laadapäevadel (ja 28. mail) kauplemisest ning oma toodete ja tegemiste tutvustamisest, palutakse oma tulekust ette teatada telefonil 518 6684 (Riinu).
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse korraldatud Eesti avastamata aarete konkursi poolfinaali jõudsid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorn; Mooste mõis; Jaani kvartal Tartus; kolm kaunist Lahemaa mõisat ning Olustvere mõis.
Finaali pääseb neist edasi kolm sihtkohta. Konkursi võitja kuulutatakse välja 5. mail Rotermanni kvartalis.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on neljandat korda korraldataval Eesti avastamata aarete konkursil igal aastal erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos riikide turismiametitega. Sel aastal keskendutakse taastatud ajaloolistele paikadele.
„Kui mullu tunnustasime parimaid veeturismi sihtkohti, siis sel aastal oleme võtnud sihikule kohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi,” tutvustas Tarmo Mutso.
Konkursile „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad” laekus kokku üheksa kandidaati. Turismiekspertidest koosnev komisjon valis konkursile esitatud üheksa kandidaadi seast välja viis sihtkohta, mille turismitooteid minnakse testima 18.–20. aprillil. Žürii valib viie poolfinalisti seast pärast välja kolm parimat, mille hulgast selgitab konkursi võitja välja juba rahvusvaheline žürii.
Eelmisel aastal pälvis võitjatiitli SA Võrtsjärv, 2009. aastal Soomaa rahvuspark ning aastal 2008 Viljandi linn.
Neläpäävä, mahlakuu 21. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Haini Helena, kiä kõnõlõs helmekunstist ja oppas helmidega käepaila palmitsõmist. Kaeq mano: helenawanje.blogspot.com
Osavõtumass 1.60 õur. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena
Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.
30. märtsil algas Leaderi viie tegevuspiirkonna ühine projekt ehk ettevõtlusnõustajate koolitus, mis on Võrus tuntud kohaliku tegevuspiirkonna ülese projektina nimega “Ettevõtlusalane nõustamine Võrumaal”.
30. märtsist kuni 16. maini osalevad viiest Lõuna-Eesti Leader-tegevusgrupist välja valitud 15 ettevõtlusnõustajat koolitusprogrammis, mis kestab kokku 11 päeva ja hõlmab ettevõtluse ning nõustamisega seotud teemasid.
Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnast on osalemas viis koolitatavat: Liina Vähi – MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ettevõtluse meetme nõustaja, Ave Tamra – Uma Meki projektijuht, Martin Mark- ettevõtja, Ivi Martens – SA Võrumaa Arenguagentuur ettevõtluskonsultant, Tiina Hallimäe – Võru linnavalitsuse ettevõtluse vanemspetsialist.
Koolituse eesmärk on arendada ettevõtlusnõustamise tegevust partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja suurendada ettevõtlusaktiivsust spetsialistide kaudu, kes omandavad proaktiivse nõustamise koolituse ja suhtlemistreeningu kaudu. Lisaks Eestis toimuvale koolitusprogrammile on projektiga “Ettevõtlusnõustajate koolitus” kavandatud ka ettevõtlusnõustajate praktika Soomes Kauhanjoel, Suupohja Arendusühingu tegevuspiirkonnas, et tutvuda sealse ettevõtjate nõustamise süsteemiga.
Eile, kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo “NaiseLugu” presentatsioon, kus osales ka kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.
Evelin Ilvese sõnul on naiste tantsupeo pealkiri ja läbiv teema “NaiseLugu” väga õnnestunud valik.
„Lugude jutustamine on enda eest seismisel üks vanimaid ja praeguses maailmas ka kõige moodsamaid mooduseid. Väga meeldiv, et Jõgeval teevad seda naised tantsu kaudu. Ma arvan, et tants on universaalseim vahend väljendamaks oma rõõmu, kodumaa-armastust, hoolimist üksteisest, aga samuti head meelt tervisest ja liikumisest,” lausus peo patroon.
Jõgeva maavanem Vikto Svjatõšev kinkis Evelin Ilvesele tantsijat sümboliseeriva rahvarõivas nuku. „Olen veendunud, et korraldajad, tantsijad ja nende juhendajad annavad endast kõik selleks, et pidu edukalt teoks ja “NaiseLugu” jutustatud saaks,”lausus ta.
Peo saamislugu tutvustasid üldjuht ja pealavastaja assistent Airi Rütter ja korraldustoimkonna liige Valdi Reinas. „Mõnes mõttes algas selle peo ettevalmistamine juba sajandeid tagasi, sest Eesti naine on alati armastanud tantsida ja olude su
nnil teinud seda ka ilma meesteta. Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee käidi esmakordselt ametlikult välja 1988. aastal. Siis polnud aga selle teostajat. 2009. aasta augustis otsustasid esimest Eesti naiste tantsupidu hakata korraldama folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Jõg
eva linna segarühm Kaaratsim ning sama aasta novembris sõlmiti koostööleping nr „1“ ja moodustati korraldustoimkond,” rääkisid nad.
12. juunil Jõgeva linna staadionil toimuvale peole on tulemas 250 tantsurühma 3200 tantsijaga.
Tänavu on järjekordne (üle kahe aasta toimuv) hanede riikliku seire aasta. Nagu ikka on seire all kevadrändel peatuvad haned ja lagled ning lisaks valgepõsk-laglede pesitsemine.
Kevadel peatuvate hanede püsiseirealad on Matsalu (kogu laht ja selle ümbrus), Silma (Haapsalu tagalahed ja ümbruskond), Audru polder (kogu Audru piirkond), Võrtsjärve (Võrtsjärv ja sellest itta jäävad alad Kurekülani), Aardla (hõlmab kogu Tartu ümbruse), Vooremaa (kogu Vooremaa, ööbimiskohad Soitsjärvel ja Saadjärvel) ning Räpina polder (polder koos ümbruskonnaga, lääne suunas Meelvani).
Seireajad on 11. ja 24. aprill (+/- üks päev) ning 16. mai (eeskätt lagled läänerannikul).
Haned on kohal ja on, keda loendada. Seireloendused on küll n-ö riiklikult organiseeritud, kuid kõigi hanehuviliste lisavaatlused üle kogu Eesti, eriti aga eeltoodud püsiseirealadel on oodatud ning oleks hea saata haneseire koordinaatorile: aivar.leito@emu.ee