24.veebruaril tähistatakse Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Kell 10 toimub Otepää Maarja talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille peab EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad. Kell 11 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub päästeauto demonstratsioon, on võimalik voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti näitavad päästjad, mida on võimalik teha tõstepatjadega. Kohapeal saab tutvuda päästeautoga nii seest kui väljast. Kaitseliidu Valgamaa malev ja Otepää politseijaoskond panevad välja relvastuse- ja tehnikanäituse, samuti on võimalik Neljakasemäelt liugu lasta sõjaväekelkudega. Väljas on politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutatakse.
Perepäeva tõmbenumbriks on tankitõrjekahjuri vedamise võistlus, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Otepää Naiskodukaitse pakub kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.
Perepäeva korraldavad: Otepää Vallavalitsus, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Valgamaa Pääseosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse ja Valga Keskkonnainspektsioon.
Päev: 22. veebruar 2011
Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’
Nätäl tagasi saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Jete Suur Verska gümnaasiumi 11. klassist ja Marta Dolgošev Orava kooli 8. klassist.
Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti nuu’ koolilatsõ’, kiä olli’ saanu’ kõgõ inämb punktõ novvembrin peetül veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast”. 11. klassist saiva’ kutsõ 25 ja 8. klassist 27 nuurt.
Olümpiaadilõ tull´ mõõtu võtma 11. klassist 20 ja 8. klassist 19 nuurt. Vanõmba vannusõrühmä võitja Jete Suur sai 147 punkti 187 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Marta Dolgošev 116 punkti 124st.
Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Mikk Pihu 145 ja Sirje Mägi (mõlõmba’ Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 144 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Sandra Prutt (Haani-Ruusmäe põhikuul) 109 ja kolmanda kotussõ Stella Heinsoo (Krabi põhikuul) 97 punktiga.
Kõgõ parõmba võro keele ja kultuuri tundja’ saava’ avvuhinna’ kätte imäkeelepääväl, 14. märtsil Vahtsõliina gümnaasiumin üten 2010. aastaga kõgõ parõmba keeleteo võigõlusõ võitjidõga.
Tiidmiisivõigõlusõl oll´ tõlkõhar´otuisi (võro keelest eesti kiilde ja vastapiten), ülesandit kodokandi kultuuriinemiisi ja luuduspaiku tundmisõ kotsilõ jne.
Pääle tollõ küsüti kõgõ ilosambat võro keele sõnna. Opilaisi meelest omma’ neo’: verrev, upin, pudsunudsija, savvusann, hainakuu, üsäpuutri, illos, hummok, vavvõrna’, tsirk, kevväi, kikkasiin, hüürläne, imä, kängä’, mõts, repän jne. Noorilõ ei miildü’ sõna’: sitasitik, tsiga, parhilla, pini, hiusõ’, väits, vavvõrnamoos, kohopiim, tsile, kahr, puutrõ.
Viil küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil ei häössi. Vastussit tull’ egäsugutsit: poodõn võissi’ olla’ Võromaa kraamil võrokeelidse’ sildi’; Contra piässi inämb võrokeelitsit salmõ kirotama; võissi tüütädä’ võrokeeline telekannal; võro kiil tulõs tetä ilosas ka noidõ jaos, kiä tuust viil luku pitä’ ei mõista’; piäss vällä andma inämb võrokeelist kirävarra. Muidoki kõrrati tuud ammu’ olõman tiidmist, et võro kiil ei häö’, ku vanõmba’ latsiga võro kiilt kõnõlõsõ’.
Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.
Uue Maailma Selts andis välja ajalehe “Üleilmne Tallinn”
Ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine pealinna nägu kujundab.
Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.
“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”
Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud ja Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.
Leht on kättesaadav tasuta erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit: http://www.hääl.eu/leheleiukohad
Pärimusmuusika galakontsert jõuab riigi sünnipäeval üle Euroopa
Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril algusega kell 19.05 on Klassikaraadio eetris suur pärimusmuusika ülevaatekontsert, mis salvestati kuu aja eest Viljandi Pärimusmuusika Aidas. EBU Euroraadio vahendusel jõuab kontsert peagi ka mitmete teiste Euroopa riikide raadiokuulajateni.
Pärimusmuusika talvegalaks ristitud kontserdil esinesid 21. jaanuaril paljud praeguse aja andekamad pärimusmuusikud, kelle pühendumuse ja kireta poleks meie pärimuskultuur täna sedavõrd elav ja mitmekesine.
Kuulda saab Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kanni, Karoliina Kreintaali, Sofia Joonsi, Tarmo Noormaa, Maarja Nuudi, Sandra Sillamaa, Juhan Suitsu, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna ja Ando
Kivibergi esinemist ning ansambleid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserti juhib Jaak Johanson.
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu on praeguseks talvegala salvestise tellinud Poola, Portugali, Horvaatia, Läti, Rootsi ja Moldova raadiojaamad. Klassikaraadio toimetaja Karin Kopra avaldas veendumust, et aasta jooksul suureneb tellijate hulk veelgi.
Orhideekaitsjad valisid aasta orhidee
Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja aasta orhidee, kelleks on tänavu tõmmu käpp (Orchis ustulata). Tõmmu käpp on nii Eestis kui mujal Euroopas üks ohustatumaid käpalisi. See liik asustab vanu poollooduslikke rohumaid ning on ohustatud eelkõige traditsiooniliste põllumajandusviiside kadumisetõttu.
Tõmmu käpa leviala on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud,seda eriti mandri-Eestis. Kuigi vähemalt 50% populatsioonidest peaks olema kaitsealadel kaitstud, on see siiski probleemne, sest isendid on lühiealised ja üsna tillukesed ning märgatavad vaid õitseajal.
Tõmmu käpa õied on inimsilueti kujulised. Avanemata õiepungad on tumepurpurset värvi, millest on taim ka nime saanud. Aasta orhideeks valimisega juhitakse inimeste tähelepanu sellele looduse kaunitarile, lootes saada lisaandmeid tema leviku kohta, mis aitab paremini korraldada selle taimeliigi kaitset.
Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee juba teist aastat, selle eesmärk on pöörata tähelepanu just konkreetse käpalise leiukohtade kaitsmisele ning ohtude väljaselgitamisele. Mullu algatatud traditsioon andis
esimese aasta orhidee tiitli punasele tolmpeale.
1985. aastal asutatud Eesti Orhideekaitse klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt eluaaladelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid-orhidolooge. Klubi eesmärgiks on kodumaiste käpaliste tundmaõppimine, tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine.
Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri
Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:
Režissöör Vassili Sarana tehtud film “Reis Leena lättele” räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.
Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.
Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.
Toidupanga annetused ületasid miljoni krooni piiri
Eilseks oli Toidupanga mündikampaania annetusi üle loetud 1 051 324 krooni ehk 67 192 euro ulatuses.
Annetustest saab tuge regulaarse toiduabi korraldamine üle Eesti.
„Oleme tänaseks kaardistanud tegutsevate toidupankade kõige kriitilisemad vajadused – mitmel pool on oluline pakkuda tuge transpordi osas, samuti muretseda külmikuid, laoriiuleid, kaubakärusid ja muud elementaarset,“ sõnas Toidupankade koostöövõrgustiku juht Piet Boerefijn. “Niivõrd kiire toiduabi laienemine teeb meile rõõmu, loodame selleks mündikampaaniast ka vajalikku ainelist tuge leida.”
Toidupank tegutseb tänaseks kokku seitmes linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Viljandis, Narvas ja Rakveres. Aktiivselt tegutsetakse kohaliku Toidupanga loomise nimel täna ka Võrus, Kuressaares, Maardus, Põlvas ja Haapsalus.
„Kogutud annetuste toel tahaksime tuge pakkuda lisaks olemasolevatele toidupankadele ka nendele, kes lähiajal oma tegevusele jalad alla saavad,“ sõnas Boerefijn. Seetõttu jälgitakse Toidupanga toetuseks annetatud summa kasvamist mitmel pool väga ootusärevalt.
Toidupanga mündikampaania annetusanumate inkasseerimine kestab veebriarikuu jooksul. Lõpliku annetussumma loodab inkassatsiooni teostav AS G4S Eesti kokku lugeda märtsi alguseks.
Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsus üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni 31. jaanuarini 2011.a. Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab 2010. ja 2011. aastal Avatud Eesti Fond.
Tiina Urm, Toidupanga mündikampaania
Täna ja homme tehakse Pärnus välku
Täna ja homme kell 13-17 tähistatakse Pärnu Uue Kunsti muuseumis elektriaastat. Toimub tesla generaatori elektrilahenduste esmane demonstratsioon Eestis. Tehakse väikest välku ja räägitakse sellest elektrinähtusest. Üritust viib läbi Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.
Uue kunsti muuseum elab kogu aasta Georg Wilhelm Richmanni, 300 aastat tagasi Pärnus sündinud ja maailma esimeseks elektriteadlaseks tõusnud mehe tähemärgi all. Üks maailma esimesi elektriteadlasi sündis 1711. aastal nimelt Pärnus. 1750. aastatel võtsid elektri uurijad Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann Venemaal Peterburis paralleelselt kasutusele piksevardad. 1753. aastal õnnestus Rihmannil pikne kinni püüda, ent samal katsel teadlane hukkus.
Jaanuaris avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumi endises majas Esplanaadi tänaval skulptor Riho Kulla kavandatud Georg Wilhelm Richmanni büsti mudel. Ka suvine aktinäituski kannab pealkirja “Mees, naine ja elekter” ning filmifestivali teema on “Elu elektrita ja elektriga”. Pilet 1 euro.
Varivalimistel arutletakse täna koolikatsete üle
Varivalimiste sari “Kutse debatile” ootab noori täna kell 15 Riigikogu teabekeskusesse avalikule debatile teemal “Kas koolikatsed esimesse klassi tuleks keelustada?”
On katsed liigne pinge õpilastele? Või vastupidi – võimalus selekteerida välja sarnaste huvide ja oskustega lapsed? Tule kohale ja kuula, mida arvavad erakondade 2011. aasta noored Riigikogu kandidaadid.
Debatti modereerib ning erinevatele seisukohtadele poolt- ja vastuargumente aitab otsida Eesti keskkooliväitluse valitsev meister Martin Kiik. Debatil astuvad üles noored Riigikogu kandidaadid.
Varivalimised 2011
Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamuse avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimub üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud debatti, 25. veebruarini saavad noored osaleda õpilastööde konkursil valimisreklaami teemal, toimuvad otsustusprotsesside simulatsioonimängud jpm. 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik Eesti kodakondsusega 14-17aastased osaleda üleriigilisel e-hääletusel, mille tulemusena pannakse kokku noorte varivalimiste Riigikogu koosseis ning tehakse avalikuks noorte arvamus.
Teeme pühade ajal Eesti terviseradadel tiiru ümber maakera!
Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi Vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega. Osalema kõikidel Eesti Terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel – suusata, sörgi või kõnni. Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Tervisesportlasi ootavad üle Eesti enam kui 70 terviserada. Kõigile avatud ja tasuta kasutamiseks olevad looduslikud terviserajad annavad olulise võimaluse meil endil oma tervise eest hoolt kanda. Liikumist nautima on oodatud KÕIK!
Allikas: terviserajad.ee