Hirmus õnnetus Haapsalus – väikelastekodu tulekahjus hukkus kümme last

Täna pärastlõunal süttinud Haapsalu väikelastekodu tulekahjus on päästeameti andmetel hukkunud kümme last.

Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets ütles ERR-i uudisteportaalile, et päästekeskus sai põlengust teate kell 14.30. Päästjate kohale jõudes põles puidust hoone lahtise leegiga. Päästjad tõid põlevast majast välja kümme hukkunut, ülejäänud hoones olnud inimesed evakueeriti. Saaremetsa sõnul toimetati haiglasse 10 last ja üks täiskasvanu. Kokku oli hoones 37 last ja 9 täiskasvanut.

Tulekahju saadi kontrolli alla kell 16.24, järelkustutustööd jätkuvad. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles ERR-i uudisteportaalile, et evakueeritud lapsed on paigutatud lähedal asuvasse noortekodusse ning kaks sai varjupaiga Haapsalu sanatoorses internaatkoolis. Vikmani sõnul toimetati üheksast täiskasvanust kaks haiglasse. “Nende tervis ohus ei ole,” ütles aselinnapea.

Praegu toimub Haapsalu linnavõimude kriisikoosolek, kus osalevad maavanem, sotsiaalosakona juhataja, aselinnapea, politsei ja päästeameti esindajad ning peagi langetatakse otsus edasiseks tegevuseks.

Põlengu asjaolud on selgitamisel.

Peterburis taaspühitseti täna luterlik Jaani kirik

luteri
Foto: Raigo Pajula/postimees.ee

Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse.

Tänasest on Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis võimalus pidada nii jumalateenistusi kui kontserte.

Jaani kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ja oma panuse andis ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.

Kagu-Eesti keskendus turismimessil suitsusauna tutvustamisele

sann18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee

Ilmus selle aasta esimene Mahepõllunduse Leht

2011.a esimeses numbris antakse ülevaade mahepõllumajanduslikust taime- ja loomakasvatusest 2010.a Eestis. Samuti tutvustatakse Jõgeva teraviljade ja talirüpsi katsete ning piimavesiste heaolu uuringu tulemusi. Lisaks on lugemist mahemaasika ja mahepiima teadusuuringute tulemustest ja maheturu arengust Euroopas.
Mahepõllumajanduse Leht saadetakse postiga kõikidele mahetalunikele. Internetist on võimalik lehte lugeda maheklubi leheküljelt: http://www.maheklubi.ee/mahepollumajanduse_leht/
Mahepõllumajanduse Lehte annab välja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, väljaandmist toetab Euroopa Liit.

Maheklubi.ee

Täna startis neljakümnes Tartu maraton

Täna sõidetakse neljakümnes Tartu maraton. Teatavasti lükati külma ilma tõttu starti tund aega edasi ning start võistlusele anti kell 10.

Kui viimased startijad Tehvandi staadionilt lahkusid, olid liidritel esimesed kilomeetrid seljataga.

Esireas startis mullune ja ka tunamullune maratoni võitja norralane Anders Aukland. Õnneks on külmakraadid päikese käes tublisti tagasi andnud ja käreda külma tõttu ennustatud-kardetud tervisekahjustused jäävad ehk seekord tulemata.

Tartu maraton. Foto: Margus Ansu/postimees.ee

Luunja alevikus on uus veevärk

Luunja alevikus on jõudnud lõpusirgele veevärgi uuendamise projekt. 
Rekonstrueeritud on  kanalisatsioonitorustikud, ehitatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajatud reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaam, annab teada Tartumaa infoportaal. 

Kõige keerulisem objekt oli reoveepuhasti, mis asub ajaloolise Luunja mõisapargi servas, kus kehtivad muinsuskaitsenõuded. Muinsuskaitseameti nõudel tuli puhasti paigutada osalt maa alla. See tegi töö kalliks ning nii jäi vähem raha torustike uuendamiseks.

Luunja vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde hinnaks kujunes pisut üle 13 miljoni krooni.

Juba plaanitakse ka jätkuprojekti, kuhu on kavas hõlmata Kabina küla suvilapiirkonnad, Pilka küla tiheasustuse osa, Kavastu küla ja Luunja aleviku nn Uue tänava pikendus.

Rohekm infot: www.luunja.ee.

Luua metsanduskool kutsub kuuse kasvatamise kursusele

Teisipäeval, 22. veebruaril korraldab Luua metsanduskool erametsaomanikele tasuta kursuse „Jõulukuuskede kasvatamine”.

Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: jõulukuuskede kasvatamiseks sobivad liigid; maapinna ettevalmistamine, istanduse hooldamine; jõulupuude lõikamine; investeeringud, müük, tasuvus.

Kursust juhendab OÜ Pruuli Puukool juhataja Riho Pruuli.

Lisainfo ja registreerimine kursusele e-posti aadressil koolitus@luua.edu.ee ja telefonidel 776 2115, 566 38224, 525 4004.

Pakane on valla!


Nädal pärast küünlapäeva, aega, mil vanarahvatarkuse järgi murdub talve selgroog, hakkas hoopis külmenema. Ja lõppu pole nagu nähagi.
 Mõned küsimused ja vastused Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehelt.

Kust tuli see külmalaine? Arktikast. Sakslased panid praegu meie kohal laiutavale kõrgrõhkkonnale nimeks Heike, just aga lahkus Gabriela. Meeldetuletuseks: sel aastal on tsüklonid meeste nimedega, rõhuvad Euroopat aga naisenimedega antitsüklonid.
Tõeliselt ohtlikuks külmalaineks on praegust aega vara nimetada, sest -30kraadist temperatuuri on mõõdetud vaid kahel hommikul.

Teatmiku „Eesti kliima riskid” (EMHI 2008) järgi peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist temperatuuril -30 ºC ja alla selle viie või enama ööpäeva vältel.
 Alates 1961. aastast on Eestis õhutemperatuur langenud -30 kraadini ja alla selle 25 aastal. Aastatel 1963-1970 ja 1976-1980 mõõdeti selliseid pakaseid igal aastal.

Karm külmalaine oli 1978. aasta lõpupäevil (Narvas 42,6 , Kuusikul 40,6 ja Valgas 40,5 miinuskraadi). Viimase veerandsajandi jooksul on aga nii külma ilma ette tulnud harvemini. Talvedel aastast 2000/2001 alates on viiel korral temperatuur langenud alla -30 pügala. Ja huvitav on see, et külmad aastad käivad paarikaupa (aastail 2008 ja 2009 me ei näinudki korralikku pakast). Nii et järgmine talv tuleb ehk soojem.

Külmalaineist veel. Teatmiku andmeil oli aastail 1961-2007 Eestis seitse sellist perioodi, kus õhukülm püsis mitu päeva jutti allpool 30 miinuskraadi. Pikim neist oli 1987. aasta jaanuaris, tervelt kaheksa päeva Tartu- ja Jõgevamaal.

Mis on Eesti absoluutne talvine miinimumtemperatuur? Detsembri külmarekord mõõdeti Narvas 1978. aasta eelviimasel päeval (-42,6 kraadi). Jaanuari rekordiks on muidugi -43,5º , mõõdetud Jõgeval tõnisepäeval, 17. kuupäeval 1940. aastal. Veebruari rekordini (-39,0º) jääb samuti tükk maad. See saadi 1. veebruaril samas paigas 1956. aastal.
Muide, ka mullune kõige madalam kraadiklaasi näit (-32,4º) registreeriti Jõgeval.

Mis on tuulekülm?
Teisiti nimetatakse seda parameetrit ka tajutavaks külmaks. Igaüks teab, et mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha soojust, seda külmem tundub õhk. Seetõttu tundub tuulisemal hommikul pakane tavalisest jubedam olevat. Meteoroloogid kasutavad külmatunde arvutamiseks valemeid, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ja tuule kiirusest.
 Sellest näitajast tuleks lähtuda ka laste kooli saatmisel, riietumisel jne. Näiteks 18. veebruari varahommikul mõõdeti Jõgeval õhus -31,8 ºC, kuna puhus nõrk tuul 0,8 m/s, siis pidid sealsete elanike näod taluma 35kraadist tuulekülma.