Midä arvasõ 5–6aastadsõ latsõ Võromaast ja ku häste nä võro kiilt tundva, sai perrä uuritus Puigal Siilikese latsiaiah.
Küsse latsi käest lämmistüses, et mis maa tuu Võromaa õigõhe om? Latsõ hõiksi taa pääle, et Võromaa om Eestimaa. «A mink peräst sis Võromaad just Võromaas kutsutas?» Muidogi mõista õks tuusamadsõ Võro liina peräst – taa omgi latsi meelest ainumanõ põhjus.
«A latsõ, miä ti arvat, kiä Võromaal eläse?» küsse edesi. Läbisegi hõigutuist vastussist tull’ vällä, et Võromaal eläse õks inemise ja kassi ja pini ja lamba ja kitsõ, a säändsest elänigust nigu võrokõnõ es tiiä latsõ midägi.
Küsse sis latsi käest, et kas nä ei olõki võrokõsõ? Nigu ütest suust tull’ vastussõs, et nä kõik omma eestläse. Kõrraga hõigas’ Orro Kert (5): «A ma mõista võro kiilt!», ja lugi taa teedäandmisõ pääle uhkõlõ: «Ütsi-katsi-kotsi!». Kas latsiga kõnõldas kotoh võro kiilt? Taa pääle lasi latsõ helkävide silmiga läbisegi õhku võimsa «Jaaa!» ja «Eiii!». Loe edasi: Latsiaiah umma otsmah