traditsioonid

Usin mõisarahvas toimetab Alatskivil

Sel nädalavahetusel toimuvad Alatskivi lossipäevad, mis keskenduvad mõisaaegsete tööde tutvustamisele. Kolm päeva on täis virtina, kärneri ja teiste mõisateenijate toimetusi, kuulata saab meie klassikatähti ning osaleda erinevates õpitubades.

Lossipäevad algavad reede pärastlõunal giidituuriga ja jätkuvad klassikatähtedena tuntud Henri Zibo ning Mikk Langeprooni kontserdiga. Laupäeval toimetab mõisapargis kärner, kes õpetab vikati pinnimist ja koos proovitakse ka heina niitmine selgeks saada. Pühapäev kulgeb erinevate käsitöö õpitubade rütmis ning lõunase aja sisustavad rollimängud mõisaaegsetes kostüümides. Pühapäeva pärastlõunase hingekosutuse annavad Marcel Johannes Kits, Ingely Laiv ja Mart Kuusma. Kõiki kolme päev läbivad usina virtina toimetused, kes aitab leiva juuretise ja taigna tegemisel ning sõira valmistamisel.

Alatskivi lossi perenaise Külli Musta sõnul on suvised lossipäevad pikk traditsioon, mille ettevalmistamisse ja läbiviimisesse on alati kaasatud ka kohalik aktiivne kogukond. Nii ka sel aastal esinevad külaliste rõõmuks siinsed tantsija ja lauljad ning töötubade läbviijateks on valdavalt kohalikud osavad inimesed. „Ka ootan kõiki huvilisi reedel kuulama muljeid oma külaskäigust Saksamaale, kus kohtusin parun von Nolckeni järeltulijatega. Sellest kohtumisest on talletatud palju huvitavaid fotosid, mida kuulajatega jagada tahan,“ rääkis Külli Must.

Alatskivi lossipäevade reedesel ekskursioonil ja õpitubades osalemine on prii, täpsem kava Alatskivi lossi kodulehel www.alatskiviloss.ee või lossi sotsiaalmeedias www.facebook.com/AlatskiviLoss

Külli Must, Alatskivi lossi perenaine

Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Vastse-Kuuste külje all Leevijõe külas elav Kuulo Kade näeb oma tulevikku külasepana, kelle käes saavad uue hingamise nii külarahva sõiduautod kui ka põllutöömasinad.

Eesti Põllumajanduse Akadeemias mehaanikuks õppinud Kuulo Kade töötas viimased 17 aastat ARK-i Põlva büroos peaspetsialistina, kuid möödunud aastal tõmbas ta vabatahtlikult sellele karjäärile joone alla. Loe edasi: Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

jõulusokk — Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPM

Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.

Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

2.-5. augustini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba” muusikat.

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu– ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et põliseid traditsioone edasi kanda.

Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks. Ka sel suvel ootavad Haanjamaa saunaomanikud 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.

Saunapäevad on 2. ja 4. august. Kell 10 hommikul saavad eelregistreerunud külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, kütma ja teisi töid tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

2. augustil toimub lisaks õpituba pärimusmeditsiinist saunas, 3. augustil saab osaleda suitsuliha suitsetamise meistriklassis Mooska tallu ehitatavas suitsusaunas ning sõita ringi mööda erinevaid Haanjamaa saunu, et tutvuda nende eripäraga.

Samal õhtul toimub muusikaõhtu Haanja rahvamajas, kus astuvad üles Lõuna-Eesti pärimusmuusikud Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja mitmed teised, et toetada Haanja rahvamajja loodava Eloviiekeskuse ruumide renoveerimist.

5. augustil on kõik külalised palutud Munamäele suvetarre, kus kõlab rahvalik muusika ja töötavad õpi- ning toidutoad lastele ja suurtele.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees” põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 503 2341, Eda Veeroja. Osalemistasu 5 € osalejalt (lastele tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

Nädala kava saab vaadata kodulehtedel www.savvusann.ee ja www.haanja.eu

Ivi Rausi,

suitsusaunanädala juht

ivi.rausi@gmail.com

Vastseliina XVIII Maarahva Laada kava on selgunud

Traditsiooniline Maarahva Laat toimub sel aastal 16.-17. juunil ikka samas kohas – Vastseliina aleviku keskmes (ja õhtune pidu Vana-Vastseliina mõisapargis). Aktiivset tegevust kaheks päevaks jagub nii väikestele kui suurtele. Allpool saad tutvuda laadapäevade kavaga:

Täpsem info laada kodulehelt!

Hummõn peetäs Haanimaal liugupäivä

Kuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.

Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!

Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda