rahvapidu

Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto Marge Tasur — Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur

Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.

Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.

„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”

Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.

„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

Loe edasi: Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

2. augustil oodatakse kõiki Pajusi valda Vägari külasse Siimu-Jaani tallu Suurele-Rahvapeole, kus “ajamasin” viib tagasi 1936 aastasse, mil üks edukas talupere endale esimese auto ostis.

Stiilse koosviibimise sisustavad ajastukohased laulud ja tantsud ja sõnakustietelemised. Õpitubades on võimalik omandada erinevaid oskusi ja tarkusi.

Päeva eesmärk on mängulise tegevuse kaudu tutvustada tormilist arengut, mis toimus eesti rahva elus 1920ndate ja 30ndate aastate kestel, seoses tehnika arengu ja poliitiliste muurangutega. Rehetarest taluhäärberisse, hobuse tagant traktori ja kombaini peale ning autorooli, kandle ja torupilli asemel kitarri ja akordioni ning grammofoni muusika saatel tantsima, regialaulude ja ringmängude asemele organiseeritud seltsitegevus ja etlemine jne. Taluõuele on loodud reaalne tegevuspaik koos tegelastega, kes oma tegemiste kaudu tutvustavad neid kaugeid aegu. Näidatakse tolle aja moodsat tehnikat: autod, jalgrattad, fotograafia, kino ja raadio. Õpetatakse vanu töövõtteid: või tegemine, leiva küpstemine, heina niitmine, lina kasvatamine, ning vanu tantse: külatantsud ja swingtantsud. Loe edasi: Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

IV Uma Pido toimub Põlvas Intsikurmus 4. juunil 2016

Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.

Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.

Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.

Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.

Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.

Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.

Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.ee

Missos valmistutakse suureks rahvapeoks

14. juulil kell 18 toimub Misso laululaval rahvapidu. See on juba 83. rahva pidu, mil Misso laululavale kogunevad rahvatantsijad, -lauljad ja pillimehed, nii Võrumaalt kui ka mujalt Eestist ning külalised Lätimaalt, et koos traditsioonilist pidu pidada. Esinevad Eesti koolinoorte segakoor, puhkpilliorkester Kungla, Vastseliina segatantsurühm Kullerid, Misso rahvamaja isetegevuskollektiivid ja paljud teised.
Õhtu jätkub simmaniga ansambel K.O.I. saatel ning öö saabudes astub lavalaudadele DJ Imre Mihhailov.
Birgit Lüüs

Ruusa rahvas lööb täna õhtul tantsu

Täna, 10. detsembril kl 20.00 algab Ruusa kultuurimajas rahvalik jõuluõhtu, kus esinevad tantsurühmad Räpina Noored Naised, Reilender, Ruusa Tantsupiigad, Ruusa Meesrühm, Tansturühm “Nõtked ja karvased” ning Räpina Kammerkoor. Simman jätkub koos ansambliga Parvepoisid. Laudade tellimine ja lisainfo tel 5176288.