Tervise nõuanne
Südameapteegi proviisor Gerda Nelis ja Meliva Kaarli hambaarst Joanna Pukk
Majanduslik ebakindlus ei mõjuta ainult inimeste rahakotti, vaid ka tervist – hambaarstid näevad üha sagedamini, kuidas rahapuuduse tõttu lükatakse hambaravi edasi või jäetakse sootuks pooleli. Eksperdid annavad nõu, kuidas suutervise eest hoolitseda.
Loe edasi: RASKE MAJANDUSSEIS SUNNIB HAMBARAVIST LOOBUMA. PUUDULIK SUUHOOLDUS PÕHJUSTAB TÕSISEID TERVISEHÄDASID
Eesti suurima meditsiinilabori SYNLAB Eesti andmetel tuvastatati eelmisel aastal sugulisel teel levivatest haigustest kõige enam klamüdioosi (Chlamydia trachomatis) ja mükoplasmoosi (Mycoplasma genitalium). Mõlemad haigused kulgevad sageli ilma märgatavate sümptomiteta.
Loe edasi: SUGUHAIGUSTEST TUVASTATAKSE EESTIS KÕIGE ENAM KLAMÜDIOOSI JA MÜKOPLASMOOSIArsti nõuanne
Karin Rosenstein, Next Fertility Nordic kliiniku tegevjuht. Foto: Next Fertility Nordic
Vaagnapõhja tervisega seotud vaevusi kogeb elu jooksul ligikaudu iga kolmas naine. Sellest hoolimata kulub keskmiselt kuus aastat, enne kui naised julgevad abi otsida ja jõuavad sobiva ravini.
Loe edasi: KÕNEKAS⟩ IGA KOLMAS NAINE PEAB LEVINUD TERVISEHÄDAGA OMAPÄI TOIME TULEMA
Terve ja rasvunud maks
Jõuluperiood ja aastavahetus toovad kaasa rohkem pidusid, rasvasema toiduvaliku ja sageli ka suurema alkoholitarbimise. Kuigi enesetunne võib pühade järel kiiresti taastuda, ei pruugi organism sellele samas tempos järele jõuda. Eriti koormav on see periood maksale – organile, mis vastutab nii ainevahetuse kui ka organismi puhastamise eest.
Loe edasi: PÜHADEAEGNE ELUSTIIL VÕIB MÕJUTADA MAKSA TERVIST
Tänasel külmal talvepäeval, kus ka aastavahetuse puhul mitmel pool rakette laskma hakatakse, peaksime mõtlema rohkem väikestele loomadele, kes seepärast suurt hirmu tunnevad.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Talviste külmade saabudes otsivad väikesed loomad sageli sooja ja varjulist paika, et miinuskraadide eest pääseda. Kahjuks võib selleks osutuda ka auto – täpsemalt selle alune, rattakoopad või isegi mootoriruum. Looma jaoks tundub see turvaline ja soe, kuid auto käivitamine võib lõppeda traagiliselt.
Loe edasi: LOOMAD OTSIVAD KÜLMAS TALVES PEAVARJU. MIDA PEAKS TEADMA IGA AUTOJUHT?
Meesmärk: “Kooris stressi vastu seista.” Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti mehed astuvad samme tervema elu suunas: millised on nende tervisealased eesmärgid ehk meesmärgid? Oma teadmisi jagab SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik.
Loe edasi: RAHVUSVAHELISEL MEESTEPÄEVAL JAGATUD EESTI MEESTE TERVISEALASEID EESMÄRKEApteekri nõuanne
Valik kiirteste
Viimase aasta jooksul on apteekidest enim soetatud COVID-19 ja gripiviiruse kiirteste, kuid kiireimat kasvu on näha suguhaiguste ja puukborrelioosi kiirtestide müügis, selgus Südameapteegi müügistatistikast. Samuti on kasvanud narkootikumide tuvastamiseks mõeldud kiirtestide soetamine.
Loe edasi: SÜDAMEAPTEEK: HUVI SUGUHAIGUSTE JA PUUKBORRELIOOSI KIIRTESTIDE VASTU KASVAB MÜHINAL
Selg vastu kuuma ahju ja salfrätikud käeulatuses. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kuigi kodu võib esmapilgul tunduda laitmatult puhas, koguneb sinna aasta jooksul mitmeid kilosid tolmu. Olgugi et tolm iseenesest ohtlik ei ole, tekitavad nii õuest kui siseruumidest pärit allergeenid – tolmulestad, õietolm, loomakarvad, hallitusseente eosed tundlikel inimestel aevastamist, köha ja hingamisraskusi.
Loe edasi: PÕHJUS VÕIB PEITUDA IMETILLUKESTES TOLMUKÜBEMETES KUI PIDEVALT AEVASTAMA AJABTervis
Tervisekass teatel on 2025. aastal rinnavähi sõeluuringule kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973, 1975.
Eesti naiste seas suureneb rinnavähihaigestumus. Rinnavähk on ka number üks põhjus, miks alaealised lapsed jäävad ilma emata kogu Euroopas. Samal ajal on rinnavähi ennetuses järjest suuremat rolli võtmas geneetiline testimine, mis aitab hinnata inimese riski haigestuda vähki juba enne sümptomite ilmnemist.
Loe edasi: NUMBER ÜKS PÕHJUS, MIKS LAPSED KAOTAVAD OMA EMAArsti nõuanne
Soolevähi test. Foto: Külauudised
59-aastane Siiri* osales käesoleva aasta veebruaris esimest korda jämesoolevähi riiklikul sõeluuringul, millega tehtud peitveretest osutus positiivseks. Sellele järgnenud koloskoopial avastati Siiril väga väike pahaloomuline kasvaja, mis protseduuri käigus kohe eemaldati ning sellega ravi piirduski.
Loe edasi: 59-AASTANE SIIRI: OLEN ELAV NÄIDE, ET JÄMESOOLEVÄHI SÕELUURING PÄÄSTAB ELUSID
Meta tehisintellekti rakendused. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Uuringud näitavad, et tehisintellekt on kiiresti muutunud igapäevaseks tööriistaks. Ligi kolmandik generatiivse AI kasutajatest pöördub selle poole igal nädalal, olgu siis isiklikes (30%) või tööalastes (33%) tegemistes, selgitas uuringufirma Deloitte.
Loe edasi: KOLMANDIK KASUTAJATEST PÖÖRDUB TEHISINTELLEKTI POOLE VÄHEMALT KORD NÄDALAS
Eestlaste kohvikultuuris eelistatakse erinevalt Leedust ja Lätist rohkem kohviube.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Balti riikide kohvitarbimise harjumused on üpris erinevad – eestlased on kõige enam kohviubade usku, Läti tarbija eelistab lahustuvat kohvi ning Leedus on menukaim jahvatatud kohv. Kuigi kohv on endiselt maailma üks enimtarbitud jooke, on see hinnakõikumiste tõttu hakanud mõjutama tarbimisharjumusi kõikjal – tasakaalu püütakse leida hinna ja kvaliteedi vahel.
Loe edasi: EESTLASED HINDAVAD UBE, LÄTLASED LAHUSTUVAT, LEEDUKAD JAHVATATUD KOHVIArsti nõuanne
Dr Bret Kaldvee, dermatoloog ja Nahakliinik Sclinic asutaja. Foto: Sclinic
Teismeiga on eluetapp, mil toimub kiireid muutusi nii kehas kui ka vaimus. Kooliaja saabudes tuletab end meelde üks nähtavaim teismeea mure ehk akne. Uuringute järgi kogeb seda 70 kuni 90% teismelistest, seega puudutab see enamikku noori.
Loe edasi: TEISMEEA AKNET KOGEB 70-90% NOORTEST: MILLAL PÖÖRDUDA ARSTI POOLE?
Isesugused mobiilid erinevatest aegadest. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti suveilm on heitlik, kuid kuumasid ilmasid tuleb ette meilgi ja kui rannas peesitamiseks on soe ja päikeseline ilm ideaalne, siis sinu telefon eelistaks kindlasti jahedamaid kraade ning varjulisemaid kohti.
Loe edasi: VIIS SOOVITUST OMA TELEFONI KAITSMISEKS SUVEKUUMA EESTArsti nõuanne
Mammograafia. Foto: Urmas Saard
Miks tasub oma geneetilist riski teada juba enne sümptomite teket? Rinnavähk on Eesti naiste seas üks sagedasem pahaloomuline kasvaja. Kui see avastada varakult, on rinnavähk reeglina ravitav.
Loe edasi: ÜLLE: KUIGI MU PERES POLE ESINENUD VÄHKI, ON MUL GENEETILINE RISK KÕRGE
Pensionitunnistused. Foto: Urmas Saard / Külauudised
SEB värske uuring paljastas murettekitava tõsiasja – vaid kolmandik Eesti inimestest usub, et nad suudavad pensionieas riikliku pensioniga hakkama saada. Kaks kolmandikku (67%) vastanutest leiab, et vältimatute kulude katmiseks tuleb pensionipõlves leida lisavahendeid või alustada iseseisvalt kogumist; samas reaalsete tegudeni jõutakse harva.
Loe edasi: KAKS KOLMANDIKKU EESTI INIMESTEST EI USU, ET KATAVAD PENSIONIPÕLVE HÄDAVAJALIKUD KULUD RIIKLIKU PENSIONIGA
Raha, mis pole kogumis- ja tähtajalisel hoiusel või näiteks kolmandas pensionisambas.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Lugeja küsis: “Olen suutnud viimase paari aasta jooksul umbes 3000 eurot kõrvale panna ning hoian seda raha lihtsalt oma tavalisel pangakontol. Samas öeldakse, et raha kontol hoidmine ei ole hea mõte. Miks see nii on?”
Loe edasi: LUGEJA KÜSIMUSELE VASTAB EKSPERT: MIKS EI TOHIKS RAHA LIHTSALT ARVELDUSKONTOL HOIDA?
Teekonnal läbi Riia. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Suvi on autorendi tipphooaeg, mil tõuseb hüppeliselt kiiruse ületamise eest väljastatud trahvide hulk. Millised on trahvimäärad Lätis ja Leedus ning mida peab teadma rendiautoga Eestist kaugemale sõites selgitab Europcar Eesti tegevjuht Argo Rebane.
Loe edasi: LÕUNANAABRITE LIIKLUSTRAHVID⟩ MIS JUHTUB RENDIAUTO GAASIPEDAALI PÕHJA VAJUTADES?
Illustratiivne pilt. Foto / allikas: Optimist Public
Eesti pakiveoturul on käimas olulised muutused, kus Eestist väljapoole suunduvate saadetiste kasv on ületanud siseriikliku mahu kasvu mitmekordselt. DPD Eesti kommertsjuhi Janek Kivimurru sõnul on ühelt poolt märk Eesti ekspordi taastumisest, teisalt aga näitab kohalike e-kaupmeeste ambitsiooni laieneda Euroopa turule.
Loe edasi: EESTI PAKIVEOTURG ON MUUTUSES
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Võrdlus paljastab, kus on finantseerimine kõige soodsam. Eestis kasutatakse enim autoostu finantseerimiseks liisingut, autolaenu ja järelmaksu. Kuni 10 000 eurot maksev sõiduk soetatakse sageli autolaenuga, sellest kallim võetakse liisingusse.
Loe edasi: AUTO LIISINGUSSE VÕI LAENUGA?
Tartu linnatänav. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tulevast aastast kehtib Eestis mootorsõidukimaks, mida peavad tasuma kõik sõidukiomanikud. Maksukohustus tekib nii sõiduautode, kaubikute, mootorrataste, maastikusõidukite kui ka traktorite pealt. Ekspert selgitab, mida uue maksu kohta teadma peab.
Loe edasi: PUUST JA PUNASEKS: MIDA PEAB TEADMA UUEST AASTAST RAKENDUVAST AUTOMAKSUST
Maastur. Foto: Rita Park
Eesti tänavapildis on hetkel märgata kahte suurt trendi: Škodad ning linnamaasturid. Kõrgete autode soetamise põhjuseks tuuakse välja nii mugavust kui ka hirmu liiklusõnnetuste ees.
Loe edasi: EESTLASTE AHVIARMASTUS LINNAMAASTURITE VASTU ON AUTOMAKSUSUST HOOLIMATA TÕUSUTRENDIS
Raido Rosenfeld. Foto: Elke Mustakivi
Eesti inimeste madal kindlustunne on tinginud languse käesoleva aasta automüügis, kuid teatud juhtudel ka uue auto ostu või vana väljavahetamise soovi edasilükkamine automaksu selginemise ajaks. Elke Tallinna tegevjuht Raido Rosenfeld toob välja, et enne 2025. aasta algust ei pruugi mõned mudelid enam Eestisse jõudagi.
Loe edasi: RAIDO ROSENFELD: AUTO OSTJA VÕIB OLLA HILJAKS JÄÄNUD, MÕNED MUDELID EI JÕUA ENNE UUT AASTAT EESTISSE
Milliseid arstimeid reisile kaasa võtta? Foto: Urmas Saard / Külauudised
Välismaale puhkama sõites võib ette tulla ootamatuid tervisemuresid, mistõttu on oluline reisiapteegi olemasolu. Apteeker annab nõu, millised ravimid ja esmaabivahendid tasub kindlasti reisile kaasa võtta ning selgitab, millised on nõuded ravimitega reisimisel.
Loe edasi: MILLISE REISIAPTEEGI VÄLISMAALE MINNES KAASA VÕTTA?
SEB alustab järk-järgult plastkaartide asendamist keskkonnasõbralikumast materjalist pangakaartidega. Uued kaardid on 84% ulatuses valmistatud söödamaisi ülejääkidest, hoides nii aastas kokku veidi üle 1 tonni plastikut.
Loe edasi: SEB ASENDAB SENISED PLASTKAARDID KESKKONNASÕBRALIKEMA SÖÖDAMAISIST KAARTIDEGA