Meeldejääv jaanipäev

Ella Kraav, pensionär Rakverest

Polnud tükil ajal oma kodukandis käinud. Kuna jaanipäev ja jõulud on eestlaste suurimad pühad ja need veedetakse enamjaolt sugulaste ringis, otsustasin minagi sammud Avinurme seada.

Tünnilaat, surnuaiapüha ja koduküla jaanilõke – need kõik mahtusid kahe-kolme päeva sisse. Rakveres elades näen alati tublisti vaeva, et kaseoksa tuppa leida. Seevastu kodumetsad on kaskedest rikkad. Õde on rajanud omale maja juurde imeilusa pargi, kus need valgetüvelised iludused aukohal on.

Kõigepealt käisime vanemate ja teiste lähedaste kalmudel. Panime vaasidesse karikakraid ja süütasime mälestusküünlad. Vend hooldekodus rõõmustas samuti meid nähes.

Tünnilaada melu juba käis. Avinurme koolistaadion võis linnalennult paista ehtsa telklinnakuna, sest vaba pinda polnud kusagil. Ümberringi autoparklad, mis olid samuti täis kiilutud. Et sealsed puutöömeistrid olid kuulsad juba vanal ajal, siis see üritus minu arvates erilist reklaami ei vajagi. Siin oli koos rahvast kogu vabariigist. Punutud korvid, pütid, tünnid, aiaskulptuurid jm käsitöö, pudi-padi, taimed, kurgid-tomatid, maasikatest rääkimata, singid, juustud, vorstid, õlu, kali jm ootasid ostjaid. Kaupa oli igale maitsele.

Pärastlõunal meelitas punastest tellistest uhiuue tsinkplekk-katusega kirik huvilisi kontserti kuulama. Tegemist-sagimist kui palju. Kes veel puiduaidas polnud käinud (otse kiriku vastas), suundus sinna. Raudteejupil sai lapsed ka väikese suslaga pisut sõita.

Õhtuks olime küll väsinud, aga minu koduküla – Teadussaare külas – juba mitmendat aastat elavad Tartu noored, kes seal mahajäetud talu taastavad, ootasid meid kõiki, st selle küla endisi ja praegusi elanikke oma krundile, kus süüdati uhke jaanilõke. Kes oli viletsa tervisega, toodi autoga kohale. Oli kodus tehtud head värsket salatit ja lihagrilli ning naabrinaise kollastest kanamunadest suus sulav tort. Nii lapsed kui ka vanad võtsid osa võistumängudest ja nautisid sumedat jaaniõhtut pisikeses Teadussaare külas Ida-Virumaal.

Oodatakse meenutusi Juhan Peeglist

Täna, 19. mail, akadeemik Juhan Peegli 92. sünniaastapäeval kutsub akadeemiline ajakirjandusselts kõiki Juhan Peegli õpilasi kirja panema või sahtlitest välja otsima oma meenutusi ülikooli ajast ja õpetajast. Selts  kuulutab välja Juhan Peegliga seotud mälestuste kogumise, kutsub tema õpilasi ja kolleege saatma oma igas vormis meenutusi Eesti Akadeemilisele Ajakirjanduse Seltsile (Tartu, Ülikooli 18) 1. novembriks. Lugude põhjal saab kokku raamat Juhan Peeglist kui õpetajast. Lähem info Maarja Lõhmuselt (maarja.lohmus@ut.ee).

Juhan Peegli sünniaastapäeva puhul toimub täna kell 16.00 Tartu Ülikooli peahoones ajakirjandusseltsi koosolek, kus saab kuulata kahte ettekannet: Kaarel Vanamölder kõneleb 17. sajandi ajakirjandusest Eesti aladel ja Roosmarii Kurvits teemal “Miks tuli Eestisse päevaleht?”
Koosolekuga märgitakse ka 120 aasta möödumist Eesti esimese päevalehe ilmuma hakkamisest (Postimees 1891. aastal). Koosolek on ajakirjandushuvilistele avatud.

Eesti Rahva Muuseum kogub muljeid rahavahetusest

Eesti Rahva Muuseum kogub meenutusi seoses rahavahetamisega ja uue raha käibele tulekuga. Kirjutage oma esimestest ostudest, ootusärevuses kokkuostetud kaupadest või sellest, millised on esimesed muljed seoses uue raha ja uute hindadega, milliseid lugusid räägiti ning mis tundeid krooni kadumine tekitas.

1. jaanuarist on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro, mis kahel esimesel nädalal kehtis võrdse maksevahendina kõrvuti krooniga ning selline muutus ei jätnud kedagi ükskõikseks. ERM kutsub meenutama ka varasemaid rahavahetusi ja jäädvustama muutustega seonduvat.

Oodatakse lugusid, arveid, esemeid, fotosid või filme 31. juulini 2011. Vastuseid palutakse saata: e-postiga: tiina.tael@erm.ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum

Allikas: ERM

Reedel meenutatakse Velise Wabariiki

13. jaanuaril 105 aastat tagasi lõppetati kindralmajor Bezobrazovi juhtimisel vanal Läänemaal Velise Wabariik. Sellel neljapäeval, 13. jaanuaril tullakse Velise seltsimajja kokku seda sündmust meenutama.

Neil päevil viis aastat tagasi toimusid Velise seltsimajas ja ümber seltsimaja poolvabaõhuetenduse “Tulevarjud” ettevalmistused, käsikiri ja lavastus Jaan Urvetilt. Kutseliste näitlejatega tundsid end võrdväärsetena peaaegu kakskümmend kohalikku. Valdavale osale neist oli näitlejana publiku ette astumine elus esmakordne. Mitmepäevaste pingeliste proovide tulemusena valmis kogenud lavastaja käe all etendus, mille suurust paljud meist suutsid alles aastate möödudes mõista. Kõik see toimus tookord 100 aastat tagasi Velise meeste poolt väljakuulutatud vabariigi auks.

Ajaloolastel jätkub tööd, et väheste säilinud arhiivimaterjalide põhjal saada selgust, miks Velise piirkonnas just nii läks. Miks jäid enamikku paikkonna mõisaid tähistama suitsevad varemed? Juhtide Pauluse, Aitsami ja Oviiri ideed olid ju head ja kaugesse tulevikku vaatavad.

13. jaanuari päevakava Märjamaa vallas Velise Seltsimajas: