Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Rõuge Mälestuste pargis avatakse 14. detsembril kell 14.00 mälestuspink Rõuge rahvamaja endisele juhatajale Lembit Kuljusele ja tema naisele Õie Kuljusele.
15. juunil kell 14.00 leiab aset ajalooline hetk – Kadrina alevikus tõmmatakse Eesti ühe populaarseima filmi “Kevade” lavastajale Arvo Kruusemendile pühendatud pingilt salajane katteloor. Ürituse teeb veel tähelepanuväärsemaks asjaolu, et 94-aastane režisöör on avamisel kohal.
Põlvamaal Kanepi valla Ihamaru külas tähistas 12. aprillil kohalik kogukond oma küla ühe kuulsama mehe 130-ndat sünnipäeva skulptuur-pingi ning infostendi püstitamisega.
Täna õhtupoolikul avati Lastepargis Mihkel Lüdigile nimeline pink, millele kinnitasid mälestusplaadi Pärnu abilinnapea Varje Tpp, Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori dirigent Evelin Mei, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja suurmehe sugulane Enn Lüdig. Esimesena istus pingile helilooja ristitütar Helle.
Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.
[pullquote]Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke[/pullquote]Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.
„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.
Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.
Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.
Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.
Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.
Lisainfo: Berit-Helena Lamp, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 6262 910, e-post berit-helena.lamp@envir.ee
Mälestuspinki Haapsalus on võimalik tellida Haapsalu linnavalitsusest.
Pingi hind on 200€ ning see sisaldab avalikuks kasutamiseks mõeldud pargipinki koos graveeritud tahvliga. Pink paigaldatakse isiku poolt soovitud asukohta vähemalt viieks aastaks.
Haapsalu linn vastutab mälestuspinkide hoolduse ja heakorra eest.
Lisainfo:
Tõnu Parbus
Haapsalu linna avalike suhete spetsialist
53000042
tonu.parbus@haapsalulv.ee