RICHARD ROHU MÄLESTUSPINK IHAMARUS

Ihamarus avati Richard Rohu mälestuspink. Foto: Aivar Täpsi

Põlvamaal Kanepi valla Ihamaru külas tähistas 12. aprillil kohalik kogukond oma küla ühe kuulsama mehe 130-ndat sünnipäeva skulptuur-pingi ning infostendi püstitamisega.

Mälestusmärk leidis koha Ihamaru külakeskuse juures, mis on kirjaniku sünnikohast vähem kui 100 meetri kaugusel.

Viljakas proosa- ja lastekirjanik Richard Roht sündis Ihamarus suure pere seitsmenda lapsena. Nooruses kiindus tulevane kirjanik varakult loodusesse, kogudes nii oma tulevaste juttude jaoks ainest just Postitee äärselt kaunilt maastikult. „Mul on väga hea meel, et me saame sellise väärika inimese nagu Richard Roht sünniaastapäeva tähistada selle suurepärase kunstiteosega ning siinkohal tahan kiita ja tänada kohalikke meistreid. Juba idee ise väärib tunnustamist ning kogukond on Ihamarus väga ettevõtlik, ” jagas kiidusõnu Kanepi vallavanem Piret Rammul.

Looduslugudest inspireeritud puuskulptuuri lõikas tammetüvedest omakandimees Erkki Lepik

Looduslugudest inspireeritud puuskulptuuri lõikas tammetüvedest omakandimees Erkki Lepik, kellel on Ihamaru külakeskuse renoveerimise juures olnud varemgi tähtis roll. Sel kevadel ripub endisest meiereihoonest ümberehitatud hoone seintel Erkki Lepiku loodusmaalide näitus. Vähem tähtis pole kohalike eestvedajate ja kaasteostajate Aivar Täpsi, Raul Rammuli ja Tanel Kähriku roll mälestusmärgi loomisel. Skulptuur-pingi avamistseremooniaga tähistati ja tunnustati mitmekümne teose autori elu ja loomingut

Richard Rohu mälestuspink Ihamarus. Foto: Aivar Täpsi

„Ihamarus on tõesti sündinud väärikaid suurkujusid, täna tähistame Richard Rohu 130-ndat aastapäeva, mõni aeg tagasi tähistasime Heinrich Marga oma. Ka mul on hea meel olla osa sellest kogukonnast ning tean, et neid põnevaid mõtteid teostatakse siin veelgi,” lisas põline Ihamarulane ja Riigikogu liige Andrus Seeme.

Richard Roht tuli kirjandusse aastal 1913 lühiproosakogumikuga „Igavene labürint”, kahekümnendate alguses sai Roht tuntumaks tänu oma asunikuromaanide sarjale, kuhu kuulusid romaanid „Hümnid Paanile” (1922), novellid „Viimane kevad” ja „Kriuka Kusta armastus”(1924) ning romaanid „Kurgsoo”(1924), „Maa”(1927) ja „Aeg”(1929). Selles tsüklis kirjutab autor värvikalt Võrumaa külaelu, tõstes esile asunike indu ja raskusi uute talude rajamisel. Romaan „Väikelinn”(1924) kuulub linnaelu kujutavate teoste tsüklisse, kuhu lisandusid hiljem kõmu tekitanud „See, millest avalikult ei räägita”(1928) ja „Nauding”(1929). Roht oli osav karakterite looja ja olustiku ning looduse kujutaja, kuid tema romaanide tegevus ei küüni tavaliselt kõrgemale argitasandist. Eriti tuntud on praegugi kohustusliku koolilugemise nimekirjas olev “Jutte loomadest”. Meiekandi rahva jaoks on tähenduslik ka mälestusteraamat “Vana Võrumaa”.

Stend Richard Rohu mälestuseks. Foto: Aivar Täpsi

„Siinkohal peab kohalik rahvas avaldama tänu ka Kanepi vallavalitsusele, kes toetas mälestusmärgi loomist,” lausus Aivar Täpsi.

Richard Roht tegutses oma elu lõpus kirjanikuna Tallinnas, kus ta 1950. aastal suri. Ihamarus sündinud mees puhkab rahus Metsakalmistul.

KU päevatoimetaja