Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus
Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus
Teisipäeva, 4. juuni hommikul tähistasid Viljandi maavalitsus ja -linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil lühikese piduliku tseremooniaga, kus osalesid maakonna riigiasutuste esindajad ning need, kes pidid oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu. Kell 8.00 heiskasid Kaitseliidu noorkotkad Viljandi maavalitsuse ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipu. Tseremooniast kogunes osa saama sadakond inimest.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.

Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.

Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga

Täna, 4. juunil, on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepääl tähistatakse Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga, milles lisaks teistele ametkondadele osaleb ka üle 360 koolinoore ja lasteaialapse. Otepää on ehitud lipuehteisse.

Rongkäik algab Otepää vallamaja eest kell 10.00, rongkäik suundub Otepää kirikumõisasse, kus toimub pidulik lipuheiskamine ja kõned. Kell 19.00 on Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Siiri Sisask – oma laulud“. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, kontsertosas esineb Siiri Sisak.

Otepää on Eesti lipu päeva auks ehitud lipuehteisse – Keskväljaku, Lipuväljaku ja osal Tartu maanteel on sinimustvalged trikoloorid paigutatud tänavapostide küljes olevatesse hoidikutesse. Otepääl asub ka teadaolevalt Eesti kõige pikem lipumast, kuhu Eesti lipu 125. aastapäeva puhul 2009. aastal heisati sini-must-valge rahvuslipp.
Loe edasi: Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga

Kõik vana Võromaa omavalitsused saavad võrokeste lipu

15. veebruaril kell 15 toimub Võrus Võro instituudis võrokeste uue lipu  pidu.

Lipuvalmise korraldanud Võro selts tänab rahvahääletusele läinud  kahe lipukavandi autoreid ja kõiki lipukonkursil kaasa löönud ja abiks olnud inimesi. Võrokeste uue lipu saavad kingitusena 26 omavalitsust ja neli maavalitsust, mille maadel vana Võromaa tänapäeval on.

Lipuvalimisest räägivad Kaido Kama ja seda nõustanud ning abiks olnud riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.

Uus võrokeste lipp on kuusemetsavärvi tausta ja valge kaheksakannaga selle keskel, mis sümboliseerib vana Võromaa 8 kihelkonda (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva). Esimest korda tõmmatakse võrokeste lipp masti Põlva kihelkonnas Kääpa põhikooli ees 14. veebruaril kell 9.50.

Peale lipujagamise on 15. veebruari peol veel plaanis kuulata Parksepa segakoori ansamblit Silja Otsari juhatamisel ja Uma Pido lavastajat Tarmo Tagametsa, kes räägib sellest, kuidas Umal Pidol uus võrokeste lipp välja tuuakse. Lisaks võtab Urmas Kalla üles rahvalaulu ja tervitama tulevad külalised Seto- ja Mulgimaalt.

Mille võrokõisi lippu vaia om?

Jaan KaplinskiKaplinski Jaan,
kirämiis

Mõni aastak tagasi ma kai, et Eestimaale om tulnu pall’o egätsugutsit lippe: bensujaamul omma lipu, kaubamaiul omma lipu, kinkäl kõigil viil. Tull’ mõte, et Eestimaa omgi nigu rohkep egätsuku äriseltse ja firmade käsih, omgi rohkep näide ku eesti rahva uma.

Rahvuslipp vai riigilipp, tuu vana hää trikoluur om illos lipp, a timä kõnelas toda, et om olemah Eesti riik ja rahvas. A tollest, et Eestih om mitut muudu rahvast, omma saarlase ja setokese, virulase ja võrokese, tuu vana hää lipp joht ei ütle. Tä om riigilipp, ei ole kodolipp, maalipp.

Tarto-Võro suurtii pääl om sildikene «Vana Võromaa». Tuust sildist sõida ma egä nätäl müüdä, ku Saberna poodih käü. Ja sis ma mõtle, et võissi Saberna poodi man ka olla üts lipp, miä kõnelesi, et olemi jo Võromaal.

Võro liinah võissi ka riigi ja liina lipu man mõnel kotsil tuu vana Võromaa lipp olla. Mu meelest piässi tuu lipp olema just vana Võromaa lipp, niida, et Põlva vai Hargla inemise ka võissiva tedä umas pitä ja üles nõsta.

Mu vanaesä om peri Eoste küläst Põlva lähkölt, a suguseltsih ei ole konagi peet hinnäst põlvakeisis, iks võrokeisis, umma kiilt võro keeles.

Mi aol om umandus (omand) küll nigu suur ja tähtsä asi, a seo tähtsä as’aga om nii, et egälütel om inäpvähäp sammamuudu umandus. Ole-i suurembat vahet, kas inemine eläs Viruh vai Võrol, Hiiumaal vai Inglismaal, as’a omma väegade üttemuudu. Samasugutse autu, ii-päädi ja aifõuni, läpäkä ja leevämassina. Sis omgi hää ja illos, ku meil om ka midägi, mis om inne mi ja ei kinkägi tõse uma. Uma kiil, uma lipp, uma nimi, uma pere…

Nii et luuta om, et ilosal suveaol joba saami Võromaal nätä inemiisi uma lipu all Umma pito pidämäh vai mõnda Võromaa seltskunda tuu lipuga kohki marsmah vai timä all laulu vai tandsu löömäh.

Uma Leht

Uma lipu valimine käü kuu lõpuni

Vana Võromaa (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva kihlkund) inemise ja muialõ elämä lännü võrokõsõ, valimi kuun uma lipu!

Võrokõisi lipu kats kavandit olli 8.01. Uma Lehe vaihõl. Noid saa kaia ka Internetist www.voroselts.ee päält. Sääl saa ka miildüvämbä lipu puult hellü anda. Ku Internetti ei pruugi, võit kirota ka aadrõsi pääle Võro Selts VKKF, Tarto uulits 48, 65609 Võro liin vai kõlista telehvoni pääle 782 8750 (tüüpäivilde kellä 9-17). Hääletämine lõpõs 31. vahtsõaastakuu pääväl (31.01.) kell 24.

Uma Leht

Võro lipu konkurss oll’ väega väkev

Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht
Võrokõisi lipu kavandiid saadõti konkursilõ 53, autoriid oll’ 31. Ütenlüüjit oll’ üle Eesti: Võrolt, Tartost, Tal’nast, Põlvast, Valgast, Rakverest, Pärnust jne.
«Väega uhkõ ja suur konkurss, tuud es mõista ette arvada!» rõõmust’ Võro seldsi juhatusõ liigõ, lipukonkursi üts vidäjä Kama Kaido.

No vali Võro seldsi kokko pant kommisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitrolla, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres) võistlustöie hulgast vällä 2–4 kõgõ parõmbat tüüd.

Kommisjonilõ andva nõvvo kunstnigu ja liputiidüse as’atundja: Võromaa juuriga kunstnik Lapini Leonhard, riigikantselei sümboolikanõvvomiis Uiboaia Gert ja Udmurdi lipu autor Lobanovi Juri.

Sis pandas lipuvariandsi rahvahääletüsele. Tuujaos trükütäs parõmba tüü paprõ pääle ja pandas Uma Lehe vaihõlõ. Võitjas kuulutõdas tuu lipp, miä rahva käest kõgõ inämb helle saa. Vällävalit lippu näüdätäs edimäst kõrda suurõmbalõ rahvalõ kolmandal Umal Pidol 1. piimäkuul 2013.

Allikas: Uma Leht

Võrokesed otsivad jätkuvalt omale lippu

Et leida lipp, mida võrokesed omaks peavad, korraldab Võro Selts VKKF võrokeste lipu konkursi.

Igaüks võib esitada sügiseseks pööripäevaks (22.09.2012) enda arvates sobivaima lipukavandi. Nende seast valib komisjon välja kaks kuni neli kõige paremat tööd, mille hulgast rahvas valib võrokeste lipu. Rahvahääletusele minevate tööde autorid saavad rahalise auhinna. Konkursi auhinnafond on 500 eurot.

Välja valitud lipp on kõigile võrokestele vabaks kasutamiseks ja tuleb esimesele suurele väljanäitamisele kolmandal Uma pidol 1. juunil 2013 Võrus Kubija laululaval.

Konkursi tingimusi saab lugeda Internetis kodulehelt www.voroselts.ee.

Konkursi korraldamist toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm.

Lisainfo:
Triinu Ojar, triinu.ojar@wi.ee, tel 533 22 153.
Võro Seltsi VKKF esimees

Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva

Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva. Kell 18 algab Nõmme keskuses Glehni ausamba juures asuval lipuväljakul liputseremoonia ning kell 19 toimub Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) käsikellade ansambli Campanelli kontsert.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras eelmisel kevadel ettepaneku Emeli Schmidt, kuid siis polnud selleks ettevõtmiseks veel paraku sobivat kohta.

Ajaloolase Leho Lõhmuse sõnul ei ole andmeid, et Nõmme lippu ja vappi oleks 1930. aastate lõpus kasutatud. «Tolle aja tavade kohaselt pidi niisugused aktid kinnitama president Konstantin Päts. Tema lauale need paberid aga ei jõudnud, Eesti riigil seisid ees muud, paktilisemad probleemid.»
Loe edasi: Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva

Täna kuulutati välja Eesti lipu teemalised konkursid

Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Lipu Selts kuulutasid täna, 8. septembril välja Eesti lipu teemalised konkursid. Noored saavad oma loovust väljendada foto-,video- ja arvutijoonistuste kaudu.
Fotokonkursi üheks olulisemaks eesmärgiks on anda julgustust noortele fotograafidele, kel on õnnestunud tabada Euroopa reiside käigus meie rahvuslipp ja talletada see. Joonistuskonkursiga soovitakse innustada noori kasutama joonistamisel ka lisaks tavapärastele kunstivahenditele ka arvutiprogramme. Video oma audiovisuaalsete võimalustega on tänapäeva noortel enim levinud meeleolu talletamise mooduseid, soovime vaadelda, kuis noored suudavad etteantud teemal talletada meie rahvuslippu ja kas jagub ka tundeid tekstilises osas.
„Meie riigilipp on üks oluline identiteedi kandja ning konkurssidega soovime anda noortele võimaluse märkamiseks, väärtustamiseks ja joonistuste, fotode ja videode kujul ka jäädvustamiseks seda kaunist sümbolit,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe.
Konkursile laekunud töödest valib professionaalidest ja ekspertidest koosnev žürii välja parimad. Auhindamine toimub 14. oktoobril Tallinnas.
www.entk.ee/eestilipp<http://www.entk.ee/eestilipp>
Lisainformatsioon: Tarmo Kruusimäe, Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik,
tel 521 9885.