Silt: kirjandus

Reisijutukonkurss kestab 31. oktoobrini

Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.

145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.

Reisijuttude konkurss algas 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.

Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA, MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.

Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia pälvis peruulane

Rootsi akadeemia kuulutas eile välja tänavuse Nobeli kirjandusauhinna võitja, kelleks osutus Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa, kirjutab tänane Eesti Päevaleht.

Žürii põhjendas otsust sellega, et Vargas Llosa on oma teostes oskuslikult kaardistanud võimustruktuure ning kujutanud jõuliselt üksikisiku vastuhakku võimule ja sellele järgnevat lüüasaamist.

Eesti keeles on seni ilmunud kolm Vargas Llosa raamatut: Loomingu Raamatukogus ilmus juba 1975. aastal Jüri Talveti tõlgitud „Kutsikad”. Ruth Liase tõlkes on ilmunud ka „Kapten ja külastajannad” (1994) ja „Lituma Andides” (1998).

74-aastane Vargas Llosa on üks hispaaniakeelse maailma tunnustatumaid kirjanikke. Mõjukuselt on teda võrreldud Colombia nobelisti Gabriel García Márquezega, kellest peruulane kirjutas omal ajal mahuka uurimuse. Kirjanikke sidunud sõprus katkes aga enam kui 30 aastat tagasi, kusjuures tüli päädis García Márqueze siniseks löödud silmaga.

Võimalusega, et preemia määratakse just Vargas Llosale, olid eksperdid spekuleerinud juba aastaid, ent tänavuseks favoriidiks peeti ülekaalukalt pigem USA romaanikirjanikku Cormac McCarthyt.

1936. aastal sündinud Vargas Llosa õppis noorukina sõjaväe-akadeemias ja astus seejärel Lima ülikooli juurat ja kirjandust õppima. Kirjanikuks olevat ta tahtnud saada juba lapsena Jules Verne’i teoseid lugedes. Esimesed lühijutud ilmusid 1957. aastal. Esimene romaan, sõja-väeakadeemia mälestustele tuginev  „Linn ja koerad” osutus õnnestumiseks.

Ühiskonnakriitilisus ning võimu ja vägivalla mehhanismi uurimine on Vargas Llosa teoseid läbiv joon. Noorest peast marksismist huvitunud kirjanik pettus aja jooksul Kuuba vägivaldsetes revolutsionäärides ja on viimastel aastakümnetel esinenud pigem neoliberaalsete ideede kaitsjana. 1990. aastal kandideeris Vargas Llosa liberaalide kandidaadina isegi Peruu presidendiks, kusjuures tema vastased kasutasid valijate heidutamiseks raadioreklaamides ära mahlakamaid lõike kirjaniku teostest. Sellest hoolimata võitis ta esimese vooru, jäädes teises ootamatult alla tundmatule Alberto Fujimorile, kes oma pahategudega hiljem kurikuulsaks sai.

Kirjanduskriitikute sõnul väljendub Vargas Llosa poliitilisus eeskätt selles, et ta osutab mõjule, mida poliitilised mahhinatsioonid avaldavad tavainimesele.

Tartu Lutsus algab homme vene kirjanduse nädal

Homme, 27. septembril algab Tartu linnaraamatukogus vene kirjanduse nädal, mille jooksul on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatel raamatusõpradel võimalik kohtuda kirjanikega, kuulata autorilaulu, osaleda kirjanduskohvikus ja osta venekeelseid raamatuid. Viiendat korda teoks saava kirjandusnädala sündmused toimuvad peale keskkogu ka Annelinna raamatukogus ja Tartu vene lütseumis ning neid jagub nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Seekordsel kirjandusnädalal tutvustavad  oma loomingut kaks kirjanikku. Luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuhi autoriõhtu toimub 28. septembril linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake.

Eesti Kultuurkapitali 2009. aasta venekeelse autori preemia laureaat Andrei Ivanov kohtub lugejatega 29. septembril Tartu vene lütseumis. Raamatukogu kirjanduskohvikus on vaatluse all kevadel kirjandusfestivali Prima Vista külastanud Dmitri Bõkovi romaan „Mahakantud“. Tuntud vene kirjaniku, publitsisti ja kirjandusteadlase loomingust räägib Olga Einasto.

Kirjandusnädal algab 27. septembril noorteüritusega, selle külaliseks on vabakutseline ajakirjanik ja kollektsionäär Samuel Golomb. Nädala muusikaõhtu sisustavad tänavu laulja Sergei Bai ja flamenkotantsija Aleksandra Bobrova. Sündmustele paneb 2. oktoobril punkti perepäev “Kuhu panna Krõll?” Annelinna raamatukogus, samas saab vaadata ka Elizabeth Warneri fotonäitust „Vene küla briti silmade läbi“.

Kirjandusnädala korraldaja Nadežda Gerjaki sõnul alustas ta viis aastat tagasi ettevõtmist seetõttu, et Tartus toimus vene keelt kõneleva või vene kirjandusest huvituva lugeja jaoks vähe üritusi. Nüüdseks on kirjandusnädalast saanud traditsioon, mis toob ühte saali kokku nii eesti kui ka vene rahvusest kirjandushuvilisi. Korraldajad on seadnud eesmärgiks vene kirjanduse ja Eestis elavate vene keeles kirjutavate autorite tutvustamise.

Kõik üritused on osalejatele tasuta. Kirjandusnädala täpse kava leiab huviline raamatukogu kodulehelt www.luts.ee.

Täiendav teave: Nadežda Gerjak, tel 746 1041

Võru maavalitsuse kirjandusauhinna saab Rein Põder

Võru maavalitsuse Bernard Kangro kirjandusauhinna žürii ettepanekul läheb tänavune preemia kirjanik Rein Põdrale (67, ülemisel pildil) romaani „Unustatud” (2010) eest. Auhind antakse laureaadile kätte 17. septembril Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsil Võru kultuurimajas Kannel.

„Unustatud” kutsub lugejat kaasa elama ühele ajalõigule Eesti lähiminevikust — põgenemisele sõja jalust 1944. aasta sügisel läände. Romaanis, mida kirjanik ise nimetab teekonnaromaaniks, on meelenukrust ja põnevust, pagejate teede ristumist ja juhuste kokkulangemist. Pagulusteema kohta ütleb autor, et jõudis selle juurde üsna iseenesest.

„Mõtlesin ainult, missugused inimesed panna liikuma. Fotograaf — jah, kindlasti. Tema jäädvustab hetki. Inimesed unustavad, aga fotod aitavad meeles pidada. Veel on naine kahe tütrega ja sõdurpoiss. Niisuguseidki liikus sellel teekonnal. Sündmustik on kujutluse vili, mingeid päevaraamatuid või muud taolist ei ole eeskujuks võtnud,” kõneleb Rein Põder romaanist.

Rein Põder on sünnilt võrumaalane, õppinud Krabi ja Saru koolis, lõpetanud keskkooli Varstus. 1969 lõpetanud TRÜ bioloogia-geograafiateaduskonna geograafi-hüdroloogi kutsega. Ta on töötanud noorteväljaannetes ajakirjanikuna, 1977. aastast töötab kirjastuses Eesti Raamat. 1997. aastast on Eesti Raamatu peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.

Rein Põder saab Kangro preemia teist korda. Talle määrati see 1994. aastal kogu loomingu eest. Kuid auhinna statuut ei keela preemiat korduvalt anda, kui tegemist on nominentide hulgast esiletõusva teosega.

Tänavuse preemia määramisel sai kaalukeeleks ka pagulusteema. Jagas ju Bernard Kangrogi nende tuhandete kaasmaaslaste saatust, kes sõjakeerises pidid kodu jätma.

Võru maavalitsus annab kirjandusauhinda välja 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro Lundist. Tema sünnist möödub homme, 18. septembril 100 aastat.

Liina Valper, žürii liige

Võrumaa emakeeleõpetajad rändasid kirjameeste radadel

Võrumaa emakeeleõpetajad ja teised kirjandushuvilised rändasid mõned päevad tagasi Loode-Võrumaal sealt tuule tiibadesse saanud kirjameeste radadel.

Esimene peatus tehti Osulas Rihhard Iheri koduõuel ja päevale pandi punkt Antsla lähedal Bernard Kangro kodutalus. Lõpetuse aitas päevakohaselt kirjanduslikuks kujundada sealtsamast lähedalt pärit murdeluuletaja Häniläne, kes oma äsja ilmunud värsikogumikust mõned read ette luges.

Selle kandi mehed, praegu aktiivsed ja õitsvas loomeeas kirjanikud Jan Rahman ja Contra ei pidanud paljuks õpetajaid teele tervitama tulla, esimesel käes kitarr ja teisel kausitäis omaküpsetatud pannkooke.

Fotod: Kaile Kabun

img_1006