jahindus

Viljandimaa jahimehed ehitasid loodusmaja

Halliste jahimehed said vallalt rendile maja ja asusid seda renoveerima. Hiljuti lõppes uuenduskuuri esimene järk, milleks saadi tuge nii Leader-programmist kui panustati ise.

Igal jahimehel oli kohustus töötada kaks päeva, aga tegelikult oldi rakkes märksa pikemalt. Nad võtsid maha vana katuse ja maja voodri, värvisid seinalauad, paigaldasid tuulekastid ning tegid kööki lauad ja pingid.

Eesti-aegset maja taastades eemaldati toaseintelt vana krohv ja krohvimatid, et uhked palkseinad jälle nähtavale tuua. E.R.O Ehituse töömehed panid uue katuse, puitaknad ja -uksed, parandasid ahju ning paigaldasid elektrijuhtmestiku. Samuti ehitati maja ette katusealune veranda.

Eesti riik ehitas kõnealuse maja Vabadussõjast osavõtnule 1935. aastal ja seda teatakse seniajani kui Soldati maja. Saatuse keerdkäikudes jäi Tilla külas asuv koht omanikuta ning vald võttis selle enda hoolde. Küttidele koduks ehk tasuta rendile anti see Halliste jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tuki sõnutsi viis aastat tagasi. Tukk meenutas, et koht oli siis räämas ja võssa kasvanud.

Järgmise projektiga soovitakse rajada teisele korrusele viiv trepp ning soojustada tühi katusealune, et seal saaks magada. Lagunenud aida-lauda asemele on kavas ehitada maakividest ja vanadest palkidest saun ning seminariruum. Loodusmajas saavad ööbida nii välismaalt kui ümbruskonnast tulnud jahimehed. Samuti on kavas lastele ja noortele looduslaagreid korraldada. Sel eesmärgil mõlgub mõttes teha matkarada, kus saaks taimi, linde ja loomi tutvustada.

Allikas ajaleht Sakala

Soontagas vaadatakse jahipidamist uluki pilgu läbi

Neljapäeval, 2. detsembril algusega kell 12 toimub Erametsaühingu Eesti Metsaomanikud õppepäev teemal “Jahipidamine metsas uluki pilgu läbi”.

Õppepäev toimub Valgamaal Puka vallas Soontaga külas Greete motellis. Loengu peab ja diskussiooni juhib jahipraktik Aare Jaama. Üritus on tasuta.

Osalemisest palutakse teatada kuni 29. novembrini telefonil 5305 8890 või
meilile kaja@eestimetsad.ee.

Karujahi hooajal kütiti 57 karu

Tänavu kütiti augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, maksimaalselt lubatud küttimismaht oli 60.

KAHR — Allikas: gagloodusring.blogspot.com

Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse lubatava küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet.

Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis.

Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.

Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

Allikas: keskkonnaamet.ee

Jahimehe: ilvessekatastroof!

Veetsmanni Aare umalastu ilvesse topissõga Rasina luudustarõn. Foto: Uma Leht

«Ku nii edesi lätt, sis unõhtami tan Võromaal är, määne kits vällä näge!» hoiatasõ nii Võro ku ka Põlva maakunna jahiseldsi esimiis: Euroliidu kaitsõalonõ ilves om mõnõl puul kitsõ pia är häötänü, a jahimiihil võeti ilvesselaskmisõ lupõ hoobis veidembäs.

Joulukuust lätt vallalõ ilvessejahi huuaig, laskmisõ-lupõ om Võro maakunna jahimiihile ant 12, nii Põlva ku Valga umilõ 10. «Ilvessit om hulga, mi maakunna pääle 75–100, a riigiesä võtsõva näide laskmisõ piirnormi veidembäs,» kõnõl’ Võromaa jahimiihi seldsi juht Kivistiku Mati. Mineväaasta saiva Võro jahimehe laskõ 15, Põlva ja Valga uma 12 ilvest.

Et ilvessit om ülearvo pall’o saanu, tuud näütäs jahimiihile tuu, et muido inemisepelgäjä elläi tulõ külä vaihõlõ patsiirmä. «Esi näi uman koton Vahtsõn-Saalussõn, kuis ilves kutsikaga jalot’,» ütel’ Kivistiku Mati. Põlva jahiseldsi juht Veetsmanni Aare ütel’ mano, et timä kodokülän Rasinal aiva pini mineväaasta üte ilvesse puu otsa ja üts miis löüdse vanast laudast ilvessepesä kolmõ pojaga.

Kõgõ hullõmb ollõv ilvesse-trandal Erästvere jahtkunnan. Jahtkunna päälik Rammuli Tiit hinnas’, et tsipa alla ütsä tuhandõ hektäri jahimaa pääl jalotas kuus-säidse ilvest, a paras olnu kats-kolm. No kolm om joba õnnõ Hurmioron: nättü om imäilvest katõ pojaga.

«A kitsi jäi päält mineväst talvõ perrä õnnõ kolmandik!» oll’ jahimiis murrõn. «200st kitsõst om perrä nii 70, paras olnu 130. Mineväne talv tekk kah näile muidoki liiga, a ilves võtt tollõgi är, mis perrä om jäänü.»

«Ja ku mul käve mõnõ aasta iist egä süküs 6–8 kitsõ uibuaida, sõs timahava es tulõ üttegi!» ütel’ Kivistiku Mati. Et kitsi om veidü, tuud näütäs ka tuu, et näid auto ala piaaigu inämb ei jääki: jahimiihile andas joba inämb teedä auto ala jäänüist tsikost. Ka noorõ kuusõistutusõ omma kõik putmalda: kitsõ käve varramba näil kallal. Loe edasi: Jahimehe: ilvessekatastroof!

Ütle sõna sekka salaküttimise piiramiseks

Murelikud kodanikud lõid Facebookis algatuse – Ausa Jahimehe Andmebaas – mille eesmärgiks on pakkuda ideid salaküttimise piiramiseks.

Suhtlusgrupp loodi selleks, et hoogustada diskussiooni: kas on võimalik luua nn jahimehe valvesüsteemi, et maa- ja koduloomade omanikud võiksid kontrollida, millal ja kes nende kodu või karjamaade ümbruses ametlikult jahti peab ning informeerida ametkondi jahiseaduse rikkumistest.

Kasu, mida loodetakse saada – võimalus vabalt ka pimedal ajal ringi liikuda oma maadel, ilma et jahimehe kuul inimesi, teda saatvaid koeri või kariloomi ohustaks. Kasu loodusele: ühine võimekus päästa metsloomi, keda kütitakse lubadeta või jahihooaja välisel ajal.

Selle suhtlusgrupiga on oodatud liituma inimesed, kes võivad enda kohta öelda, et ta kas:
a) taunib metsloomade salaküttimist,
b) omab kodu, maamaja või maad jahipiirkondade lähistel,
c) muretseb oma kodu- või kariloomade turvalisuse pärast või
d) armastab rännata vabas looduses.

Grupi loomise eesmärgiks on koos genereerida ideid, mis aitaksid viia salaküttimist takistava ning turvalist ja ausat jahti soodustava üle-eestilise andmebaasi loomisele.

Idee on tekitada interneti keskkond, kus kõik huvilised saaksid informatsiooni käimasolevate või planeeritavate jahtide kohta. See teadmine võiks aidata:
1) tuvastada metsloomade salaküttimist ajal, mil ametlikku jahti piirkonnas ei toimu,
2) võimaldada maaomanikel turvalisemalt õhtusel ajal liikuda oma maavaldustes,
3) kindlustada jahipiirkondade lähistel kodu- ja kariloomade turvalisust omanike kõrgendatud tähelepanu abil,
4) võimaldada loodusfoto või loomade-lindude vaatluse huvilistel või lihtsalt loodushuvilistel turvaliselt liikuda jahipiirkondades.

Kui tunned, et saaksid kaasa aidata ausa jahi andmebaasi ideede genereerimisele, on oodatud nii Sinu postitused huvitavate mõtete kui enda kogetud probleemide osas.

Loe lähemalt siit.

Naiskütid kogunevad novembri keskel Saaremaal

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump (paremal). Foto: saartehaal.ee/erakogu

Esmakordselt Eestis saavad Saare- ja Muhumaal 13. novembril ühisürituseks kokku kõik naissoost jahimehed, kirjutab Saarte Hääl.

“Jahindus on ühistegevus, mis koondab väga erineva elualaga inimesi, ja nii mehi kui ka naisi. Jahimeeste ridades on enamik mehed, kuid viimase paari aastaga on naiste osakaal pidevalt tõusnud,” ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump ajalehele. Euroopas on naisjahimeeste esindatus tema sõnul tunduvalt suurem. Kui paar aastat tagasi oli Eestis naisi-jahimehi 100 ringis, siis praeguseks on neid registreeritud 207. Maakondades on naiste esindatus väga erinev, nt Harjumaal 67, Viljandimaal 21, Tartumaal 19 ja Saare maakonnas 14.

Hegne Lumpi sõnul on üks põhjus, miks naisjahimeeste ühisüritus korraldatakse, vajadus pöörata tähelepanu jahindusele kui ühele osale meie kultuurist ja näidata, et ka naistel on selles oma osa.

Allikas: saartehaal.ee

Mesikäpad hõivasid sigade koha

Jahimehed märkasid Puhja vallas mullu tavalisest rohkem karusid, ka tänavu on neid sealmail juurde siginud. Ametlikel andmeil on Eestis karude hulk aga muutumatu nagu ka karujahiks jagatavate lubade hulk, kirjutas Tartu Postimees.

Esimesed mesikäpad ilmusid Puhja lähedale jääva Nasja küla metssigade söögiplatsile mullu sügisel suure näljaga, kirjutas Tartu Postimees.

„Karud on Nasja söögikoha täiesti okupeerinud, metssead on sealt minema löödud,” kinnitas Puhja jahiseltsi jahimees Juhan-Johhen Ross.

Puhja jahimehed on tänavu kindlalt näinud 11 karu. Nasja söögikohas käib nelja pojaga emakaru ja kahe pojaga emakaru.

Maaomanikud panevad jahipidamise maksu alla

Lümanda vallas plaanitakse luua selts, mille liikmete maadel on jaht tasuline ja loata jahipidamise eest esitatakse maksunõue, kirjutab Saarte Hääl.

„Maa on ikkagi tootmisobjekt ja miks peaks üks kodanik andma oma maa kellelegi teisele tampida, et see sealt tulu teeniks,” ütles lehele loodava Lümanda maa- ja metsaomanike seltsi asutajaliige Mati Tarkin.  

Jahipidamise keelamist uus ühendus ei taotle, kuid soovib, et maade kasutamisel oleks mingisugunegi regulatsioon.   Tarkini sõnul peab iga kodanik, kes soovib seltsi liikmete maadel jahti pidada, kõigepealt maaomanikuga ühendust võtma.

Maa kasutamise tasu suurust ei ole veel määratud, kuid see tuleb Tarkini sõnul üsna sümboolne. Juhul kui jahimehed sõidavad aga oma masinatega maasse roopad, tuleb neil ka maa taastamise eest hüvitist maksta.

Tarkini kõrval on uue ühendusega praeguseks liitunud maaomanik Vello Vallimaa, kokku on meestel üle 250 hektari maad. Uute liikmete kaasamiseks koostavad mehed üleskutset.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul oleks igati normaalne, kui ka Eestis alluks jahindus turumajanduse reeglitele nagu mujal Euroopas. Taanis on näiteks jahindus metsaomaniku jaoks sissetulek number üks, puiduvarumine on alles viiendal-kuuendal kohal.

Muidugi võib maaomanik küsida jahimeestelt ükskõik kui üüratuid summasid, asjad paneb aga paika nõudluse ja pakkumise vahekord. „Võib-olla Saaremaa on selline kant, kuhu tuleks kas või Tallinnast mingi jõukurite punt ja maksaks maaomanikele rohkem raha kui kohalikud jahimehed, aga väga paljudes muudes Eesti kohtades ei olegi enam inimesi, kes tahaksid jahti pidada,” lausus Niittee.