heinategu

ELF tähistab heinateotalgutega oma 15. hooaega

Neljapäeval alanud ja homseni Nedrema puisniidul toimuvad heinateotalgud ja suvekool märgivad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) loodustalgute 15. järjepidevat toimumisaastat. Juubelihõngulised talgud ühendavad traditsioonilised töövõtted, looduskaitse ning uued teadmised ja oskused.

Poolsada talgulist harjutavad käe sisse vanad heinatöövõtted, kuulevad kohalikust kultuuriloost, saavad osa loodusretkedest puisniidu lindude, liblikate ja taimede tundmaõppimiseks, toimub Ööülikooli loenguõhtu ning pärast talgutööd kõlab rahvalik muusika.

ELFi talgukorraldaja ja suvekooli mõtte algataja Siim Kuresoo sõnutsi pole sedalaadi suvekool olemuselt tegelikult midagi uut – heinatööl on mõtteid ja võtteid vahetatud juba aastasadu.

“Sealjuures ELFi talgulised on aastaid suviti mitmetel tähelepanuväärsetel puisniitudel rehadega abiks olnud,” selgitas Kuresoo. “Mullused katsetused vikatitega heina niitmiseks näitasid, et loodustalgulised on valmis kandma ka vanade heinatöövõtete traditsioone.”

Vastriisutud puisniidul salvestatavas Raadio Ööülikooli loengus räägib biosemiootik Kalevi Kull elurikkuse hoidmisest ja loomisest. Talgulisi lõbustab rahvamuusik Kadri Giannakaina Laube, kes mängib eesti lõõtsa ja õpetab traditsioonilisi tantse.

Elurikkuse poolest imetlusväärsete puisniitude pindala on 20. sajandi jooksul paraku kiirelt vähenenud. Suvekooli võõrustav Nedrema puisniit on Eesti suurim ning üks suurimaid ka kogu Euroopas. Siiski ei anna selle praegust pindala võrrelda 20. sajandi algusega, kui see küündis pea 250 hektarini. Enne taastamistööde algust, 1995. aastal niideti sellest vaid ühe hektari suurust ala, kuid praeguseks on see kohalike suure töö tulemusena kasvanud 80 hektarini.

Eestimaa Looduse Fond on looduse hüvanguks talguid korraldanud järjepidevalt aastast 2000. Selle aja vältel on ligi 7000 talgulist teinud tööd ligi 400 talgul. Aasta-aastalt on talgute populaarsus ja arv kasvanud, tänavu toimub üle Eesti 60 talgut ning kõik huvilised on oodatud kaasa lööma. Rohkem infot ELFi talgute kohta leiab www.talgud.ee

Talgulised Inglismaalt tegutsevad Eestimaa looduse heaks

Laelatu puisniit, mida talgulised tänavu hooldasid

Täna alustavad viis inglise vabatahtlikku tööd Alam-Pedja looduskaitsealal, kus üheskoos aidatakse muuhulgas läbi viia ilvese uuringuid ning parandatakse rohunepi mängupaikade tingimusi. Väärikas eas inglased võtavad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja The Conservation Volunteers’i (TCV) 50+ vabatahtlike vahetuse raames kolme nädala jooksul osa viitest talgutest Eestimaa eri paigus.

Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Siim Kuresoo on rõõmus, et loodusliku elurikkuse säilitamise nimel tegutsevad väga erineva tausta, vanuse ja rahvusega inimesed. “Looduskaitsjatele meeldib väga kirjusus ja sestap on meil eriti hea meel, et lisaks looduslikule mitmekesisusele on suur mitmekesisus ka talguliste hulgas,” lausus Kuresoo. “Kui sagedamini nähakse vabatahtlikena noori, siis tegelikult on suur huvi ja võimalusi kaasa löömiseks kõigil vanusegruppidel,” lisas Kuresoo.

Täna alanud talgud peetakse väga eraldatud paigas, Alam-Pedja looduskaitseala keskel asuvas Palupõhja looduskoolis. Talgutöid tehakse looduskooli heaks, aidatakse kaasa ilvese uuringutes ning taastatakse Pikknurmes asuvat lamminiitu, kus pesitsevad Eestis haruldased kaitsealused linnud, rohunepid, kes on tuntud oma erilise pulmamängu poolest.

Vabatahtlikud Edela-Inglismaalt jõudsid Eestisse kahe nädalat eest. Praeguseks on inglastel selja taga nädala jagu heinategu hooldamaks Laelatu puisniitu, mille harukordne liigirikkus on väärt iga-aastast tööd. Samuti korrastasid talgulised samas piirkonnas kõrede elupaikasid. Inglased naasevad kodumaale 13. augustil.

Inglise vabatahtlikud saabusid Eestisse ELFi ja TCV ühise vabatahtlike vahetuse raames, millest võtsid osa ka kuus eestlast, kes käisid Inglismaal talgukogemusi saamas juulis. Sealse looduse heaks töötati kolm nädalat. Nii eesti kui ka inglise vabatahtlike vahetuses osalesid vaid üle 50 aastased inimesed. Huvi vabatahtliku tegevuse vastu oli äärmiselt suur – Eestist kandideeris kuuele vabatahtliku kohale üle kaheksakümne nelja inimese. Talgutel osalemist toetas Euroopa Liit läbi täiskasvanuhariduse programmi Grundtvig.

Sel aastal peetakse Eestis ELFi eestvedamisel veel mitmeid loodustalguid. Talgutega saab lähemalt tutvuda ja end kirja panna veebilehel www.talgud.ee.

Tänasest saab heinaaeg läbi, algab lõikusaeg

Täna on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati kuu jagu madalamale langenud päike ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.

Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.

Mõnel pool on otsesõnu hoiatatud jaakapäeva järel heina tegemast, sest see viib talvel loomadelt tervise. Teisal jälle on öeldud, et jaakapäeva järel pole tarvis kuhjale vööd ymber panna. Vöö panemise all mõeldakse maausu yht tavalisemat taiga – piiramist. Vöö saab nõnda, kui ymber kuhja käies vajutatakse kätega heinte vahele vöökoht sisse, veetakse köit või piiratakse seda kuidagi teisiti.

Vöötamine ehk piiramine hoiab kuhja kõige halva eest ja tagab, et sealt jagub heina kauemaks. Kuhja vöötamine kaitseb isegi pikse eest, kuid mitte jaakapäeval. Nagu esimesel ja teisel heinapyhal (02.07 ja 13.07), ei tohiks selgi päeval kuhja teha.

Kui heinatöö lõpeb jaakapäeval ilma suurema pidulikkuseta, siis uudserukki lõikamist, eriti aga uudseleiva või uudsepudru tegemist on peetud kangesti tähtsaks. Seda eriti maa lõunaosas, kus vili kypseb varem. Põhja pool on jaakapäevaks uudseleiba tehtud vähem, ja kui, siis tavaliselt põua või nälja sunnil.

Loe lähemalt: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik&id=4949&op=lugu

Allikas: Maavald.ee

Algab heinategu pärandkooslustel

Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga. Talguhuvilised saavad veel registreeruda kodulehel www.talgud.ee.

Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.

Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.

20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.

Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.

Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine!