Silt: arvuti

level1 tuleb taas

Kohalikku art – house’i publikut toitev Tallinna vanim kino Sõprus muutub kolmanda augusti hilisõhtul vaid üheks ööks videomängurite taevariigiks, kus iga puldimurdja võib end õndsa ning õnnistatuna tunda. Taaskord leiab aset Mängude Öö. Üritus, kus unelmate ekraani kuju võtnud kinolinal ühilduvad omavahel filmi suurejoonelisus ja videomängude interaktiivsus. Kinosaali paigutatud uudse ning alles tuure koguva peoformaadi sisse mahuvad temaatiline loeng, võistu ning auhindade peale peetavad turniirid ja vaatemänguline VJ-DJ show.

Seekordse Mängude Öö avab arvutiguru Veiko Tamme loeng teemal “MMO-d: Kas 15 aastat allakäiku?”, mis soovib muuhulgas selgust saada küsimuses, kas ja kuidas on võrgumängude populaarsuse massiivne kasv toonud kaasa sotsiaalse kaose. Loengule järgneb Mortal Kombati turniir, kus eelregistreerunud soovijad saavad omavahel mõõtu võtta.

Mortal Kombati võistluses osalemiseks eelregisteeru saates oma kontaktandmed levelup@level1.ee

Sissepääs alates 18. eluaastast.
pilet: 4€
www.level1.ee

Eelmisest üritusest  saab videot näha siin.

Sänna arvutiööl võis õhus tunda digitaalõhinat

Arvutiöö Sännas tõi kokku nii noori kui vanemaid virtuaalmaailma austajaid. Foto: Sänna Kultuurimõis
20. märtsi õhtul toimus Võrumaal, Rõuge vallas Sänna Kultuurimõisas arvutiöö. Hiliskevadõhtuse hämaruse varjus kogunesid mõisa suurde saali ligi 50 arvutihuvilist üle Eesti. Kõige kaugemalt tuldi kohale Tallinnast, Ruhnust ja Sillamäelt. Õhus oli tunda digitaalõhinat ning kerkivat adrenaliinitaset.

Kui X-box Kinectid olid üles seatud, läks tants lahti. Tänapäevased mängukonsoolid ei lase mängijal diivanil lösutades kilosid koguda: mängukangelase ekraanil paneb liikuma mängija enda liikumine. Kui võitled vastasega, siis peab ka jõudu kasutama ning kestvust näitama. Nii nõretasid mängijad peagi higist ning tunda oli vägagi sportlikku meeleolu. Õhtu edenedes astusid üles kaks esinejat oma ettekannetega.

Esmalt rääkis Veljo Haamer (wifi.ee) nutitelefonide ja tahvelarvutite levikuga seotud võimalustest. Kõlama jäi kiires muutuses olev maailm ning telepaatiaga võrreldav suhtluskiirus. Kõik osalejad said omal käel proovida “nutikaid plaate“ ja tarku telefone. Kuulsime ka huvitavatest rakendustest, mis on eelmainitud seadmetele välja mõeldud.

Järgmine esineja oli Toomas Laasik, kes töötab Eestis seni veel kitsas, kuid arenevas tööstusharus arvutimängude loojana. Toomas rääkis erinevatest programmidest, mille abil mängude tegelased liikuma pannakse ning väitis, et mängude loomine pole raketiteadus, igaüks võib sellega hakkama saada ning suurema huvi puhul ka tulevikus leiba teenima hakata.

Arvutimängude loomisega tegelev Toomas rääkis, et arvutimängu tegemises ei ole midagi keerulist ja lihtsama mänguga saab peaaegu igaüks hakkama. Toomas näitas pilte Fanchinima stuudiost, kus ta hetkel töötab ja kus näitlejate abiga mängude jaoks vajalikke liikumisi ja näoilmeid salvestatakse. Loe edasi: Sänna arvutiööl võis õhus tunda digitaalõhinat

Selgusid parimad metsa joonistajad

Mets meil katab laua. Gabriella Tarkus, 10aastane

Ligikaudu 5000 last, noort ja täiskasvanut joonistasid sel sügisel arvutiga teemal “Kohtume metsas!”. Nüüd on parimad selgunud.

Kuni 10-aastaste seas võitis 10aastane Kuressaare Vanalinna Kooli õpilane Gabriella Tarkus pildiga “Mets meil katab laua” (juhendas Eha Kask). 11-13 aastaste joonistajate seas oli parim Rael Kalda Gustav Adolfi Gümnaasiumist pildiga “Ellujäämisretk rabasügavustes”.  Silvia-Sigrid Sillaots Tartu Kunstigümnaasiumist võitis Üllar Sillaotsa juhendamisel esikoha 14-18 aastaste hulgas tööga “Mets on looma kodu”. Täiskasvanutest sai esimese kohta Eve Mäeorg pildiga “Kohtume metsas!”.

Parimaks juhendajaks tunnistati Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja Aime Peever, kelle juhendamisel valmis 301 pilti, millest 35 jõudis ka lõppvõistlusele. Teise koha sai Olga Kravtšenko Tartu Vene Lütseumist (juhendas 18 lõppvõistlusele jõudnud pildi autorit) ja kolmanda Signe Lensment Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist (17 pilti lõppvõistlusel).

Arvutijoonistuste võistluse korraldasid Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Metsaselts ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kõik võidutööd ja osalenud pildid on väljas Internetis: http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/.

Infopäev, mille peateemaks on imeline ja ohtlik internet

24. septembril kõneldake Lasva vallas Pikakannu koolis interneti ohtudest ja võimalustest.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse internetiturvalisuse spetsialist Anto Veldre räägib noorte käitumisest kübermaailmas. Arutelu keskmes on küsimused, milliseid ohte kätkeb endas internet ja kui tõsiselt peaks suhtuma isikuandmete kaitsesse.

IT-konsultant Ingmar Orav toob välja info tarbimise ja jagamise võimalused (efektiivne infootsing, olulise ebaolulisest eristamine).

Teabepäevale on oodatud 8.–12. klasside esindajaid ja õpilasesinduse liikmeid, kes saavad kogutud teadmisi hiljem kaaslastega jagada.

Osaleda võivad ka kõik infotehnoloogia ja käitumisõpetuse valdkonnaga seotud õpetajad ja noortega tegelejad. Neil on võimalus liituda Anto Veldre peetava täiskasvanute vestlusringiga.

Infopäev kestab kella 13–16.30 ja on kõigile tasuta. Kui tarvis, korraldatakse ka transport. Osalemisest ning transpordisoovist tuleb teatada Kati Oravale tel 5649 8816 või e-posti aadressil kati@kating.ee.

Osale arvutijoonistuste võistlusel

EENet ja TTÜ Geoloogia Instituut kutsuvad kõiki osalema arvutijoonistuste võistlusel, mis on pühendatud rahvusvahelisele elurikkuse aastale.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ning vanemad kui 18-aastased. Iga osaleja võib esitada kuni kolm enda tehtud arvutijoonistust. Osaleda saavad pildid, mis on esitatud hiljemalt 15. novembril 2010.

Võistluse teemad on:

  • Elurikkus luubi all
  • Emakese Maa lapsed
  • Kliimamuutuste haardes
  • “Elu puu”
  • 100 aastat looduse kaitsel
  • Öö loodusmuuseumis
  • Ürgmere elukas
  • Kadusid elupaigad, kadusid liigid
  • Oma liik ja võõras liik

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus – ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest, kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.

Alates elu tekkest on bioloogiline mitmekesisus olnud pidevas muutumises. Liigid on tekkinud ja kadunud, kord kiiremini, kord aeglasemalt. Elurikkust on mõjutanud kliima, vulkaanid, asteroidide langemine ja maakoorelaamade liikumine.

Ometi ei ole ükski liik muutnud planeedi keskkonda ja kahandanud elurikkust sellisel määral nagu meie, inimesed. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.

Et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele, on ÜRO kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks.

Lisainfo http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/