5.-6. novembril toimub Võrumaal, Rõuge Noortekeskuse ruumides paikkonna tervise edendamise seminar “Kohalike elanike heaolu eile, täna ja homme – olukorra analüüsist mõjusate tegudeni”.
Oodatud on kõik juhid ja otsustajad, arendusspetsialistid, arengustrateegiatega tegelevad inimesed; tervisenõukogu liikmed; aktiivsed kogukonna inimesed, kes mõtlevad kaasa paikkonna arengu küsimustes või kes soovivad, et nende kogukonna liikmed oleksid terved ja õnnelikud ning tulevik oleks parem kui tänane päev.
2015. aastal on Mõniste Päkapikumaa avatud 9.-12. detsembril. Seekord kutsutakse suitsusauna!
Lõuna-Eesti mitme tuhane aasta vanune suitsusauna traditsioon on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Üks selline väga vana ja auväärne saun asub Mõniste muuseumis ja koos saab heita pilgu sauna suitsusesse hämarusse.
Vanad saunajutud on täis kummalisi tegelasi. Suitsusaun on nende päriskodu ja seal nad Teid ootavadki, et soovida Teile head leili! Päkapikkudega koos lustivad hulk muinasjututegelasi, metsloomi ja saunaelanikke, kes seekord räägivad kõik ehtsas võru keeles. Kuigi Päkapikusaunas saab käia viltide ja kasukaga, saavad keha ja hing puhtaks.
Saunas käidud, on aeg astuda jõuluvana ette, kellel on kingitusekotidTeie jaoks valmis varutud. Teekonna lõpus ootavad Teid saunasaiake ja päkapikutee. Avatud on puhvet ja nagu ikka, töötavad hoolsasti ka piparkoogikunstnikud.
Tänavune Elukestva Õppe programmi Jõgevamaa parimate tunnustamistseremoonia toimus Pala vallas Assikvere külaseltsi majas.
Jõgevamaa aasta õppija 2015 tunnustuse pälvis samas omavalitsuses elav Merje Ottson, kes oma unistust täide viies Tallinna ülikoolis õpetajaks õpib. Tragi ja nutikas naine on juba varem saanud Eesti maaülikoolist veterinaari ja Luua metsanduskoolist haljastusspetsialisti diplomi. Merje Ottsoni sõnul teeb tunnustus Jõgevamaa aasta õppija meele rõõmsaks nagu iga märkamine. “Õppida on mõnus ja pealegi annab see protsess võimaluse ümber kohaneda, kui elu muutusi nõuab,” ütleb ta.
Võrumaal Mõniste põhikooli ja Varstu keskkooli lõpetanud Merje leiab, et tema tõsises suhtumises õppimisse on oma osa vanematel, kes kohe koolitee algul nõudsid kohusetundlikku õppimist. “Õpetajaks saamise soov on mul ammu olnud. Tallinna ülikoolile langes valik põhjusel, et seal on sobivat eriala võimalik õppida kaugõppes. Pereinimesena ei saa ma endale lubada päevaõppes õppimist isegi siis, kui kool asuks Tartus. Kuigi Tallinna ülikoolis pole loenguid teab mis palju, pean oluliseks neil vähestelgi kordadel kohal käia, sest mul on kuulmismälu. Iseseisvalt omandamist vajava materjali jaoks on oluline keskendumine ja mõtetega asja juures olemine. Mõnikord aitab ka tähtaja “kukkumine ” end korralikult kokku võtta,” räägib ta.
Merje Ottson arvab, et väärika tunnustuse tõigi talle just Tallinna ülikoolis õppimine. Tal on kindel plaan asuda tööle kas klassiõpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetajana. “Kas see juhtub lähiajal, sõltub vabade töökohtade olemasolust,” ütleb laureaat.
Kuni tänavu juunini asendas Merje Ottson Alatkivi keskkoolis inglise keele õpetajat. Praegu on ta aga praktikal Võrumaal Meremäel, kus tegeleb kohalikus koolis haridustehnoloogia ülesannetega, mis on seotud arvuti ja nutiseadmetega. “Tahtsin huvitavasse paika minna ja pealegi olen ise Võrumaalt pärit,” ütleb Ottson.
* ILME RÄTSEP, MÄRT RANNAST, FELIKS SARV ühisnäitus “1+2”
Näitus on kolme põlvkonnakaaslasest kunstniku ühisprojekt, kes tunnevad üksteist aastakümneid, kuid ühisel grupinäitusel eksponeerivad oma töid esmakordselt. Näituse tööd väljendavad kolme mõttelaadi erinevates meediumites: graafika, joonistus, maal, tekstiilimaal, skulptuur. Näituse eelselt pole osalejad kokku leppinud ühises teemas, koosmõju ja suhestus kujundatakse näituseruumides. Eesmärgiks on luua atmosfäär, mis kõnetaks vaatajaid.
Ilme Rätsep: Armastan seda mida teen. Kangas ja värv on olnud minuga kogu teadliku elu ja pole kunagi alt vedanud. Maalides olen õnnelik. Minu jaoks on loomeprotsess olulisem, kui valmisteos. Eksponeerin maalitud tekstiili. Märt Rannast: On inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad ei pea tegelema kunstiga ja on inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad saavad tegeleda kunstiga. Vahel on tähtis olla pikemalt õnnelik inimene. Minu jaoks on looming eneseväljendus kunstilises keeles, millega on võimalik edasi anda suhtumist meid ümbritsevasse. Eksponeerin skulptuuri ja maali.
Feliks Sarv: Ei oleks looja, kui teaksin ette lõpptulemust. Loomeprotsess on küll valuline, kuid selle kaudu õpin tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Eksponeerin graafikat ja joonistusi.
* HEIGO ZIMMERi maastikufotonäitus “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse”
Heigo Zimmer on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud fotogaraafina , peamiselt portree- ja perepildistajana. Seekordne näitus on katse proovida tegelda mitte niivõrd inimesega kui pigem just inimest ümbritsevaga ja seda läbi looduse. Pildid peaks mõnekski hetkeks kiskuma vaataja argistest tegevustest eemale ning sukelduma rahusse ja vaikusesse. Fotokunstnikuna pakuvad Heigole viimasel ajal huvi vanad fototehnikad, erinevad fotograafilised menetlused ja vanad kaamerad ning nende käsitsi lihvitud optika tekitatud veider/kummalised kujutised. Sellest tulenevalt võivad fotod tunduda kohati ebateravad või ebamäärased, aga tegelikkuses ongi nende objektiivide joonistamisvõime teistsugune.
Näitused on vaadata 25.oktoobrist kuni 27. novembrini.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 -18:30. Tasuta.
Aire Kokk
Laupäeval, 31. oktoobril kell 11-15 toimub Võluvõrus (Jüri 19a III korrus, Võru) praktiline õpituba, kus saab selgeks tehnika Annie Sloani dekoratiivvärvidega toimetamiseks.
Annie Sloan töötas oma kuulsa värvi välja juba 20 aastat tagasi. Isetegijad oma blogides nimetavad Annie Sloan Chalk Painti maailma parimaks värviks. Värv on välja töötatud ja kokku segatud ajalooliselt mööblil kasutatud värvide põhimõttel ja retsepti järgi, seetõttu on vanale ja väärtuslikule mööblitükile õigem peale tõmmata just Annie Sloani värv. Annie Sloan Chalk Paint sobib nii mööbli, seinte, isegi põrandate värvimiseks. Kriidivärv mõjub eriti just vanaaegsel mööblil autentselt – matilt ning sametiselt. See on suurepärase kulumiskindlusega ning nakkub ka eelnevalt töötlemata pinnale.
Alates 2000. aastast on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrid eksponeerinud ja müünud oma käsitööd jõulukuu esimesel nädalal Riigikogu hoone vestibüülis. Taoline ettevõtmine on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks, millest tänavu täitub väärikas 15 aastat.
Ka sel aastal on Võrumaa Omavalitsuste Liit saanud nõusoleku Riigikogu juhatuselt korraldada käsitöö näitus-müük Riigikogu hoone vestibüülis, sedapuhku 7.-9. detsembril 2015. aastal.
Sellest tulenevalt, kutsume Teid, head käsitöömeistrid, üles loovalt kaasa mõtlema ja oma tooteid esitama. Meie jaoks on oluline, et Teie käsitöö oleks kvaliteetne, omanäoline, innovatiivne, kuid samas ka Võrumaale omane.
Käsitööd saate esitada 29.-30. novembril 2015 Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusesse.
Neljapäeval, 29. oktoobril algusega kell 12:30 toimub Ruusmäe raamatukogus kodulootund teemal “Rogosi mõis II maailmasõja ajal”. Külas on Hans Uba. Info: Sirje Moorus, tel 787 2243.
Rogosi mõisas on koduloomuuseum, kellatorn, muuseumikelder. Mõisas on võimalik ringi käia nii giidi juhendamisel kui omapäi. Täpsemalt vaata mõisa kodulehelt.
Neljapäeval, 22. oktoobril toimub Võru linnas tänavavalgustuse rekonstrueerimisprojekti ametlik lõpetamine ning uuenenud valgustuse pidulik avamine.
Projekti raames asendati linnas enamus tänavavalgustitest energiasäästlike LED-valgustitega. Aasta aega kestnud ehitustööde käigus sai Võru linn endale kokku 1472 kaasaegset tänavavalgustit ja nende tööd reguleeriva targa juhtimissüsteemi, samuti sai valgustatud 81 ülekäigurada.
OÜ Taristuhaldus juht ja Võru projekti eestvedaja Andres Visanapuu sõnul on uued tänavavalgustid ühelt poolt energiasäästlikumad, teisalt võimaldavad moodsad lambid tänavat varasemaga võrreldes paremini valgustada. “Minu silmis on projekt andnud neli suurt võitu – linnas on nüüd ülimoodne valgustite juhtimissüsteem, uus kaabeldus, uued postid ja lambid, mis on parandanud linna visuaalset pilti, uudsena on nüüd linnas valgustatud ülekäigurajad, mis suurendavad liiklusturvalisust ja loomulikult rahaline kokkuhoid, mis tuleb energiasäästu pealt,” loetles Visnapuu.
Võru linna tänavavalgustuse projekti kogumaksumus on 2,14 miljonit eurot, millest kümnendiku kattis linn. Projekt on osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatavast seitset linna hõlmavast mastaapsest projektist, mille vahendid on saadud Eesti riigi CO2 kvoodi müügist Austria riigile. Projekti aitasid ellu viia ka Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Keskkonnaministeerium.
KIKi juhatuse liige Andrus Kimber nimetab kogu projekti keskkonnaalaselt võidukaks ettevõtmiseks. “Kvoodimüügi tulust sündinud projekt aitab omakorda vähendada Eestis eralduvat süsihappegaasi hulka. Näiteks tänu Võru tänavavalgustuse uuendamisele paiskub aastas õhku 589 tonni vähem süsihappegaasi.” Kimber piltlikustas, et sama hulga CO2-te suudavad aastas tekitada 45 keskmist majapidamist.
Avamispeol toimub vaatemänguline tuleshow ning demonstratiivne tänavavalgustite süütamine. Üritus algab kell 18 Võru Kandle ees.
9. oktoobril kell 12 avatakse Võrumaal Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus TSENTER.
Väimela vana mõisalaut on saanud uue hingamise. Seal on saanud omale värske kodu puidutootjaid ja mööblitööstusi moodsa masinapargi ning kompetentsiga toetav TSENTER. TSENTRI eesmärk on kasvatada Eesti puidu- ja mööblitööstuse ettevõttete konkurentsivõimet. Lähiajal käivitatakse maailmatasemel masinad: laserlõikepink, viimistlusliin, laboriseadmed, erinevad lihvimismasinad ning UV-tindiga pinnatrükimasin. Tootja peaks saama TSENTRIST kindluse, kas investeeringut on mõtet teha. Suurtel ettevõtetel on TSENTRIS koht tootearenduse testideks, väikeettevõtetel võimalus kindlustada maksimaalne kvaliteet. TSENTRI uus juht Kalev Kaarna kutsub kõiki külla, et oma uusi ideid testida, arendada ning turule tuua. Olgu selleks lahenduseks nutikas mööbel või muu innovatiivne mõte puiduvaldkonnas.
3,7 miljonit eurot maksma läinud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse TSENTRi uue maja ehitust rahastasid EAS ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused.
Võrumaa aasta õpetajate tunnustamine: (vasakult) abilinnapea Sixten Sild,Koidu Süvaorg, Janeli Jorro, Ere Tumm, Gaida Vassin ja linnapea Anti Allas.
Esmaspäeva, 5. oktoobri õhtul toimus Võru kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle aasta õpetaja 2015 tunnustused.
Aastate õpetaja 2015 tunnustuse pälvis muusikaõpetaja ja koorijuht Helga Ilves, Aasta õpetajad 2015 on Võru Järve kooli õpetaja Gaida Vassin, Võru Kreutzwaldi kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm ning Võru Kesklinna kooli klassiõpetaja Koidu Süvaorg. Aasta noor õpetaja 2015 laureaat on Võru Kesklinna kooli klassiõpetaja Janeli Jorro.
Tunnustuse saanutele andsid linnapea Anti Allas ja abilinnapea Sixten Sild üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Kõrsikute kontsert ning pidulik vastuvõtt.
Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus kaheksandat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.
Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.
Tänavuse Võrumaa ettevõtlusnädala tähtsündmuseks Võrumaal on reedel, 9. oktoobril toimuv ettevõtluskonverents “Tuleviku ettevõtlus – LINNAST KAUGEL“.
Konverentsi avab Võru maavanem Andres Kõiv. Teemal “Uued ideed, tulevikuvõimalused, ettevõtjate ja teadlaste koostöö” teeb ettekande Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuht ja ettevõtja Kuldar Leis räägib nutikatest lahendustest ja sellest, kuidas sünnivad uued ideed. Ülevaate majanduse olukorrast ja tulevikuprognoosist annab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina. Piia Pääso Eesti maaülikool Polli aiandusuuringute keskusest räägib võimalikest nišitoodetest.
Toimuvad esinejate paneeldiskussioonid, kus arutletakse teemal „Tuleviku ettevõtlus – võimalused ettevõtjatele“. Päeva teises pooles räägivad juba uute lahenduste rakendamisega alustanud või juba edu saavutanud ettevõtjad. Päeva lõpetab ettevõtjate pidulik tunnustusüritus “Aasta ettevõtjad 2015“. Päeva modereerib Janek Mäggi.
Võrumaa ettevõtlusnädala raames toob Võrumaa Euroopa filmikohvik vaatajateni emotsionaalselt jõulise loo elust enesest. „Inimese mõõt“ on sotsiaalne draama, mis märkab iga inimese elus ettetulevaid probleeme ning annab hea ja haarava pildi praegusaja prantsuse tööinimeste olukorrast. Film linastub kinos Kannel kolmapäeval, 7. oktoobril kell 19.
Sünopsis: Tõeliselt kaasakiskuva draama keskmes on töö kaotanud sümpaatne prantsuse härra Thierry, kes maandub pärast pikki tööotsinguid kaubanduskeskuse turvamehe ametipostil. Ootamatult kaasneb kaupluses korra pidamisega aga ka rida ebameeldivaid valikuid ning olukordi, mis panevad mehe eetikapiirid järjest enam proovile ning väärikaks jäämine osutub väga keeruliseks.
Cannes’is parima näitleja auhinnaga pärjatud Vincent Lindoni peen, mitmekihiline ja võimsalt veenev roll toimib niivõrd efektiivselt, et veel päevi hiljem võib tabada end mõtisklemast Thierry tegelaskujule ning küsimustele ja lahendustele, mida elu inimese teele asetab.
Filmi on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Filmi pikkus 93 min.
Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!
Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
15. augustil tervitavad sajakilomeetrisel Seto Külävüü marsruudil toidugurmaane koguni 17 kodukohvikut. Et kohvikuid on nii palju, siis on soovitav varem oma lemmikud välja valida. Soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas avab uksed kolm kohvikut. Soome-ugri aastal leiad peaaegu igast kohvikust midagi hõimurahvaste toidulaualt või kultuurist.
Ürituse ühe korraldaja Ülle Pärnoja sõnul on Setomaa kostipäiv eriline: “Tavapäraselt toimuvad kohvikutepäevad linnades, kuid kostipäeva kohvikud on avatud taluhoovides ja külataredes. Nii saame parimal viisil tutvustada maaelu võlusid ja erilist seto ning võro toidukultuuri. Meie kohvikute moto on: teeme kohalikku toitu kohalikust toorainest. Sel aastal on seto leelo ja maitsed kõrvuti soome-ugri rahvaste maitsetega – nii saab kokku tore rahvaste sõpruse paraad.”
Võrreldes eelmise aastaga on üle poolte kostipäeva kohvikutest uued. Seega saavad külalised avastada uusi talusid ja maitseid, kuid on ka võimalus kohtuda vanade tuttavatega. Kõikides kohvikutes on midagi uut, näiteks pakuvad sel aastal kõik perenaised sõira – igaüks teeb seda omamoodi.
Ka sel aastal toimuvad päeva lõpetuseks erinevad kontserdid ja simmanid. Obinitsas esineb seto punkband SMS Tuhkwizza, Tsiistres InBoil, Värskas Zetod.
Esmakordselt pakuvad kohvikud tegevust ka pühapäeval. On kohvikuid, kes peavad järelpidu, ehk peräpütüpäivä. On ka neid, kes pakuvad tegevust õpitubades. Kohvikute tegemistega saab tutvuda www.visitsetomaa.ee veebis.
Võru linnapäevade raames linastub 21. augustil kell 20 Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kaheksas film. Ekraanile tuleb 2013. aastal Soome ja Tšehhi koostöös valminud linateos „Meeletu august“, kus külma sõja taustal hargneb lahti soe ja südamlik armastuslugu.
Elsa on keskealine kübarategija ja väikestviisi selgeltnägija, kes peab Helsingi kesklinnas 1962. aastal elegantset kübarapoodi. Tema elus on kõik selge ja korras kuni selle hetkeni, kui mees, keda ta kunagi armastas ja kelle ta äkitselt kaotas, ilmub mineviku varjuna välja. Jan tuli Helsingisse festivalile esinema koos oma tšehhi tantsuorkestriga. Enam kui kaks aastakümmet on Elsa meest surnuks pidanud. Alguses tahab Elsa eemale hoida nii Janist kui ka festivalist, mis on tema jaoks rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni järjekordne katse teha headele ja mitte midagi kahtlustavatele Soome-sarnaste lääneriikide kodanikele ajupesu. Aga Jan on järjekindel, veenev ja võluv. Joovastav segu kuumadest augustiöödest, muusikast, tantsust ja Raudse eesriide ajastu jääkülmast poliitilisest paranoiast moodustavad kokku sellised asjade seisu, kus Elsa peab enda jaoks tegema lõpliku otsuse. Kas ta alistub KGB surve all oleva Soome politsei soovidele, mis tahab, et ta tooks nende juurde tšehhi ülejooksiku või valib ta enda jaoks täiesti uue elu?
Filmi pikkus 1 h 45 min. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta.
6.-9. augustini toimub Võrumaal Haanja vallas juba viies suitsusaunanädal. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat. Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsiooniliste suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga.
„Haanjamaa suitsusaunade omanikud on uhked oma saunadele ja jagavad rõõmuga oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega,“ ütles saunapäevade üks eestvedajaid Eda Veeroja. „Ja vana kombe kohaselt ei tohi vett, tuld ja saunaleili kellelegi keelata!“
Mõnus suitsusaunaelamus algab helgest meelest ja enese sisse vaatamisest, koos saunaperedega sauna kütmisest, ühisest söömaajast ja päevastest toimetustest ümber sauna. Lisaks toimuvad ka suitsusauna ja loomuliku eluviisiga seotud erinevad õpitoad.
Nädal algas täna, 6. augustil kell 12 Mooska talus saunateemalise pärimusmeditsiini õpitoaga ja saunas käiguga Ahto Kaasiku juhendamisel.
Reedel saavad Ööbiksaare talus huvilised õppida palgi tappimist ja varamist saunameistri Aivar Jallai juhendamisel. Alustuseks saab õppida palgi koorimist liimeistriga. Ööbiksaare palkmaja ehitajatel on üle paarikümne aasta kogemust, mida töötoas osalejatega jagatakse. Päev lõppeb Plaksi küla Tuulepesa talus kell 19 algava iloõdakuga, see tähendab laulu ja pillimänguga.
Suur saunapäev on aga laupäev, mil kohalikud pered teevad saunade uksed lahti. „Sel päeval on külalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude ja vee tassimine, sauna kütmine, ühise toidu valmistamine, saunaskäik. Nii veedetakse üks loomulik päev Haanjamaa saunas,“ ütles Veeroja. Päev algab kell 10 Haanja rahvamajas, kus saunapered ja külalised omavahel tuttavaks saavad.
Saunanädal lõppeb pühapäeval kohalikke suitsusaunu tutvustava ringsõiduga, mis algab kell 11 Plaani kiriku eest. Retk erinevate saunade juurde kestab 2-3 tundi. Kell 13 alustab Suurel Munamäel põnevate tegemistega kogu perele Suvõtarõ. Haanjamaa naiste eestvedamisel saab meisterdada, kõlab rahvamuusika ja pudrupada podiseb lõkkel.
Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.
Sel nädalal tuli trükist värske Haanja-Rõuge ajalehe esimene number. Lehe nimeks pandi Torniööbik: kahe valla tuntud sümbolid ühendati ning saadi häälekandja, kes näeb ja kuuleb kõrgelt tornist kõike, seda samas ka edasi kuulutades.
Torniööbik on korra kvartalis ilmuv valdade ja kogukondade häälekandja, kuhu oodatakse kaastöid mõlema valla tegusatelt inimestelt: omaloomingut, huumorit, mustvalget trükki kannatavaid pilte, mälestusi, kokkuvõtteid oma tegemistest ja muud. Kirjutades tuleb siiski arvestada leheruumi mõningase piiratusega.
Kaastöid järgmisesse lehte ootab lehe toimetaja Viivika kuni augusti lõpuni aadressile infoleht@rauge.ee.
Head suitsusaunahuvilised, tänavu toimub Haanjamaa suitsusauna nädal juba viiendat aastat järjest ja seekord 6.-9. augustil 2015.
Traditsiooniliselt on võimalik osa saada erinevatest suitsusauna teemalistest töötubadest, saunast ja saunakultuurist endast, suvõtarõst ning paljust muust.
Loe täpsemalt sündmuse 2015. aasta programmi lehelt ja anna oma tulekust korraldajale aegsasti teada!
Võrumaa pikamaajooksusarja kuuluv jooks ümber ilusa Uhtjärve kannab sel aastal järjekorranumbrit 20.
Jooksu suurim väärtus on lisaks heale seltskonnale ka suurelt jaolt looduses kulgev vaheldusrikas rada, kus on nii künkaid kui kände, olenevalt taevaluukide heldusest ka märjemaid ja porisemaid kohti.
Rada, mida ei soovita läbida uute valgete tossudega. Samas tuleb kindlasti kaasa võtta hea tuju ja optimistlik meeleolu. Korraldajad teevad muidugi omalt poolt kõik, et vältida eelmise aasta üllatusi nagu herilaste suurrünnak või võistlejate massiline metsaeksimine, aga põnevust leiab rajal küllap ilma selletagi.
Umbes 8-kilomeetri pikkuse Uhtjärve jooksu start on 23. juulil kell 19 Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis.
Esmaspäeva õhtul kell 21 kutsub Võru folkloorifestivali meeskond tervitama festivalinädalat ja tähistama kolme maamärki.
Selle aasta festival kannab pealkirja “Millest rikkad, sellest helded”. Oma rikkuse märkamiseks ja märkimiseks kutsubki meeskond tulema välja esmaspäeva õhtul kell 21 ja märgistama väepaeltega mõned Võru linna ja Võrumaa väekad paiga. Meeskond on esimesteks märkideks välja valinud hoolimise, sõna ja heli märgid. Nii käiakse esmaspäeva õhtul läbi kolm paika: Võru Katariina kirik, Kreutzwaldi kuju ja Teppo lõõtsatalu.
Kreutzwald pani vanad eesti muinaslood Kalevipojast ilusasse keelde. Ja eristuvad ju me oma August Teppo meisterdatud lõõtsad teistest ülimalt puhta heli ja kauni tämbri ehk teppo timmi poolest. Teppo on siinkandi Stradivarius. Las see kõlab liiga uhkeldavalt. Aga kui me nii tunneme? Sel aastal on August Teppo 140. sünniaastapäev.
Üks maamärk, mida Võrru tulija näeb, on Katariina kirik. Väärikas paik, mille üle uhkust tunneme, seda hoolimata tulija usutunnistusest või veendumustest. Kiriku maja olukord pole kiita, usk seal sees aga tugev. Ta kannab hoolimise ja jagamise tunnet. Kas teeme ta koos Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks korda?
Väepaelu nendesse paikadesse hakati punuma juba rahvusvahelisel tantsupäeval aprillikuus, jätkati Võru linna ja Lasva valla jaanituledel. Nii igapäevaselt on väepaelad pikenenud.
Korraldajate sõnul on nad rõõmsad, kui iga festivali külaline nendega esmaspäeva õhtul kell 21 algaval retkel kaasa lööb. Aga veelgi enam, mõtleb, milline on tema jaoks see kõige-kõige suurem rikkus, mida jagada. Nii saab 8.-12. juulini toimuva XXI Võru folkloorifestivali idee kõige paremini edasi kantud ja me ise veel rikkamaks.
22. juunil toimub Võrumaal Rogosi mõisas projekti “Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonnakeskuseks” lõpetamine. Projekti lõpetab tegevusi täis päev mõisas: mõisaturg, igal täistunnil giidiga ringkäik mõisas ja looduse õpperajal pargis, projekti tulemusi kokkuvõttev konverents mõisas, kontserdid, töötubade tulemuste tutvustamine, avatud on Rogosi mõisa kohvik, muuseumitoad.
Õhtul toimub suur jaanituli Rogosi mõisa pargis ansamblitega Untsakad ning Patune Pool. Lõpuürituse kava.
Projekti “Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonnakeskuseks” tegevusteks eraldas kultuuriministeerium 2014. aasta märtsis Haanja vallale Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009-2014 programmist “Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise” 40 266 eurot. Projekti raames on mõisasse hangitud klaver, mis võimaldab jätkata mõisamuusika kontsertide sarjaga, ja kogukonnateenuste osutamiseks õunapurustaja ja mahlapress.
Töötubades on valminud mõisaaegsed tööriistad, kalapüügivahendid, paat, vanker, regi ning mõisalegendide põhjal valminud näidend “Sinise Daami meenutused. Ennäe inimest!”. Kohalik kogukond on aktiveerunud, koos on käidud õppereisidel, korraldatud välikinoõhtuid ja mõisalaatu ning koolitatud kohalikke giide. Lisaks on valminud vajalikud materjalid mõisa turundamiseks. Täpsema ülevaate projektist ja selle tegevustest leiab www.haanja.ee/rogosi/ ja siit.
Eelmise aasta võidutöö: Margus Mutsa foto Stalde talust Pillardi külas Haanjamaal. Allikas: www.vanaajamaja.ee
Teist aastat järjest kutsub MTÜ Vana Aja Maja foto- ja vanade majade huvilisi jäädvustama ja jagama emotsioone, mida pakuvad vanad hooned.
Fotokonkursile on oodatud pildid eesti taluarhitektuurist: nii vanadest kui ka traditsioonide järgi ehitatud uutest hoonetest, nii oskuslikult taastatud kui ka lagunevatest majadest, nii välis- kui ka sisemiljööst, nii taluansambli üldvaateid kui ka põnevaid ehitusdetaile.
Konkurss kestab 1. oktoobrini 2015, konkursi auhinnafond on 1000 eurot ja fotod märgusõnaga “Fotokonkurss” tuleb saata e-postile fotokonkurss@vanaajamaja.ee.
Neljapäeval, 18. juunil kell 19 linastub Võru kinos Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kuues film. Ekraanile tuleb Rootsi draamafilm „Simon ja tammed“ (2011).
“Simon ja tammed” (2011) on Marianne Fredrikssoni samanimelise romaani järgi vändatud eepiline lugu kahest Rootsi perekonnast, nende sõprusest ja seotud saatusest Göteborgis 1940.-1950. aastatel. Loo keskmes on nooruke Simon Larsson, tema eneseotsingud ja isiksuseks kujunemine.
Noor Simon saab teada, et on lapsendatud ning tema isa on Saksa juut. Sõja lõppedes läheb mees oma juuri otsima. Teekond kulgeb mööda inimhinge salasoppe, avastades elu suuri ja väikeseid müsteeriume.
Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta.
10.-13. juunil 2015 toimub Tsiistres, Võrumaal linamuuseumi külakinos soome-ugri filmifestival FUFF II, kus tänavu jõuab ekraanile ligikaudu 60 filmi. Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja/või mis käsitlevad soome-ugri teemasid. FUFF on eriline mitmes aspektis: esiteks, festival leiab aset Eesti piirialal, eemal suurtest tõmbekeskustest ning teiseks on festivalil hariv roll – lisaks filmivaatamisele on võimalik osa võtta soome-ugri väikerahvaste filmikunsti edendamisele suunatud stsenaristika töötubadest.
Festivali soome-ugri programm on jaotatud kaheks: võistlusprogrammis osalevad soome-ugri omariikluseta väikerahvaste filmid; programmi teises osas saab vaadata suuremate soome-ugri rahvaste – ungari, soome, eesti ja sel aastal ka saami filme.
Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine XXI Võru Folkloorifestivalil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele. Ühtlasi tähistatakse võistumängimisega pillimeistri 140. sünniaastapäeva. Väga pika ajalooga võistumängimine on 8.-12. juulini toimuva XXI Võru Folkloorifestivali „Millest rikkad, sellest helded“ üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti. Sel korral toimub võistumängimine 11. juulil.
Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:
ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;
NOORED – vanuses kuni 20 aastat;
TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;
ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad.
Mullu võitis võistumängimise Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see juba kolmas võit selles võistlusklassis. Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli. Seega sai Toomas Ojassaarest üldse kolmas lõõtsakuningas lõõtsa võistumängimise pikas ajaloos Aivar Teppo ja Juhan Uppini kõrval.
Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine XXI Võru Folkloorifestivalil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele. Ühtlasi tähistatakse võistumängimisega pillimeistri 140. sünniaastapäeva. Väga pika ajalooga võistumängimine on 8.-12. juulini toimuva XXI Võru Folkloorifestivali „Millest rikkad, sellest helded“ üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti. Sel korral toimub võistumängimine 11. juulil.