Vana-Vigala küla

Retk puude juurde Vigala mõisa- ja hirvepargis

Möödunud nädalavahetusel oli Vana-Vigalas mitmeid üritusi: folkloorilaagri lõpetamine, üha kasvava ja areneva Poti laada külastamine ja kolmandana toimus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala projektikoolitus. Viimasest tahaks lähemalt rääkida.

Projekt kannab nime „Rohelisem elu Vana-Vigalas“. Esinema oli külla kutsutud loodusemees, rännumees ja kirjamees Hendrik Relve. Keskkonnateadlikkuse õppepäevale oli kogunenud 29 huvilist. Teame, praegune asjade maailm viib meid kaugemale loodusest. Oleks kena, kui meil oleks lähedasem suhe nii loodusega kui ka lähedaste inimestega. Samas teame, et kui inimesel oleksid juured, need juurduksid Vigala viljakasse pinnasse. Kuuleb väljendeid: otsitakse oma juuri, lahkutakse ei tea kuhu. Laululavaesisel kõrgendikul kasvab pärnade grupp (10 tk) – nad ei ole sinna istutatud, vaid kasvanud kännuvõrsetest. Võib öelda, et juur on kordi vanem. Loe edasi: Retk puude juurde Vigala mõisa- ja hirvepargis

Lugu põlvkondade suhetest

Jaan Viska, Vana-Vigala

Vana-Vigala rahvamaja oli jaanuaris teist korda suurürituse läbiviija. Kõigepealt toimus maakondlik külade tänuõhtu 13. jaanuaril ja 20. jaanuaril kohtumisõhtu Margus Taboriga. Kuulsime lustakaid lugusid etendusest „Mamma lood ehk hiiu filosoohvia“.

Külalisi saabus üle 100 nii lähedalt kui ka kaugelt, samuti olid kohal aasta küla esindajad Valtu külast. Etendus ei keskendunud üksnes Mammale – oldi Suuremõisa koolipingis, külameeste hulgas, Kärdla muusikakoolis, Tallinnas haridust omandamas ja ka kaugel Kambodžas reisisellina.

Peaaegu meie kõigi elus on Mamma olnud. Mamma on naine, kes on välja tulnud mitmetest eluraskustest ja samas säilitanud loomuomase ja sügava hoolitsuse kõigi ümbruskonna olevuste vastu. Lugudes käsitleb Margus Tabor enda suureks kasvamist. Nüüd on ta sattunud peaaegu 54aastasena vanavanemate põlvkonda, mis toetub väärikusele ja elutarkusele. Nii nagu Mamma vajas austust oma tegemiste üle, vahel tuli ka käre olla, sest Mamma teab, kuidas on õige, kuidas hoida kord majas. Mamma maailm ei ole suur: naabrid, lähim pood, loomalaut, kohalik leht, vana raadio… Aga sellest hoolimata teab maailma asju, iga asja kohta on oma arvamus ja õpetussõnad. Loe edasi: Lugu põlvkondade suhetest

Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Jaan Viska

Möödunud suvi tõi üle Eesti külateatrid Vana-Vigalasse teatrit tegema. Tundus, et üks maakoht oli kuulus oma tegemiste poolest. Nüüd räägime looduse väest. Külm meisterdab pöörleva ratta Vigala jõel, mujalt, teistelt jõgedelt pole varem selliseid teateid tulnud.

Arvatakse, et Ahja jõel olevat ka jääketast pöörlemas nähtud. Jääketta pöörlemispaik on pargi kagupoolses osas. Ühel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi, teisel pool jõge Vana-Vigala ohvrihiis. Vana-Vigala piirkond asustati muinasajal. Hiied asuvad külade ümbruses, hiiest voolab välja üks allikas jõkke. On räägitud, et allikal oli ravivägi, olla saadud lahti kurjast ja haigustest. Kas pühapaiga vägi paneb vee jões pöörlema või hoopis siinpoolselt mõjutab loodust Sassi kultusekivi? Või on see ikkagi allikalise põhjavee toitega voolusängi omapära. Lisaks teeb jõgi veel järsu käänaku.

Loe edasi: Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Vana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Mitte ei tuldud ainult vaatama Vigalat, kaasas oli suur valik laulusid. Repertuaarivalik pidi päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu.

Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati helilooja ja sõnade autori poolest. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet, kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: merekultuuri aastale, emakeelele pühenduvus, pereliikmetele ning kõikidele, kellele meeldib meeskoori laul.

Nimetagem mõnda esitatust – „Su Põhjamaa päikese kullast“, „Ilus oled, isamaa“, „Kodukeel“ (V. Tormis), „Rukkivihud rehe all“, „Rohelised niidud“, „Tule lase nüüd valsikest“ olid kontserdil pühendatud esitatusega. Südametesse läksid need meeldivad helid – ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua.

Loe edasi: Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas