Homme, 4. märtsil saab teistkordselt teoks Vabadussõja väejuhile ja kangelasele, Julius Kuperjanovile ning tema partisanisalgale pühendatud retk Puurmanist Tabiveresse. 23 kilomeetri pikkusest retkest rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.
Kui palju on retkeks osalejaid registreerunud?
Interneti teel on registreerunud nelisada osalejat. Ametlikult on registreerumine möödas, kuid matkata soovijaid on iga päevaga juurde tulnud ning ühinemiseks on ikka võimalusi.
Milles seisneb retke ajalooline tähtsus?
Kuperjanovi retk on pühendatud 1919. aastal toimunud Julius Kuperjanovi partisanisalga rännakule. Neil päevil liikus salk formeerimiskohast, Puurmani lossist, vastu lahingutele Tabivere ümbruses. Salk liikus küll jaanuaris, kuid ilmastikku arvestades korraldasime matka märtsi alguses.
Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab kaunimates mõisates 31. oktoobrist kuni 2. novembrini hingedeaega ja isadepäeva. On ju neist paljud, keda hingedeajal mälestame, just meie esiisad ning laval on tänased isad. Meeleolukad kontserdid sarjas “Mõisaromantika” kannavad seekord nime “Trubaduuride laul”. Hubased muusikasalongid koos säravate muusikute ja ajaloohõngulise interjööriga ootavad erinevates Maarjamaa mõisates, tuues kaunid kontserdid kodu lähedale ka suurematest linnadest kaugel elavatele inimestele.
Hingedeaeg on meie esiisadele olnud väga oluline. Pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui suvised tööd tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes meie hulgast on lahkunud. Folklorist Marju Kõivupuu: “Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Esivanemate kultuuriruumist tuttavasse hingedeaega jääb Eestis suhteliselt uudse tavana ka isadepäeva tähistamine, antakse välja auväärne aasta isa tiitel. 1990ndatel võtsime Euroopa ja anglo-ameerika kultuuriruumist üle ka halloweeni, kuid mis (nagu paljud teisedki kalendritähtpäevad) on koos inimestega ajas ja ruumis rännates muutunud meelahutuslikus lastepühaks. Meile eestlastelehingede aeg on aeg, kui oleme koos oma lähedastega nii siin- kui sealpoolsuses. Hoiame oma lähedasi, kui nad on meiega ja meenutame neid, kui nad meid hulgast lahkunud.”
Puurmani ja selle ümbruse pered kogunesid isadepäeva tähistamiseks kunagisse mõisa tõllakuuri mänguasju ja erinevaid tarbeesemeid meisterdama. Sündmusel osalesid ka pereemad, kes proovisid ka ise käteosavust ja ühtlasi valmistasid kehakinnituseks pidupäeva roogasid.
Sündmuse ühe korraldaja pereisa Margus Möldri sõnul tulid Puurmani Mõisakooli juures asuvasse tõllakuuri koos laste ja lastelastega meisterdama nii isad kui vanaisad. “Võimalus oli kasutada poiste tööõpetuse klassis tööriistu, kuid rohkesti tehnikavärki võeti ka kodudest kaasa. Selline ettevõtmine on igati vajalik, sest käelist tegevust tuleb hakata harjutama maast madalast,” ütles ta.
Töötegemisel võeti ennekõike arvesse laste soovid. Nii treis teedeehitaja Tarvi Saarse nelja-aastase poja Jaanuse soovil traktorile puust rattaid. Jaanus oli öelnud, et traktorile tuleb ikka alla panna täiesti uued rattad. Rait ja Annika Ojasaar olid meisterdama saabunud Sadukülast. “Tegime ühiselt mängumaja, mille ehitamiseks meie 4-aastane laps usinasti nõu andis ja pärast seda saime veel valmis lindude söögimaja,” lausus Annika. Koos lapselaps Kerdoga ehitas mängumaja ka kauaaegne traktorist Ain Kurs.
Pühapäeva õhtul kell 18 algaval kontserdil Puurmani vallas Kursi jahilossis musitseerivad kultuurialaste harrastustega ettevõtja Viido Polikarpus ning Kuldar Kalluste, kes on saanud tuntuks ka kitarride meisterdamisega.
Kursi jahilossi perenaise Allikee Kubi sõnul mängivad Viido Polikarpus ja Kuldar Kalluste kitarri ja laulavad hoone erinevates saalides vastavalt oma soovile ning publiku kaasaelamis huvile.
“Enamuse oma elust Ameerika Ühendriikides elanud, kuid viimasel ajal end järjest rohkem Eestiga sidunud Viido Polikarpus vastab ka kontsertikülastajate küsimustele ning räägib muuhulgas päikesepatareidest,” ütles Kubi. Tema sõnul on võimalik muusikat nautides ka õhtueinet süüa ning ka metskitsepraadi maitsta.
Täpsemat infot muusikasündmusest saab www.kursijahiloss.ee.
Pildil on Kursi kirikuõpetaja Sulev Sova ja pastoraadi perenaine Allikee Kubi remonditöödel. Foto: Jaan Lukas
Puurmani vallas EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtavatel remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.
Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina.
“Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivate inimeste vahetusse vaatevälja. Nii pidasime vajalikus selle kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine.
Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.
“Seinad on üldiselt hästi säilinud, kuid miskipärast kunagi kaetud õlivärviga, mistõtti ei lase õhku läbi. Sel põhjusel on krohv pudenema hakanud. Pidanuks kasutama hoopis lubivärvi, mida olemegi nüüdseteks remonditöödeks muretsenud.”
Võimalus leida inimsäilmeid
Vananenud põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale,” rääkis Pere.
“Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist,” lisas Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud.
Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi, ” ütles Pere.
Remonditakse oma jõududega
Kursi kirikut remondivad koguduse oma töötajad. “Nii on ökonoomsem. Firmadest tööjõu palkamiseks pole kogudusel majanduslikke võimalusi. Värvimine on minu jaoks aga meeldiv vaheldus, kus kasutan ka oma loomingulisust ja naiselikku vaistu,” rääkis Allikee Kubi.
“Piisavalt palju raha on kogudusel kulunud ka remondiks vajaliku projekti tellimiseks ning ehitusmaterjalide muretsemiseks. Kavatseme selle katteks Euroopa Liidu vahenditest toetust taotleda. Südamlikult ja jumalikult oleme tänulikud ka inimestele, kes soovivad kiriku remondi heaks annetada,” ütles ta.
Sulev Sova ja Allikee Kubi remonditöödel. Foto: Jaan Lukas
Jaan Lukas
Puurmani vallas EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtaval remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige, meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.
Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina. “Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivatele inimestele vahetult vaatevälja. Nii pidasime vajalikuks selle kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine. Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.
Võimalus leida inimsäilmeid
Vananenud põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale. Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist, ” rääkis Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud. Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi,” ütles Pere.
Tervisepäeva aitavad läbi viia Puurmani Mõisa Sihtasutus, Saduküla Lasteaed-Algkool. Sündmus toimub Jõgeva Maavalitsuse projekti
„Jõgevamaa liikuma“ meetme “Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine” eraldatud vahenditest.
Reedel, 20. aprillil algusega kell 17 toimub Puurmani lossis Puurmani valla laste lauluvõistlus 2012. Proovid toimuvad samal päeval kell 14.00-16.30. Vajadusel on võimalik kokku leppida ka varasemaid prooviaegu.
Iga osaleja esitab ühe laulu – fonogrammi, klaveri või muu pilli saatel. Esineja võib kasutada taustaks ansamblit või taustalauljaid. Puurmani spordi- ja kultuurimaja tagab klaveri, süntesaatori, helitehnika ja 2 mikrofoni.
Lauluvõistlusel osalejaid hindab kuni 5 liikmeline žürii. Lauluvõistlusel osalenud lapsi tänataks aukirja ja väikese meenega.
Iga vanuserühma parim laulja saab – Puurmani Parim Laululaps – tiitli ja auhinna.
Lapsi juhendanud õpetajaid tänatakse aukirja ja meenega.
Žürii annab välja ka 6 eripreemiat (kõigi osalejate peale kokku).
Oma vanuserühma parim (5-7.a.;8-10.a.;11-13.a.) esindab Puurmani valda Jõgeva maakonna Laulukarusselli voorus Põltsamaal 29.04.2012.a.
Lauluvõistluse registreerimisleht tuleb saata e-mailile kultuurimaja@puurmani.ee 17. aprilliks 2012.a.
Kõik Lauluvõistluse korraldamisega seotud küsimustele saab vastuse tel: 5349 4131
Keiu Kess või e-mailil kultuurimaja@puurmani.ee
Puurmani vallas asuva Kursi jahilossi omanik ning kultuuriedendaja Alikee Kubi korraldas ajaloohõngulises hoones ajalookonverentsi „Kogu tõde Kursist. Konvrentsiga tähistati EELK Maarja-Eliisabeti koguduse 600. aastapäeva.
Konverentsil viibinud Poola Vabariigi suursaadik Eestis Gregorz M. Poznanski andis EELK Kursi koguduse õpetaja Sulev Sovale üle õnnitlusläkituse koguduse 600.aastapäevaks, milles on rõhutatud, et tänapäeval loovad Eesti ja Poola kaasaegset Euroopat, toetudes traditsioonidele ja universaalsetele väärtustele. Läkituses on sõnum, et Euroopa kultuuriline rikkus ja religioosne sallivus sõltuvad suuresti paikkondades asuvatest kohalikest ühendustest ning soov Kursi kogudusele jätkata tegevust vähemalt veel kuussada aastat. Veel märkis suusaadik, et tal on au olla ka Kursis, kui sajandeid tagasi eksisteerinud Poola suurriigi ühes kaugemas paigas.
Peakorraldaja Alikee Kubi eestvedamisel istutati kiriku lähedusse kaks elupuud. Üks neist tähistab Kursi koguduse kuuesajandat aastapäeva. Teise puu istutas Poola suursaadik, kes oli vaimustuses Kursi ajaloolisest aurast, kaunist loodusest, ettevõtja Alikee Kubi ja tema kirikuõpetajast abikaasa Sulev Sova pealehakkamisest ja missioonitundest ning lubas järgmisel korral seda paika külastada koos abikaasa ja lastega. Loe edasi: Poola suursaadik vaimustus Kursist
Jõgevamaal Puurmani mõisas toimub 13. septembril infopäev kombineeritud tahkekütuse ja biogaasi tootmise võimalustest NATURA 2000 poollooduslike rohumaade biomassist.
Kell 14.00 algavale loengule Puurmani mõisas (Tartu mnt 1, Puurmani alevik) järgneb kl 15.00 lahtiste uste aeg Puurmani vallas Altnurga külas asuvas katseseadmes (seadme asukoht kaardil: Rulli talu)
Samasisuline loeng toimub ka päev hiljem, 14. septembril kell 13.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas (Kreutzwaldi 5, ruumis 1B1).
Tehnoloogiat tutvustab projekt PROGRASS (http://tek.emu.ee/kasulikud-materjalid/prograss-projekt/), mida Eestis toetavad rahaliselt Life+ programm ja EMÜ.
Lisainfo ja registreerimine: Indrek Melts, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant, e-post: indrek.melts@emu.ee
