Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas 22. märtsil Narva-Jõesuu linnapeale Maksim Iljinile ja kohalikele ettevõtjatele, et läheb valitsuselt taotlema raha Eesti julgeolekule olulise Narva-Jõesuu muuli rajamiseks.
Loe edasi: JULGEOLEKUOHT NARVA-JÕESUUS VAJAB KIIRET KÕRVALDAMIST
Narva-Jõesuu linnavolikogu ootab osalema Auvere Agropargi detailplaneeringu algatamise avalikule arutelule, mis toimub esmaspäeval, 18. mail kell 17.00 Sinimäe spordihoones.
Loe edasi: AUVERE AGROPARGI AVALIK ARUTELUKodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.
[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.
Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).
Loe edasi: Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole
Sindi Naisliidu ekskursioon peatustega Sillamäel, Narva-Jõesuus, Narvas, Kohtla-Järvel.
Sillamäe – värskete meretuulte linn
Kesktänava ja Rumjantsevi nurgal asuv kõrge torniga hoone viib esmalt mõtte luteri kirikule. Tegelikult asub selles hoopiski linnavalitsus ja volikogu. Viiekümnendatel ehitatud klubihoone on üks esimesi ühiskondlike kivimaju. Edaspidi ehitati kivist ka elamuid ja teisi hooneid. Kesklinn on terviklikult üks paremaid viiekümnendate arhitektuuri näidiseid Eestis. Astanguserval asuvat kultuurikeskust ümbritseb sümmeetriliste lillepeenardega linnapark. Pargis kõrgub monument, millele kirjutatud vene keelne tekst on ümber pandud ka eesti keelde: mälestussammas on püstitatud Suure oktoobri juubeli auks. Aasta oli siis 1987.
Kõige pikemalt seisime kultuurikeskuse juurest alla mere äärde viiva võimsa trepistiku imetluses. Treppi kaunistavad suured ehisvaasid. Laial Mere puiesteel käis meie külastamise ajal vilgas ehitustegevus. Mina ja enamik teisi meie seltskonnast pole näinud, millisena veel hiljuti nägi välja oma pompoossuses (nagu kirjeldas Ervin) trepistik koos kõrghaljastusega.
Esmapilgul angerjat meenutav maolaadse välimusega jõesilm jääb rangelt liigitatuna tõelistest kaladest kõvasti madalamale arenguastmele, kuid hoolimata sellest on just silmupüük kujunenud Narva jõe kalurite tulusaimaks tööks.
Eestis asustab jõesilm küll enamikke Soome lahte suubuvaid jõgesid, kuid kõige rikkalikum on olnud just Narva jõgi, kus neid püütakse põhja paigutatud torbikutega hüdroelektrijaama paisust mereni. Tollest Eesti tuntuimast silmujõest püütud silmusid viidi marineeritult Peterburi turule juba vähemalt paarsada aastat tagasi. Kuulsusrikas ajalugu ja Narva jõe kalurite tulus püügiartikkel selgitab põhjust, miks Narva-Jõesuus korraldatakse alates 2009. aastast silmufestivali.
Laupäeval, 23. septembril oli Suur-Lootsi tänav alates J. Poska tänava ristmikust täies laiuses kuni pea sadamakaini laadalistest ummistatud. Siiski ei tekitanud laat kohe esmavaatlusel silmufestivali muljet, sest valdavalt torkas silma palju muud. Mitut müügitelki kaunistasid Georgia lipud. Nagu õigetele kaupmeestele kohane, tundsid nad vähemalt elementaarsel tasemel selle maa riigikeelt, kus oma kaubale turgu otsiti. Neist mõni rääkis üllatavalt hästi eesti keelt. Veini kaupmees oli sama, kellega sai juhtumisi kevadel Georgias Aserbaidžaani piiri lähedal kohtutud. Mille järgi meelde jäin, ei tea? Nähtavasti on piirivalvuril elukutsest tulenevalt haruldane mälu ja tähelepanu võime. Põneva kauba nimetuse võinuks anda gruusiapärastele pähklirullidele.
Narva-Jõesuu koduloomuuseumis (Nurme 38) toimub homme, 28. juulil 2012 kell 12-15 arvult juba kolmas fotofestival “Päikeselinn”.
Kõik soovijad on oodatud sellest osa võtma. Konkursil osalemiseks on vajalik valmistada ette kas värvilised- või mustvalged fotod suurusega 20×30 (A4). Tingimuseks on, et fotol peab olema kujutatud Narva-Jõesuud ja pilt ei tohi olla vanem kui kaks aastat. Fotode arv, teema, aastaaeg – selle otsustab autor.
Laupäeval pannakse kõik esitatud tööd vaatamiseks välja koduloomuuseumi aias. Žürii valib välja parimad, millest koostatakse näitus eksponeerimiseks muuseumi aias augustis. Näitusekülastajad saavad mõjutada parimate fotode valimise tulemusi.
Lõimumine: ühisühitused, suhtlemine ja üksteise austamine
Narva ja Narva-Jõesuu gümnaasiumide õpilased osalesid projektis, mis oli suunatud määratlemata kodakondsusega noortele või Euroopa kolmandate riikide kodanikele. Kokku osales projektis üle 100 noore Narva ja Narva-Jõesuu 9.-11. klassidest. Projekti peamisteks tegevusteks oli tutvumine Eesti kultuurilooga läbi kaunite kunstide: teater, muusika ja kunst ning tutvumine Eesti riigivalitsemise põhimõtetega. Õpilasgrupid külastasid Riigikogu Tallinnas, Riigikohust Tartus ja Viljandi Maavalitsust. Kaunitest kunstidest olid esindatud kunstimuuseum KUMU Tallinnas, Viljandi Pärimusmuusika Ait ning „Vanemuise“ teater Tartus.
Mis aitaks kaasa eri rahvuste lõimumisele Eestis?
„Tuleb lihtsalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega ja reisida mööda Eestimaad“, arvavad Anna Šeško ja Darja Moiseeva, õpilased Narva Vanalinna Riigikoolist. „Tuleb õppida tundma ja austama teiste rahvuste traditsioone“. Projekti raames toimus õpilastele kolm õppeekskursiooni: Viljandisse, Tartusse ja Tallinnasse. Mitmed õpilased olid Viljandis esimest korda: „Viljandis on suurepärane kodune atmosfäär, see on kodune ja ilus linn.“ Viljandi Maavalitsuse võttis õpilasi vastu maavanem Lembit Kruuse. Maavanem rääkis Viljandimaast ja kutsus kõiki seda suvel avastama. Õpilased omakorda kutsusid maavanemat Narva ja Ida-Virumaale külla. Loe edasi: Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele
Narva jões on sel sügisel silmusaak jäänud väikeseks, kuid sellegi poolest peeti Narva-Jõesuus silmufestivali, vahendas ERR.
Silmufestivalil jätkus värsket kala vaid kiirematele. Tunnike pärast silmugestivali algust oli suur katlatäis kapsasuppi otsas ja kalurid valmistusid uut portsu keetma. Kapsasupp silmuga on üks Narva-Jõesuu roogadest.
Sadamasse läinud inimesed ootasid kalureid, et silmu osta, aga seda kala pole tänavu veel kuigi palju välja püütud. Üks põhjus, mid silmu on Narva jões väheks jäänud, on kalurite arvates Venemaa pool asuv Narva hüdroelektrijaam. „Silmud ei taha reostatud jõkke tulla. See asi tuleks Venemaaga ära lahendada. Igal aastal lastakse saari alla ja sellest ei hoiatata. Vaadake, mis nad rannaga tegid ja mis toimub jões,” rääkis kalur Sergei Klessarev.
Narva-Jõesuus tahetakse tutvustada kaht vee-elukat — sügisel silmu ja kevadel meritinti. Ka meritinti oli tänavu vähe. Sellegipoolest arvavad kalurid, et taolisi kalapidusid tasub pidada.
Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.
Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.
Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.
Eesti kagunurga rahvatantsijad kogesid Narva-Jõesuu linnapäevadel nii publiku sooja vastuvõttu kui linnaametnike leiget suhtumist Eesti kultuuri, märgati ka suvituslinna vastuolulisust.
Võrumaa Sõmerpalu valla Sulbi naisrühma Mari liikmete sõnul oli linnapäevadel hea esineda, sest tantsijad tunnetasid pealtvaatajate huvi ja poolehoidu. Esialgse plaani järgi pidid aga nii nais- kui ka segarühm esinema pealaval toimunud kontserdil ning koos rahvaga Kaerajaani tantsima, kuid korraldajad jätsid selle ära. Tantsijatele jäi tunne, et Narva-Jõesuu linnavalitsus ei soovigi kohapeal Eesti kultuuri tutvustada.
Sõmerpalulastele jättis pisut vastuolulise mulje ka Ida-Virumaa suvituslinna üldilme. Mändide all seisavad uued eramud korras õuedega, kuid kortermajade ümbruses kasvavad nõgesed.
Ligi 3100 elanikuga Narva-Jõesuu linnapäevade olulisemad üritused toimusid augusti esimeses pooles. Sõmerpalulased on esimesed, kes Võrumaalt sealsetel linnapäevadel siiani esinenud. Mullu Võrumaal käinud suvituslinna elanikele meeldisid sõmerpalulaste tantsud, kelle kutsel sinna mindigi. Eesti teisest otsast tulnud rahvatantsurühmad käisid Narva-Jõesuus esinemas oma kulu ja kirjadega.
Autor: Mari-Anne Leht
