Juba jalga laiale peaukse trepile tõstes peatub pilk suurel plakatil, mida kujundab Ojaste lõuendimaal „Naine linnukesega”, valminud 2017. aastal.
Loe edasi: TIINA OJASTE MAALINÄITUS „MUUTUMISED” SINDI RAAMATUKOGUS
Täna hommikul avati Tori alevikus tüüpprojekti järgi ehitatud minibussijaam, milliseid on Pärnumaal seitsmes kohas – Ares, Audrus, Kilingi-Nõmmes, Tootsis, Koongas ja Lihulas.
Loe edasi: TORI ALEVIKU RAHVAS SAI ENDA KASUTUSSE MOODSA MINIBUSSIJAAMA
Igal aastal mai lõpus tähistatakse Jõgeva linna sünnipäeva linnapäeva ja kevadlaadaga. Ka sel aastal, 30. mail, oli kavas linna 82. sünnipäeva tähistamine. Eriolukorra piirangute tõttu jääb traditsiooniline linnapäev ja laat ära. Seekord tähistame sünnipäeva lihtsalt teisiti, kontaktivaba seiklusorienteerumisega!
Loe edasi: JÕGEVA LINNA SÜNNIPÄEVA TÄHISTATAKSE TÄNAVU PÕNEVA SEIKLUSEGA
Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.
Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.
Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“
Lisaks keskväljakule istutatakse linnas lilli Otepää Kultuurimaja, Turismiinfokeskuse, Lipuväljaku piirkonda, tänavapostide juurde amplitesse ning ristteedele. Vallavalitsuse hoone ette tulevad lillepüramiidid. Ka ehitusjärgus purskkaevu juurde on planeeritud haljastus.
„Õiteilu saab imetleda kogu suve,“ lisas Otepää vallavanem Jaanus Barkala. „Vallamaja esise platsi ehituse käigus hävinud mandžuuria pähklipuude asemele istutatakse roosade õitega jaapani kirsid.“
Otepäälasi rõõmustavad kuni sügiseni ligi 20 erinevat lillesorti, lisaks võõrasemadele ja petuuniatele võib kohata ka selliseid põnevate nimedega taimi, nagu neegrihirss, kalevikepp ja miisusaba. Istutustöid teostab Kanepi Aiand OÜ, taimi istutatakse kevadest kuni sügiseni kolm korda.
KU päevatoimetaja
[pullquote]meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid[/pullquote]„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks. Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“ ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.
Loe edasi: EESTI TOIDUPIIRKONNA TIITLI VÕTAVAD ÜLE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA
[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.
Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.
Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt saab teada, et kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.
Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.
Loe edasi: MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA
Kuna Raeküla Vanakooli keskuse rohkete kultuurisündmuste tutvustamiseks mõeldud teadetetahvel seisab riigi poolt kehtestatud ajutiste piirangute tõttu tühjana, siis otsustas alati toimekas ja paljude ettevõtmiste eestvedaja Mikko Selg tahvlid puhastada ja üle värvida. „Sündmuste puudumisel pikalt tühjana seisvat teadetetahvlit vaadates tekkis mõte riputada sellele põllumehi abistavate hooajatööde pakkumised,” selgitab Selg. „Paljud Raeküla elanikud on avaldanud soovi minna põllumeeste juurde tööle, aga linnainimestel puudub vahetu teadmine, kuhu minna ja mida teha. Tegin foto ja nüüd proovin seda infot levitada.”
KU päevatoimetaja
Eriolukorra korralduste täitmiseks määratud regioonide juhid arutasid peaministriga nii hooldekodudega seonduvaid küsimusi kui ka eakate toimetulekut puudutavat. Räägiti ka aprillis saabuvast koolivaheajast ja olukorrast turvakodudes.
Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT VESTLEB VIDEOSILLA KAUDU KÕIGI KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA
[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“
Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.
Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.
Jaan Lukas
Süütalastepäeval möödub 74 aastat Võrumaal toimunud Lükka punkrilahingust. Täpselt lahingupäeval, 28. detsembril kutsutakse Lükka punkrilahingu matkale, mis algab kell 10.00 autosõiduga Nursi mälestuskivi juurest.
Lahingukohas süüdatakse küünlad, viibitakse vaikusehetkes ja meenutatakse kodukandi vabadusvõitlejaid. Samas hoiatatakse, et väga märgade ilmastikuolude korral võib matkatee osutuda ka läbimatuks.
Kell 12.00 peetakse langenud metsavendade mälestamist Nursi mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osalevad Kaitseliidu Võrumaa maleva, Rõuge valla, noorkotkaste ja kodutütarde esindajad ning kaplan. Mälestuskivi ette asetatakse lillekimbud, läidetakse küünlad ja tulistatakse aupauke.
Kell 12.30 järgneb tee joomine ja vestlus Nursi raamatukogus. Ettekandega esineb setu kultuuritegelane Aare Hõrn. Huvilistele on avatud Metsavenna tuba.
KU päevatoimetaja
2019. aasta 1. oktoobri seisuga elab Tallinnas 443 048 inimest, kellest Nõmme elanikke on 38 587. Eelmisel aastal samal ajal oli Nõmmele registreeritud 39 448 inimest.
See tähendab, et aastaga on Nõmme elanike arv vähenenud 861 inimese võrra.
Nii võrreldes eelmise aasta oktoobri kui ka 1. jaanuari 2019 seisuga on Nõmme elanike arv vähenenud. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on aga rõõmustav, et hoolimata Nõmme elanike arvu üldisest vähenemisest on iive sel aastal siiski positiivne olnud. „2019. aastal on seni sündinud Nõmmele 289 last, kellest 155 olid tüdrukud ning 134 poisid,“ lausus linnaosavanem. Lisaks eestisisestele liikumistele on 2019. aastal Nõmmelt välismaale elama asunud 40 inimest.
Nõmme lipp →
Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.
[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.
Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.
Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga
Üleriigiline koolirahu leping sõlmitakse iga õppeaasta alguses koolirahu tseremoonial MTÜ Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadusministri, koolirahu linna esindaja, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Integratsiooni- ja migratsiooni Sihtasutuse ja MTÜ NÜ TORE vahel.
Koolirahu ei ole ühepäevane sündmus, vaid mõttemaailm ja haridustee osa, mistõttu toimub aasta jooksul erinevaid sündmusi nii koolirahu linnas Narvas kui ka mujal Eestis. Kõik huvilised koolid on oodatud oma sündmustest teada andma Lastekaitse Liidule ja teistele partneritele, et üheskoos koolirahu sõnumit levitada.
Praeguseks on Koolirahuga liitunud 82 kooli koos 19 537 õpilasega.
Koolirahu liikumise eesmärgiks on ühise turvalise ja sõbraliku koolikeskkonna saavutamine õpilastele, õpetajatele, koolipersonalile, lastevanematele ning erinevatele kooliga seotud huvigruppidele. Koolirahuga saavad liituda kõik koolid koolijuhi eestvedamisel sõlmides koos terve kooliperega koolirahu lepingu ja registreerides selle koolirahu veebilehel – koolirahu.lastekaitseliit.ee
Daniel Levi Viinalass andis koos ansambliga 31. augustil Pärnu Vaasa pargis kooliaasta alguse kontserdi. Enne kontserdi algust tervitas kooli minevaid õpilasi Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes pani noortele südamele, et ollakse liikluses eriliselt tähelepanelikud.
Pärnu linnavalitsus tunnistas Kesklinna silla projekteerimiseks korraldatud riigihankel edukaks OÜ Selektor Projekt pakkumuse, jättes odavama pakkumuse teinud OÜ Järelpinge Inseneribüroo kvalifitseerimata.
Järelpinge Inseneribüroo jättis esitamata selle isiku hankepassi, kelle tehnilisele suutlikkusele ta tugineb. Seetõttu ei vastanud tema pakkumus riigihanke tingimustele ja linnavalitsus pidi Kesklinna silla projekteerijaks valima Selektor Projekti, kelle pakkumus oli ilma käibemaksuta 216 480 eurot. Järelpinge Inseneribüroo käibemaksuta pakkumus oli 165 000 eurot.
Kesklinna silla remondiga on kavas alustada järgmisel aastal, et sild saaks uuendatud 2021. aasta juuniks.
Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard →
Eesti Vabadussammaste taastamise kõrglaine on jäänud minevikku, aga mõnigi võlg Eesti Vabadussõjas võidelnute ja langenute ees ootab lunastamist. Üks sellistest on Petserimaa Vabadussammas. Selle püstitamine jäi 1940.aastal punase riigipöörde jalgu, aga teha see tuleb. 2017. aastal võttis asjakohase otsuse vastu Petserimaa Vabadussõja mälestusmärgi komitee.
Seto Kuningriigi päeval, 3. augustil pidas Petserimaa Suveülikooli telgis petserimaalaste panusest Eesti Vabadussõtta huvitava ettekande selle teema parim asjatundja Eestis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Petserimaalased seisid külg külje kõrval Eesti Vabariigi hälli ja selle kaitsmise juures Vabadussõjas. Seda on petserimaalased juba enne sõda ise ära märkinud Vabadussõjale pühendatud nelja mälestusmärgiga, mis on hävitatud, kuid paiknesid praeguse kontrolljoone taga Pankjavitsas ja Vana-Irboskas ning Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures Eesti skaudiliikumise rajaja Anton Õunapuu hukkumispaigas.
Endist Petseri maakonda esindava väärika Vabadussamba ja seda ümbritseva ala kujundamise maksumuseks on hinnatud umbes 280 000 eurot. Mälestusmärgi asukohaks saab Setomaa valla keskuse Värska vallamaja esine kiigeplats.
Et see ajaloomälu projekt täituda saaks, on igal võimalus teha jõukohane panus sihtasutuse Setu Kultuuri Fondi kontole EE722200221041933698 selgitusega „annetus Vabadussambale“. Petserimaalased ja nende sõbrad on tänulikud iga euro eest! Ükski summa pole väike! Petserimaa Suveülikooli korraldajad tegid otsa juba lahti.
Vabadussammas valmib 2020. aasta teiseks veebruariks, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kõik on oodatud sellele Petserimaa ajaloo suurpäevale!
Aldo Kals
Petserimaa sõber
Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist →
Luua Metsanduskooli uute õpilaste vastuvõtuperioodil laekus enam kui 360 avaldust, mis on metsa- ja loodushariduse andmisele spetsialiseerunud kutseõppeasutuse viimaste aastate rekordvastuvõtt. Populaarseimad erialad on matkajuht (3,4 inimest kohale), forvarderioperaator (2,08), harvesterioperaator (2,00) ning arborist (1,90). Sel aastal toimus Luua metsanduskoolis esmakordselt vastuvõtt ka metsatehniku erialale. Uuele õppekavale kandideerib 43 inimest.
Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu tunnustab õpilaste huvi: „Tihe konkursisõel nii noortele suunatud päevaõppes kui täiskasvanute seas näitab, et metsandus- ja aianduserialad on populaarsed, mis lisab kindlust, et ka tulevikus on Eesti metsandussektoris töökäsi, kel on praktikas lihvitud oskused ja laialdased teadmised. Luua Metsanduskooli õpilased paistavad silma erakordselt laia loodusteadmiste silmaringiga ning kindlasti tõmbab noori metsaerialadele ka sektori keskmisest kõrgem palgatase.“
Lisaks metsanduserialadele on täiskasvanute seas üha populaarsemad matkajuhi, maastikuehitaja (1,56) ning puukooliaedniku erialad. „Kutsehariduse eeliseks on, et siia võib tulla erinevatele õppeastmetele teadmisi omandama või praktilisi töövõtteid omandama juba erialal töötav inimene, kuid võimalus on leida väljakutse ka sootuks uues valdkonnas, avardades silmaringi ja lisades võimalusi tööturul läbi lüüa. Tööandjad hindavad üha rohkem kutsehariduse omandanud kandidaati, sest neil on töö tegemiseks päris oskused. Luua Metsanduskool on sektoris tuntud ja hinnatud õppeasutus, mis paneb meile juba õpilaste vastuvõtuprotsessis kohustuse valida õppima vaid parimad tulevikutegijad,“ lisas Zuba-Reinsalu.
Luua Metsanduskoolis algab uus õppeaasta 2. septembril, õpinguid alustab enam kui 270 uut õpilast. Luua Metsanduskool on ainus kutsehariduskool Eestis, kust saavad parima praktilise hariduse kõik metsanduse ja loodusvaldkonna tulevikutegijad.
Toomas Kelt
Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist
Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.
[pullquote]Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond[/pullquote]Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.
13. – 14. juulil toimuv Saadjärve festival pakub tegevusi nii järvel kui kaldal.
Laupäeval, 13. juulil alates kella 12st toimuvad Saadjärve randades erinevad tegevused: Tabivere rannas saab sõita parvega (11:30-12:30; 16:30-17:30) ja kell 16:00 demonstreerib Tartu Sukeldumisklubi uppuja päästmist. Lisaks saab külastada Tabivere muuseumit ja Juhuse õlletehas avab samuti oma uksed. Kel ei ole olnud võimalust külastada Äksi kirikut, siis ka see võimalus on olemas. Kalda rannas ootab Tartu Sukeldumisklubi snorgeldamisvarustusega, soovijatel on võimalus vaadata veealust maailma. Ka Äksi Motorantšo kohvik on sel päeval avatud. Jääaja Keskuse juures kivipargis toimub laat ja Tartu valla isetegevuslaste kontserdid igal täistunnil. On võimalus sõita nii jahi- kui parvega. Avatud on Jääaja Keskus, Jääkaru kohvik ja Soomepoiste Tubamuuseum. Kukulinna rannas on võimalus proovida aerulauaga sõitmist ja külastada saunalahvkat. Äksis on avatud kodukohvikud. Päeva lõpetavad Kristiina Ehin ja Silver Sepp kontserdiga: „Aga armastusel on metsalinnu süda“ Saadjärve kaldal Jääaja Keskuse juures kell 19:00.
Loe edasi: Kahepäevane Saadjärve festival kutsub järvele ja järve äärde
Teisipäeval, 30. aprillil mõned tunnid enne volbriööd Sadala Külade Teatris mängitud Offried Preussleri lastaraamatu järgi lavastatud näitemängus „Väike nõid” sai kaasa elada efektsele ja kohati ka rämekoomilisele vaatemängule. Peamõttena jäi kõlama väikese nõia soov olla hea nõid.
Sadala Külade Teatri tuumik on käinud koos kuus aastat. Nii tekkis lavasta Valdi Reinasel üsna kiiresti selge nägemus, kes trupi liikmetest „Väikese nõia” karakteriga hästi haakuks.
Väikese Nõia headuse ja kaaren Abrakase elutarkuse tõid hästi välja noorema põlvkonna näitlejad Liisa Katt ja Artur Aunap. Kõige pahelisemat, ühtlasi aga ka meeldejäävamat tegelast piksenõid Rumpumelit mängis teenekas teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.
„Meie tuumik on ju koos käinud kõik kuus aastat, siis on juba tükki lugedes mul väga selge nägemus, kes ühe või teise rolliga hästi haakuks. Ma ei usu, et keegi suudab piksenõid Rumpumpelit paremini mängida kui harrastusnäitleja Vilja-Mari Luhalaid.”
Võimuka karakteri ülemnõiana lõi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt. Tublisti said mängimisega hakkama lapsed Trevor Nork ja Mia Merivel Kirjutaja, kellel lavakogemusi varemgi olnud. Teistkordselt lõi koos näitlejatega kaasa neli Sadala tantsurühma „Tantsulust” tantsijat.
Pärnu linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu silla ja sillakoridori asukoha ulatuses.
Planeering näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.
Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.
Lai 28 elumaja muinsuskaitseamet lammutada ei luba, samuti jääb endisesse asukohta AS Pärnu Vesi peahoone. Silla laius ja sillalt maha ja pealesõitude liikluslahendus otsustatakse projekteerimisel.
Loe edasi: Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori
Tänasest on võimalik kõigil kindlustada end Eesti kehva suusailma vastu. Kindlustus on sobiv neile, kes ei ole rahul ilmataadi tegevusega näiteks sünnipäevade, pulmade või muude vabas õhus organiseeritud üritustega ning neile, kes tunnevad, et halb ilm segab nende igapäevast elu.
[pullquote]Kindlustuse aastamakse sõltub peamiselt ilmariskidest ning keskmiseks hinnaks on 345 €[/pullquote]2018. aasta statistika näitab, et üle 60% korraldatud üritustest tuli läbi viia vihmas ja jahedas ning 27% pidid ürituse läbi viima lausa lörtsi või lumesadu trotsides. Eestlaste seas on levinumad pettumust valmistavad üritused jaanipäev ja jõulud.
„Kuigi eestlane on harjunud erinevate katsumustega, siis vihma ja külmaga on keeruline ka kõige kogenenumatel õiget meeleolu hoida,“ kommenteerib IIZI turundus- ja müügijuht Maria Plees. Harvad ei ole juhtumid, kus kaua oodatud kuupäeval ilm kogu sündmuse rikub.
„Kehva Ilma kindlustus“ annab võimaluse kindlustada kahel perioodil aastas, mil ootused ilma osas on äärmiselt erinevad. Suvepakett, mis kestab maist augustini, keskendub päikeselistele päevadele ja talvepakett, mis kestab novembrist veebruarini, arvestab lume osakaaluga.
