MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.

Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto Urmas Saard
Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.

Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?

Loe edasi: MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

Meremäelased koguvad allkirju liitumaks Värskaga

meremae_valdMeremäelaste kodanikualgatus Värskaga vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kogus esimesel päeval vajalikust kolm korda rohkem hääli.

Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.

Värska vallavolikogu tegi tänavu 28. jaanuaril ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe vallavolikogule, Veriora vallavolikogule, Orava vallavolikogule, Lasva vallavolikogule, Meremäe vallavolikogule, Vastseliina vallavolikogule ja Misso vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Meremäe vallavolikogu pole praeguseni Värska läbirääkimistele kutsuvale ettepanekule vastanud.

Meremäe valla elanikud, kes soovivad, et Meremäe vald alustaks ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepanekul selgitamaks välja Meremäe vallale ja vallaelanikele sobivaim ühinemissuund käimasoleva haldusreformi kontekstis, saavad anda oma allkirja ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks 8. juunini Obinitsas Seto seltsimajas.

Kodanikualgatuse korras allkirjade kogumist ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks alustati vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32le. See seadus sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Kolmapäeval analüüsitakse Rakveres
haldusreformi kulgu Lääne-Virumaal

Lääne-Viru maakonna kaart.
Lääne-Viru maakonna kaart.

Järgmisel kolmapäeval algusega kell 18 analüüsitakse Rakvere teatri kohvikus haldusreformi kulgu Lääne-Virumaal.

Riigihalduse ministri eestvedamisel on alustatud haldusreformi ettevalmistamist, mille tulemusena läbis haldusreformi seaduse eelnõu 6. aprillil riigikogus esimese lugemise.

Lääne-Viru maavanem Marko Torm ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kutsuvad kõiki 27. aprillil Rakvere teatri kohvikusse, et ühiste arutelude käigus rääkida reformi käigust Lääne-Virumaal ja pakkuda maakonnale parimaid lahendusi.

Arutlevad Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami, Kunda linnapea Kaido Veski, Kadrina vallavanem Erich Petrovits ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Vestlust juhivad ja sõnajärge hoiavad Sulev Valner ja Aarne Mäe.

Arutelust võib osa saada ka online-ülekande kaudu.

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.
Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad