Märtsi viimasel päeval kogunesid Terve Pere Koolis osalevad vanemad Põlvamaal Rosma külas tegutsevasse waldorflasteaeda, et saada osa kogenud pedagoogi Heli Kudu loengust, milles ta kirjeldas laste joonistamisprotsessi ning tõi näiteid tüüpiliste joonistuste analüüsist. Soov vabalt ja juhendamiseta joonistada on lapse baasvajadus – joonistamine on kui paberil toimuv mäng, milles väljendub siiras loomisrõõm. Teadlik ja tundlik silm märkab lapse joonistusest ka tema sisemist arengut. Lisaks joonistamise temaatika käsitlemisele arutati sellekevadises viimases Terve Pere Kooli tunnis waldorflasteaia loomise võimalusi Võrumaale.
Kõikidele lastele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma. Tihti haaravad lapsed juba enne teist eluaastat pliiatsi järgi, et jäljendada oma vanemaid või teisi lapsi. Esimese seitsme eluaasta joonistusi vaadeldes võib eristada teatud kindlaid arengufaase.
Lapse joonistamise arengu kolm etappi
Waldorfpedagoogikas on laste joonistuste analüüsiga tegelenud Hanns Strauss, kes jagas laste joonistamise arengu kolme etappi. Varajane faas kestab kuni kolmanda eluaastani, sel perioodil maalivad lapsed täiesti vabast liikumisest, nautides seda jälge, mis käsi ja kriit paberile (või seinale) jätavad. Joonistused on väga dünaamilised, tihti ületades ette antud paberi piire.
Selles arenguetapis ei suuda laps oma tegevusele ja selle tulemusele nime anda. Ta ei tea üldjuhul ise ka, mida ta joonistab ning vanematena peaksime hoiduma sellest, et väikelapselt iga pildi kohta aru pärida – kes või mis on pildil. Joonistamises väljendub tegutsemisrõõm, seetõttu peaks last julgustama vabalt värvidega mängima, pole vaja suunata joonistamist mõistusest lähtuvaks tegevuseks.
Teine faas laste joonistamises on kolmandast viienda eluaastani, mil laste joonistustesse on tekkinud selged ringid, ristid ning täpid. Laps on hakanud enda kohta ütlema ‘mina’, piltidel väljendub see tihti selgelt ühendatud ringina. Selles etapis tekib lapsel joonistamise käigus ettekujutus asjast, mida ta joonistab. Pildi juurde tekib ka lugu. Tore, kui lapsele jääb vabadus, kas seda joonistuse lugu täiskasvanule avada või mitte. Kindlasti ei tasu püüda lapse lugu oma nägemusele vastavalt muuta või suunata.
Selles arengufaasis tekivad piltidele „peajalgsed“ – ringi kujutis, mis on ühendatud vertikaalsete joontega. Varsti ilmuvad joonistatud tegelastele ka käed. Esialgu on pildil kujutatud tegelased veel kaootiliselt paberile paigutatud, nad ei ole maapinnaga kontaktis. Mida vanemaks laps saab, seda enam maanduvad majad, puud ning elusolendid maapinnale.
Kolmandaks arengufaasiks, alates viiendast eluaastast, on piltidele tekkinud kindel maapind, millele kogu tegevus toetub. Nüüd on lapsel tihti enne joonitsamist juba peas selge ettekujutus, mida ta paberil tahab väljendada. Oluliseks muutuvad detailid, majadele tekivad korstnad, ning akendele kardinad. On märgatud, et piimahammaste vahetumine toob laste joonistustesse uue kujundi – kolmnurga, nüüd tekivad printsessidele kroonid ning lossidele kaitsemüürid. Kõik see, mis lapse kehalises arengus toimub, leiab väljenduse ka joonistustes.
Joonistamisvõimalus igal ajahetkel
Kõige olulisemana rõhutas Heli Kudu, et joonistamisvõimalus peaks olema väikelapsele kogu aeg olemas. Enne kooliiga on soovitav kasutada joonistusvahendina kriite, mitte vildikaid või pliiatseid. Eriti mugavad on plokk-kriidid, mida on lapsel lihtne käes hoida ning millega saab joonistada nii kitsamaid kui laiemaid jooni ja katta värviga ka suuremaid pindu. Pliiatsid ning pastakad jätavad liialt konkreetse jälje, väikelaps ei ole selliseks eneseväljenduseks veel valmis.
„Me võime teha nii mõnegi järelduse lapse arengutaseme kohta, vaadates vaid tema joonistusi. Kuid selleks, et saada tõest pilti, peame kindlasti arvestama ka lapse motoorse- ning keelelise arenguga. Igal lapsel on oma lugu, piltidel väljendatu võib anda meile võtme, et paremini mõista selle konkreetse pisikese inimese sisemaalima – et teda tema arengut parimal võimalikul moel toetada,“ selgitas Heli Kudu kokkuvõtteks.
Arutelu jätkub
Hubane waldorflasteaed Rosmal andis kohaletulnud lastevanematele indu jätkata tegutsemist selle nimel, et ka Võrru saaks rajatud samalaadne lasteaed. Kohapeal otsustati järgmine kogunemine teha juba konkreetselt selle idee elluviimiseks. Koosoleku aeg ja koht saadetakse huvilistele meilile, infot leiab ka Facebookist Terve Pere Kooli leheküljelt. Kõik huvitatud võivad oma osalemissoovist teatada korraldajate meilile.
Lisainfo
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819