Soera talumuuseumi rehetare vanem osa pärineb 19. sajandi esimesest poolest.
Foto: Erkki Peetsalu
Erkki Peetsalu
Suvi lausa sunnib Eestimaal ringi rändama. Põhjamaise lühikese kesksuve võlu peidab uduloori all ärkavates varahommikutes ja sumedates suveöödes unistusi, mis ei saa täituda kusagil mujal kui ainult siin laiuskraadil. Oled sa eestimaalane või kaugemalt külaline, avastamist väärt paiku leidub meil tõesti palju – üheks neist on meretagune maa Hiiumaa.
Kultuuriretk Hiiumaale sai ette võetud, et koguda päikeselisest suvest elamusi ja emotsioone nagu vitamiine, mis aitavad pika ja pimeda talveaja paremini üle elada. Vitamiine Hiiumaa tõesti pakkus, kuigi kohalikud soovitasid tagasi tulla siis, kui saarel pole nii palju turiste. Et alles siis näeb tõelist saareelu. Meie valisime oma kultuuripeatusteks kaks olemuslikult erinevat paika – üks arhailisem ja teine modernsem -, kus rahvast vooris neil päevadel vähem, aga mida soovitaks külastada teistelgi.
Peatusi tegime siiski rohkem kui kaks, aga siinkohal tooks välja just need kaks seekordset maasikat: Soera talumuuseum ja Viscosa kultuuritehas. Eks Viscosa nimi on paljudele juba varasemastki kõrva jäänud, ent see hoog ja energia, mis kultuuritehase arendamisse viimasel ajal pandud, tõesti üllatab.
Viscosa kultuuritehas mahutab loomeruume, teatrisaali, näituseala, restorani ja hotelli.
Inspireerivaid sõnumeid on loomerahval varuks igale külastajale.
Fotod: Erkki Peetsalu
Kunstsiidivabriku uutmoodi tagasitulek
Kõrgessaare kunagine kunstsiidivabrik, mis jõudis enne II maailmasõja algust toota vaid proovipartii, muudeti Nõukogude võimu tulekuga kalakombinaadiks. Sihtasutus Utoopia nr 9 on võtnud nüüd oma südameasjaks anda sellel 1912. aastal rajatud tööstuskompleksile uue elu kultuuritehasena. Tsaariaegse tehase alale rajatud keskuses on üle 12 000 m² pinda, mis kohandatud loomeruumideks, teatrisaaliks, näitusealaks ja sündmuste korraldamiseks, kohapeal pakutakse ka majutust ja maitseelamusi.
Viscosa programm on tihe ja tegevusi jagub igale maitsele alates töötubadest näituste, kontsertide ja teatrini. Tartu Uus Teater on selleks suveks oma etendused seal juba lõpetanud, kuid teatritegu jätkub. Ilmselt ühe mõjusaimad kunstielamuse Hiimaal saabki sel suvel Viscosa vastselt avatud näitusealal, kus eksponeeritakse Balti riikide noorte kunstnike maalinäitust. Lisaks saab näha Eesti tekstiilikunstnike ülevaatenäitust ja lisaks veel mitmeid eksperimentaalseid näituseprojekte.
Hiiumaale sõites tasub kultuurihuvilisel rändajal Viscosas igal juhul ära käia.
Juunis avatud mastaapne näitus „Balti uus maal” eksponeerib 150 teost kuni 40-aastastelt kunstnikelt Eestist, Lätist ja Leedust. Kuraator Reigo Kuivjõgi on koondanud intrigeeriva valiku balti noort kunsti, mis ei jäta külmaks ühtegi külastajat. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini. Sama kaua saab vaadata ka Eesti Tekstiilikunstnike Liidu korraldatud näitust „La Viscosa. Tekstiilivabrik”. Tekstiilinäitus on pühendatud kunstsiidivabriku taassünnile Viscosa kultuuritehasena, samuti Hiiumaale kui põnevale tekstiilitööstuse saarele.
Hiiumaale sõites tasub kultuurihuvilisel rändajal Viscosas igal juhul ära käia. Kultuuritehas võimaldab seal viibida lühemalt ja pikemalt, kasvõi mitu nädalat. Loomeinimestele on loodud mitmeid tööruume ja eritingimusi, mis soodustavad kirjanike, kunstnike, muusikute ja teiste loojate pikemat kohal viibimist. Viscosa kultuurikava avaneb siit.
Soera sajanditetagune hingus
Teine peatus, kindlasti vähem rahvastatud, võiks jääda Soera talumuuseumi jaoks. Heltermaalt Kärdla poole sõites või saare „pealinnast“ tagasi praami peale kulgedes tee äärde jääv ligi 200 aasta vanune talukompleks on üsna lihtsasti leitav. Palade Loodushariduskeskuse egiidi all tegutseva Soera talumuuseumi kompleks on ilus tervik, kuhu kuuluvad lisaks rehielamule ka suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja, mis oli kunagi talu laut.
Hiiu saare tüüpilisse majapidamisse kuulus rookatusega suitsusaun.
Foto: Erkki Peetsalu
Sooääre, nõnda talu varem kutsuti, rehielamu vanim osa ehk muldpõrandaga rehetuba on pärit 19. sajandi esimesest poolest, elutuba koos kambritega 19. sajandi teisest poolest. Hiiu saare tolleaegses tüüpilises majapidamises eksponeeritakse praegu vanu tööriistu ja tarbeesemeid. Omalaadne minevikku minek aitab paremini mõista meie esivanemate igapäevaelu väljakutseid, mis kujundas nende mõtteviisi, tõekspidamisi ja eluvaadet sel meretagusel maal.
Muuhulgas saab tulija Soera talumuuseumi juures targemaks maapõue ja meteoriitide osas. Nimelt asub Soeras põhjalik väljapanek Kärdla meteoriidikraatri kohta, mis tekkis 455 miljonit aastat tagasi, kuid pole sugugi nii tuntud kui miljoneid aastaid noorem Kaali kraater Saaremaal. Samast talumuuseumist leiab ka pisikese näituse “Kodurandade tuled”, milles klubi Pühalepa Vanamehed teeb põgusa sissevaate Hiiumaa tuletornide ajaloole. Vaata infot Soera talumuuseumi kohta siit.
Kõik need pisikesed toredad detailid ja räägitud lood, möödaminnes jagatud mõistatused ning võõrustaja haldjalik olek muudavad Soera talumuuseumis käigu eriliseks elamuseks igale tulijale.
Aga see, millise põhjaliku pühendumisega tutvustab talumuuseumi giid Karola Lotta Kiisel külalistele kogu kompleksi, on lihtsalt väga liigutav. Kõik need pisikesed toredad detailid ja räägitud lood, möödaminnes jagatud mõistatused ning võõrustaja haldjalik olek muudavad Soera talumuuseumis käigu eriliseks elamuseks igale tulijale. Ja neile, kes otsustasid tulla varahommikul kell viis alanud päikesetõusukontsertidele, kus lisaks kultuurielamusele ootas ees ka soe puder, kohv-tee ja koogiamps, jääb see suvine elamus alatiseks meelde. Just sellised algatused ja inimesed väärivad märkamist ja tunnustust – seepärast rõõmustame, et Karola on pälvinud Päikesetõusukontserdi sarja korraldamise eest Hiiumaa kultuuripreemia.
Need kaks suvist peatust, tegelikult muidugi palju rohkem peatusi, ootavad kultuurihuvilist Hiiumaal. Võta saareretk ette, sest elu meretagusel maal rikastab külalise hinge, ja külaline annab tulekuga ka oma panuse, et elu Hiiumaal saaks kulgeda saarerahvale omases tempos.
Vasakul: Soera talukompleksi kuulub ka vana tuuliku järgi ehitatud uus.
Paremal: Mõista-mõista, mis see on? Nutika taluperenaise pesumasin.
Fotod: Erkki Peetsalu